Hageja: Kreedix OÜ (registrikood 11043745, aadress Teguri 37b, 50107 Tartu), lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post: [email protected]); Kostja: V T (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
29. november 2016 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt V T hageja Kreedix OÜ kasuks 6 400 (kuus tuhat nelisada) eurot (s.h põhivõlgnevus 4 764.48 eurot, viivis 1 335.52 eurot ja leppetrahv 300 eurot).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista V T Kreedix OÜ kasuks menetluskulud ilma käibemaksuta 650 (kuussada viiskümmend) eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 200 eurot ja riigilõiv 450 eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (650 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.
1 (6)
2-16-111795 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kreedix OÜ esitas 02.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V Te (T) vastu. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus andis nõude hagimenetluses menetlemise jätkamiseks üle Harju Maakohtule.
2.22. juulil 2016 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 6 400 eurot võlgnevuse nõudes. Harju Maakohtu 01.08.2016 kohtumäärusega anti tsiviilasi kohtualluvusel üle Viru Maakohtule (saabus 30.08.2016).
3.Hagiavalduse kohaselt 15.11.2011 hageja ja kostja vahel olid sõlmitud trükise valmistamise leping nr 112098L, mille raames esitas hageja kostjale arve nr. 806427 ja 809388 kokku summas 7 025.70 eurot. Kostja on jätnud hagejale tasumata lepingute alusel esitatud arved.
4.Hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks Kreedix OÜ poole, kes esitas maksenõude. 08.12.2015. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe-maksegraafik, mis on deklaratiivne võlatunnistus ja mille p.2.1. tulenevalt võttis kostja endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel kokku 4 824.48 eurot. Maksegraafiku täitmiseks kostja tasus ainult 60 eurot.
5.Kokkuleppe p. 5 kohaselt punktis 3. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja p. 4. järgi maksegraafiku rikkumisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300 eurot. Kokkuleppest tulenevat kohustust kostja nõuetekohaselt ei täitnud, seoses millega hageja esitas kostjatele sõlmitud maksegraafiku ülesütlemise.
6.Kostja võlgneb hagejale 20.07.2016 seisuga 9 185.76 eurot, millest põhivõlgnevus on 4 764.48 eurot, viivis 4 121.28 eurot, millest hageja nõuab 1 335.52 eurot ja leppetrahv 300 eurot.
7.Nõude loovutamise lepingu alusel alates 02.03.2016 uueks võlausaldajaks on Kreedix OÜ (hageja).
8.Hageja palus vastavalt VÕS § 8, § 30, § 76 lg 1 – lg 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 3, p 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 4 764.48 eurot, viivis 1 335.52 eurot, leppetrahv 300 eurot, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.29. septembril 2016 esitatud vastuses kostja teatas, et 02.12.2011 sõlmisid kostja ja Tallinna Raamatutrükikoja OÜ müügilepingu nr 36, millega Tallinna Raamatutrükikoja OÜ võtab enda peale 2 (6)
2-16-111795 kogu tiraaži 2700 raamatu müügi. Raamatutrükikoda pole kostjaga lepingut lõpetanud ja kogu kaup 2300 raamatut asuvad siiani nende laos. Nad keelduvad raamatuid kostjale üle andmast, millega on tekitanud kostjale kahju. Kostjalt võeti võimalus ise raamatuid müüa ja oma võlgnevus tasuda.
11.Kostjal pole rahalisi võimalusi ja seoses raske haigusega pole tal võimalik täiskohaga tööd teha. Need rahalised vahendid, mis tal õnnestub teenida, kuluvad rohtude peale. Kostja tunnistab oma võlga Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ees ja on nõus esimesel võimalusel selle tasuma. Kuid haigus röövis kolm aastat tagasi võimaluse tasuda võlg kiiresti.
12.Kostja arvates hageja määratud leppetrahv 0,5% päevas, 183 %aastas, on liiga suur ja ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandlusega. Kui kostja vaidlustab, siis ainult hageja poolt määratud leppetrahvi.
13.Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.
HAGEJA SEISUKOHT
14.Kostja vastus koos lisadega on 05.10.2016 hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud. TsMS § 396 sätestatud arvamust kostja vastusele hageja esitanud ei ole.
