Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2019, Tallinn Haldusasja number
3-19-2250
Haldusasi
XX kaebus Tartu Maakohtu tegevuse peale.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai 03.12.2019 XX kaebuse. Kaebaja väite kohaselt on Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu kriminaalasjas nr 1-17-9992, millises kaebaja väidab ennast olevat süüdistatav, määranud kaebajale komisjonilise kompleksekspertiisi. Kaebaja väitel on kohtunik ekspertiisi määramisel menetluses olnud erapoolik, eiranud kaebaja õigust ennast kaitsta, laimates kaebaja nime ja au, tekitades kaebajas hirmu ja emotsionaalset valu.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Kuigi kaebaja on osundanud kriminaalasjale nr 1-17-9992, siis kohtute infosüsteemi KIS2 andmetest nähtuvalt on Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu määranud 29.11.2019 määrusega kriminaalasjas nr teostada süüdistatavale XX ambulatoorne kohtupsühhiaatriline komisjoniline kompleksekspertiis. Kohtumääruse kohaselt on süüdistatava riigi õigusabi korras kaitsja kriminaalmenetluses advokaat Dmitri Skoljar.
Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu teise kohtu (Tartu Maakohtu) poolt kriminaalasja menetluses tehtud lahendite üle kontrolli ja järelevalve teostamine. Kaebajal on õigus pöörduda vastava kriminaalasja raames, millise menetluses tehtud toimingute osas kaebajal on pretensioone kohtuniku tegevuse peale, avaldusega maakohtu esimehe poole. XX on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Dmitri Skoljar, kelle poole on XX õigus pöörduda abi saamiseks kriminaalasja menetluses avalduste jm esitamiseks. Lisaks selgitab kohus, et menetleja poolt süüteomenetluses (sh kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses) tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord on sätestatud Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). Halduskohtul puudub pädevus lahendada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust. SKHS 4. peatüki kohaselt on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust sõltuvalt asjaoludest pädevad lahendama maakohtud (üldkohtud), prokuratuur või kohtuväline menetleja. SKHS eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju oli tekitatud kohtu tegevuse või kohtulahendi tõttu (Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2015 määrus asjas nr 3-14-52025, p 8 ja 01.03.2016 määrus asjas nr 3-152090, p 5). Seega, lähtudes seaduse eesmärgist, tuleb SKHS § 7 lg-s 3 nimetatud juhul esitada kahju hüvitamise taotlus vastavalt SKHS 4. peatükis sätestatud korrale ja sõltuvalt asjaoludest kas üldkohtule (maakohtule), prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.