2.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte M.M.le ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 22. novembril 2019 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt viibis taotleja 7. augustist kuni 19. septembrini 2019 kartseris (s.o 43 ööpäeva, täitmisele pöörati mitu kartserikaristust). Seejärel viibis taotleja
19.septembrist kuni 23. septembrini 2019 tavatingimustes (s.o 4 päeva). Taotleja paigutati
23.septembril 2019 kartserisse. Psühhiaatri otsuse alusel viibis taotleja 30. septembrist kuni
7.oktoobrini 2019 meditsiiniosakonnas. Seejärel paigutati taotleja jälle kartserisse, kust ta vabanes 14. novembril 2019 (taotleja viibis kartseris 45 ööpäeva). Taotleja viibis
14.novembrist kuni 18. novembrini 2019 tavatingimustes (s.o 4 päeva). Taotleja viibib alates
18.novembrist 2019 taaskord kartseris. Ilmselt pööratakse jälle mitu kartserikaristust järjest täitmisele ega lubata viibida nende vahel mõistlik arv päevi tavatingimustes. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) keelab kohaldada üle 14 päeva kestvat kartserikaristust. Üksikvangistuses halveneb taotleja tervis koguaeg. Seda tõendab asjaolu, et psühhiaater paigutas taotleja 30. septembril 2019 kartserist meditsiiniosakonda kuni Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda saatmiseni. Vangla administratsioonile see ei meeldinud ja psühhiaatrit survestati tegema otsust, mille alusel paigutati taotleja 7. oktoobril 2019 tagasi kartserisse. Vangla tõlgendab Riigikohtu otsust nr 3-15-3133 meelevaldselt kinnipeetavate kahjuks, väites, et 4 päeva ongi mõistlik arv päevi ning pöörab kartserikaristusi järjestikku täitmisele. 4 päevaga ei jõua taotleja tervis taastuda pikaajalise üksikvangistuse käigus tekkinud terviseprobleemidest. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendist Razvyazkin vs. Venemaa tulenevalt on taotleja puhul tegu jätkuva riivega.
3-19-2183 Taotleja palus, et kohus: 1) kohustaks vanglat peatama kartserikaristuse täitmisele pööramise, kuni taotleja on saanud viibida mõistlik arv päevi tavatingimustes; 2) keelaks vanglal pöörata täitmisele järjest mitu kartserikaristust ning kohustaks vanglat võimaldama taotlejal viibida kartserikaristuste vahel mõistlik arv päevi tavatingimustes.
2.Viru Vangla palus 27. novembri 2019. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla arvates on taotlus põhjendamatu. Taotleja on saanud viibida erinevate kartserikaristuste kandmise vahel tavatingimustes. Taotleja viidatud EIK-i lahendi asjaolud ei ole praeguses vaidluses otsekohalduvad. Viidatud lahendis oli oluliseks vaidlusküsimuseks see, et kaebajale ei võimaldatud üksikvangistuse ajal tervisekontrolli. Seda, et erinevate üksikvangistusperioodide vahel olid lühikesed vahed, käsitles EIK kaebetähtaja kontekstis, mis praegusel juhul ei ole asjakohane. Taotleja tervislik seisund on vangla kontrolli all, seda on eelnevalt hinnatud ka erinevates taotleja algatatud esialgse õiguskaitse menetlustes. Taotlejal ei ole vanglale teadaolevalt selliseid terviseprobleeme, mis takistaks tal kanda kartserikaristust riigisiseses õiguses sätestatud maksimummääras, s.o 45 päeva. Eesti kohtupraktikas on leitud, et üksikvangistuse kahjulikku mõju võib eeldada, kui see oluliselt ületab 45 päeva. Taotleja kinnitab ise, et vangla on võimaldanud tal viibida tavarežiimil. Seda on tehtud vangla algatusel ja ilma, et sellise nõude oleks esitanud tervishoiutöötaja. 4-päevane tavarežiimil viibimine on praegusel juhul, kui ka tervishoiutöötajad ei ole tuvastanud taotlejal probleeme kartserikaristuse kandmisega, piisav. Taotlejal on võimalus distsipliinirikkumist mitte toime panna ja sellega vältida kartserirežiimile sattumist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Taotleja palus esialgse õiguskaitse taotluses, et kohus: 1) kohustaks vanglat peatama kartserikaristuse täitmisele pööramise, kuni taotleja on saanud viibida mõistlik arv päevi tavatingimustes; 2) keelaks vanglal pöörata täitmisele järjest mitu kartserikaristust ning kohustaks vanglat võimaldama taotlejal viibida kartserikaristuste vahel mõistlik arv päevi tavatingimustes. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatuga seoses esitanud vanglale ka vaide.
4.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõiked 1, 2 ja 5).
