lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1118/34

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1118/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1118

Haldusasi

OÜ Faminer kaebus Põllumajandusameti 14.05.2018 otsuse nr 1-10/7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Faminer (rk 10331169), volitatud esindaja v.adv Sandor Elias Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindaja Peeter Milvere

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.07.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajandusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.11.2019

RESOLUTSIOON

Jätta Põllumajandusameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Jätta Tallinna Halduskohtu 03.07.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
3.Mõista Põllumajandusametilt OÜ Faminer kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1406 (tuhat nelisada kuus) eurot 96 senti. Kanda nimetatud summa Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229 (AS SEB Pank), märkides selgitusse haldusasja numbri.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2019. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-18-1118 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Faminer on kantud 06.02.2006 taimekaitsevahendite registrisse kui väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja kasutaja. OÜ Faminer üheks majandustegevuseks on väga mürgiste taimekaitsevahenditega fumigeerimistööde tegemine.
2.Põllumajandusamet (PMA) keelas 14.05.2018 otsusega nr 1-10/7 OÜ-l Faminer majandustegevusena väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetamise ja kasutamise. PMA on järelevalvemenetluse käigus tuvastanud taimekaitseseaduse (TaimKS) nõuete rikkumised, mis seisnevad väga mürgise taimekaitsevahendi Degesch Magtoxin kasutamise nõuete, sh kulunormi ja arvestuse pidamise nõuete eiramises ning selle kasutamisest Päästeameti teavitamata jätmises. Vastavalt PMA 22.02.2016 otsusele, millega anti luba taimekaitsevahendi Degesch Magtoxin turulelaskmiseks, on lubatud seda toodet kasutada kulunormiga 5 g PH3/m3. Teave kulunormi kohta avaldati 13.04.2017. OÜ Faminer esindaja on viibinud teabepäevadel, kus tutvustati muu hulgas muutusi nimetatud taimekaitsevahendi turule lubamise tingimustes. Kulunormi eiramine on tuvastatud vähemalt kuuel juhul: viiel juhul vahemikus 26.10–31.10.2017 ja 02.04.2018. Andmed Degesch Magtoxini omandamise kohta on vastuolus fumigeerimisprotokollides märgitud andmetega: protokollide kohaselt on nimetatud toodet kasutatud 2891 kg, samas kui edasimüüjatelt saadud andmete kohaselt ostis OÜ Faminer toodet vaid 1010 kg. Seega on väga mürgise taimekaitsevahendi arvestus ettevõttes puudulik või on tegemist tahtliku pettusega. OÜ Faminer ei ole täitnud talle 27.11.2017 tehtud ettekirjutust nr PÄ-073-3 ning ei ole esitanud väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise protokolle ega koostanud nõuetekohaseid plaane sellise vahendi kasutamise kohta. PMA on tuvastanud, et OÜ Faminer poolt töödeldud kuuse ja männi palgist, mis eksporditi Hiina Rahvavabariiki (RV), leiti elusaid taimekahjustajaid. OÜ Faminer on süstemaatiliselt rikkunud TaimKS § 78 lg-s 1, 791 lg-tes 4‒7 ning 792 lg-tes 3 ja 7 sätestatud väga mürgise taimekaitsevahendi kasutajale kehtestatud nõudeid. Arvestades õigusaktide nõuete tahtlikku ja järjepidevat eiramist ning tuvastatud rikkumiste laadi ja mõju, on OÜ Faminer oluliselt rikkunud majandustegevuse nõudeid. OÜ Faminer tegevus kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet ning seab ohtu teiste eksportijate tegevuse, andes kaubanduspartneriks olevale riigile legitiimse aluse keelata puidu sissevedu Eestist tervikuna.
3.OÜ Faminer esitas 04.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMA 14.05.2018 otsuse tühistamiseks. 1) Kaebaja ei ole rikkunud majandustegevuse nõudeid või vähemalt ei ole tegemist olulise rikkumisega (majandustegevuse seaduse üldosa seadus (MSÜS) § 36 lg 1 ja § 38 lg 2). Isegi kui PMA väited mõne rikkumise kohta leiavad kinnitust, on kaebaja järginud oma hoolsuskohustust (MSÜS § 39 lg 2 ls 2), st teinud kõik endast mõistlikult sõltuva rikkumiste vältimiseks. Vaidlustatud otsus tugineb kaebaja väidetavatele rikkumistele kogumis ehk ühe rikkumise äralangemisel on otsus tervikuna õigusvastane. 2) Kaebaja ei ole rikkunud taimekaitseseaduse (TaimKS) nõudeid väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisel. Vastustaja on viidanud PMA 22.02.2016 otsusest tulenevale kulunormile. Nimetatud otsus pole adresseeritud kaebajale ning saadeti talle alles 06.04.2018 ehk pärast vaidlustatud otsuses käsitletud rikkumiste toimumist. Kaebajale ei saa sellest otsusest tekkida kohustusi. PMA 22.02.2016 otsuse kohaselt rakendatakse kulunormi 5 g 2(12)