MENETLUSE KÄIK
15.02.11.2016 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 15.11.2016. Kirjaliku menetluse teade on pooltele kätte toimetatud, hageja lepingulise esindajale 02.11.2016 AET-i kaudu, kostjale 07.11.2016 elektrooniliselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
18.Kohus peab vajalikuks märkida, et hagiavalduses on ekslikult kirjas, et 15.11.2011 sõlmisid hageja ja kostja trükise valmistamise lepingu nr 112098L ja et selle alusel esitas hageja kostjale arved nr. 806427 ja 809388. Hagiavalduse lisa 1 järgi tegelikult oli eelnimetatud leping sõlmitud Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ja V Te (kostja) vahel. Samas leiab kohus, et eeltoodud asjaolul ei ole asjas tähtsust, kuna 04.12.2015 sõlmisid Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ja V T (kostja) kokkulepemaksegraafiku, milles kostja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimise aluseks on V Te võlgnevus Tallinna Raamatutrükikoja OÜ kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga summas 4 824.48 eurot. Kostja kohustus võlgnevust tasuma alates 20.01.2016 kuni 20.06.2016, s.h esimese osamakse summas 804.48 eurot ja 5 ülejäänud makset igakuiselt summas 804 eurot (t.lk. 42). Hagiavalduse järgi kostja tasus 3 (6)
2-16-111795 kokkulepitud summast vaid 60 eurot. Pooltel ei ole vaidlust kokkulepe-maksegraafiku sõlmimise ja selle alusel kostjal 4 768.48 eurot ulatuses põhivõlgnevuse tekkimise üle.
19.Kohustuste tekkimise alused on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, mille punkti 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Kohus ei nõustu kostja väidetega asjas laenu võtmise ning kroonides võetud laenu eurodeks ümberarvestamise asjaolude väljaselgitamise vajaduse kohta. Kuigi kokkuleppes-maksegraafikus viitasid selle pooled võlgnevuse välja toomisel Tallinna Raamatutrükikoja OÜ poolt kostjale esitatud arvetele nr 806427 (t.lk. 38) ja 809398 (t.lk. 39), leiab kohus, et käesolevas vaidluses poolte vaidlus ei tulene Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ja kostja vahel 15.11.2011 sõlmitud trükiste valmistamise lepingust nr 112098 L (t.lk. 29-37) ega nende vahel 02.12.2011 sõlmitud müügilepingust nr 39 (t.lk. 72, 73). Kohtu sellise järelduse õigust kinnitab VÕS § 30 lg 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 04.12.2012 kokkuleppe-maksegraafiku sõlmimisega on Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ja kostja sõlminud uue lepingu, millega on kostja võtnud iseseisva kohustuse 4 824.48 eurot tasumiseks. Sellepärast käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole mingit tähendust kostja vastuväidetel Tallinna Raamatutrükikoja OÜ poolt müügilepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise kohta.
20.TsMS § 436 lg 2 ls 1 tulenevalt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kostja ei ole nõude kujundamisele vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vastuväiteid põhinõudele esitanud, ta on esitanud vastuväited vaid viivise määrale. Tallinna Raamatutrükikoja OÜ on 07.03.2016 nõude kostja vastu loovutanud Kreedix OÜ-le (hagejale, t.lk 48, 49). Kohus, hinnanud esitatud tõendeid leiab, et hagi põhinõude 4 764.48 eurot ulatuses ja kokkuleppe-maksegraafiku punkti 4 alusel arvestatud leppetrahvi 300 eurot nõudes kuulub rahuldamisele.
21.Kokkuleppe maksegraafiku punkti 5 järgi võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmise korral kohustus kostja tasuma viivist 0.5% päevas. Kohus nõustub kostja vastuväitega küll, et kokku lepitud viivise määr 183.5% aastas on ebamõislikult suur. Samas hageja nõuab viivise väljamõistmist summas 1 335.52 eurot, mis on 28% põhivõlgnevusest. Hageja ei ole taotlenud viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni. Seega leiab kohus, et hageja taotletud viivise summa ei ole ebamõistlikult suur ega kahjusta kostjat ülemäära, mistõttu jätab VÕS § 113 lg 8 ja § 132 alusel viise määra vähendamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise summas 1 335.52 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
23.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega 4 (6)
2-16-111795 ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 22.07.2016 hagiavalduse (t. lk. 21-27, millest hagi puudutav sisuline tekst 3 lk).
25.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2 tundi (3 lk x 40 min : 60 min).
26.Hagiavalduses toodud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (t.lk. 26), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-9313). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
27.Eeltoodu põhjal on hageja lepingulise esindaja tasu hagiavalduse esitamise eest 200 eurot (100 eurot x 2 t). Hageja on 14.12.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 192 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 2) ja hagiavalduse esitamisel 21.07.2016 täiendavat riigilõivu 258 eurot (maksekorraldus nr 10640, toimikus lk 51). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 650 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 200 eurot ja riigilõiv 450 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagis esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
5 (6)
2-16-111795 Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.