5.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
6.Taotleja märkis, et üksikvangistuses halveneb tema tervis pidevalt. Taotleja lisas, et isegi kui tal võimaldatakse vahepeal viibida tavarežiimil 4 päeva, on seda liiga vähe, sest sellise ajaga ei jõua taotleja tervis taastuda pikaajalise üksikvangistuse käigus tekkinud terviseprobleemidest.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on taotleja alates 7. augustist 2019 paiknenud Viru Vanglas järgmiselt:
3-19-2183 ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪
7. august kuni 19. september 2019 − kartseris; 19. september kuni 23. september 2019 − tavarežiimil; 23. september kuni 30. september 2019 − kartseris; 30. september kuni 7. oktoober 2019 − meditsiiniosakonnas; 7. oktoober kuni 14. november 2019 − kartseris; 14. november kuni 18. november 2019 − tavarežiimil;
18.novembrist 2019 paikneb taotleja kartseris.
8.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et vanglal tuleb perioodiliselt hinnata üksikvangistuse mõju kartseris viibiva kinnipeetava vaimsele ja füüsilisele seisundile ning kaaluda üksikvangistuse järjestikuse kestuse proportsionaalsust. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes. (Vt 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, punkt 18.) Taotleja viitas sellele, et CPT keelab kohaldada üle 14 päeva kestvat kartserikaristust. CPT raportites võetud seisukohad ja esitatud ettepanekud ei ole liikmesriigile siduvad (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-55-16, punkt 10). Riigisisese kohtupraktika kohaselt ei ole täielikult keelatud hoida kinnipeetavat katkematult kartseris kauem kui 14 päeva. Vanglal ja kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul konkreetseid asjaolusid arvestades hinnata kinnipeetava suhtes kohaldatava järjestikuse kartserikaristuse proportsionaalsust. Samuti ei ole riigisisese kohtupraktika kohaselt täiesti välistatud mitme kartserikaristuse järjestikku täitmisele pööramine. Vangla võib seda teha, kui ta jälgib, et tema tegevus oleks proportsionaalne.
9.Vangla selgitas, et jälgib taotleja tervislikku seisundit ning on peatanud kartserikaristuste täitmisele pööramist, et taotleja saaks vahepeal viibida tavatingimustes. Vangla lisas, et tervishoiutöötajad ei ole tuvastanud taotlejal probleeme kartserikaristuse kandmisega. Vangla on seisukohal, et 4 päeva tavarežiimil viibimiseks on olnud piisav.
10.Taotleja esitatud andmetest nähtuvalt on ta viimasel neljal kuul kõige kauem viibinud kartseris järjest 44 päeva (7. august kuni 19. september 2019). Teiseks on kõige pikem järjestikku kartseris viibitud aeg olnud 39 päeva (7. oktoober kuni 14. november 2019). Kui taotleja on viibinud 18. novembrist 2019 kuni käesoleva määruse tegemiseni kartseris, on ta kartseris järjestikku olnud 12 päeva. Kõige lühem kartseris järjestikku viibitud ajavahemik oli 8 päeva (23. september kuni 30. september 2019). Nende kartseris viibitud ajavahemike vahel on taotleja saanud korduvalt olla vangla tavatingimustes (iga kord umbes 4 ööpäeva). Lisaks viibis taotleja vahepeal umbes nädal aega vangla meditsiiniosakonnas. Kohtu hinnangul ei viita miski sellele, et selline kartserikaristuste täitmisele pööramine oleks olnud ebaproportsionaalne. Vangla ei ole taotlejat hoidnud kartseris järjepanu ebamõistlikult kaua. Taotleja ei ole esile toonud asjaolusid, mis kinnitaksid, et maksimaalselt 44 päeva järjest kartseris hoidmine tuleks tema puhul lugeda ülemääraseks. Samuti ei ole taotleja osutanud asjaoludele, millest saaks järeldada, et 4 ööpäeva tavarežiimil viibimist on tema puhul liiga vähe. Kohtu arvates saab taotleja puhul 4-ööpäevast tavarežiimil viibimist pidada proportsionaalseks. Kohtu järeldusi ei lükka ümber ka taotleja viide sellele, et psühhiaatri otsuse alusel paigutati ta 30. septembril 2019 kartserist meditsiiniosakonda kuni Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda saatmiseni. Nimelt nähtub Tartu Halduskohtu 21. oktoobril 2019 haldusasjas nr 3-19-1885 tehtud määrusest, et Viru Vangla psühhiaater Olev Toomla leidis hiljem, et tema otsus taotleja paigutamise kohta Viru Vangla meditsiiniosakonda ja sealt edasi Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda oli ekslik. Eksliku otsuse tegemise tingis see, et psühhiaater
3-19-2183 O. Toomlal ei olnud otsuse tegemisel ajal andmeid selle aja kohta, kui taotleja viibis 23. juulist kuni 6. augustini 2019 ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. Kui psühhiaater O. Toomla vastavate andmetega tutvuda sai, jõudis ta järeldusele, et taotleja puhul ei ole vajadust tema paigutamiseks Viru Vangla meditsiiniosakonda ega Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda. Psühhiaater O. Toomla asus seisukohale, et taotleja puhul ei ole takistusi kartserikaristuse kandmiseks. Taotleja ei ole eluliselt usutavalt ära näidanud, et vangla senise praktika jätkumise korral kaasneksid talle pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Seetõttu leiab kohus, et hetkel puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.