3-18-1118 PH3/m3 vaid teraviljale, tubakale ja tühjale hoidlale. Seega pidi kaebaja järgima toote kasutusjuhendis toodud nõudeid, mida ta on ka teinud. Degesch Magtoxini infolehel (etiketil) ei olnud kuni 2017. a suveni toodud kulunormi 5 g PH3/m3. Muudetud infolehe kohaselt oli toote kasutamise maksimaalne ühekordne kogus 5 g PH3/m3, s.o kauba töötlemisel võis kasutada sellest väiksemat kogust, kuid kindlasti mitte suuremat kogust. Kaebaja peab TaimKS § 78 lg 1 ja § 791 lg 3 kohaselt järgima hoolsuskohustust, mitte tagama kahjustajate puudumist. Asjaolust, et Hiina RV riiklikust taimekaitseteenistusest saadetud notifikatsioonide järgi leiti kaebaja töödeldud puidust taimekahjustajaid, ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja on rikkunud taimekaitsevahendi kasutamise nõudeid. Taimekaitsevahendi tootja, rääkimata selle kasutajast, ei saa garanteerida elusate taimekahjustajate puudumist fumigeeritud tootes. Maaeluministeerium on möönnud, et kaebaja ei ole rikkunud toote etiketi nõudeid. PMA kontrollib kaupa enne Eestist välja viimist ning kontrolli tulemusel väljastatakse fütosanitaarsertifikaat, mis tõendab kauba nõuetekohast fumigeerimist. PMA on aktsepteerinud TaimKS § 17 lg-te 1 ja 2 alusel fütosanitaarsertifikaate, mis on saadud väiksemate doosidega fumigeerimisel. See on kaebajale tekitanud ootuse, et ta on oma kohustusi täitnud. 3) Kaebaja ei ole rikkunud arvestuse pidamise ja protokollimise nõudeid. Arvestuse pidamise kontrolliperiood ei kattu selle perioodiga, mille põhjal on PMA teinud oma järeldused. Lisaks on kaebaja tõendanud, et ostis 2017. aastal oluliselt rohkem kaupa kui 1010 kg. Kauba maaletooja on samas kinnitanud, et tema laoarvestuses esineb vigu. Kaebaja esitas 27.11.2017 ettekirjutusele vastuväited (mida saab käsitada vaidena), kuid vastustaja neile ei reageerinud. Ettekirjutuse edastamisel rikuti kättetoimetamise nõudeid, mistõttu pole ettekirjutus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 1 ja § 62 lg 2 p-le 1 kehtima hakanud. Protokollid on PMA-le e-keskkonnast ja PMA inspektorite eelnevatest kontrollidest kättesaadavad. TaimKS § 791 lg-st 4 ei tulene, et enne iga fumigeerimist tuleb koostada taimekaitsevahendi kasutamise plaan ja see PMA-le edastada. PMA ei ole senises praktikas igakordselt plaani nõudnud. Seega ei saa plaani esitamata jätmist käsitada majandustegevuse nõude olulise rikkumisena. 4) Kaebaja teavitas Päästeametit fumigeerimistöödest telefoni teel ja on sellega TaimKS

§ 79 lg-s 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitnud. Vastustajal on võimalik Päästeametilt uurida teavitamiskohustuse täitmise kohta. 5) PMA rikkus ärakuulamise kohustust, esitades kaebajale puuduliku otsuse eelnõu. Osa asjaoludest on vastustaja välja toonud alles lõplikus haldusaktis ning nende kohta pole kaebaja saanud vastuväiteid esitada.

4.Põllumajandusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) PMA 22.06.2016 otsus oli kõigile väga mürgiseid taimekaitsevahendeid oma majandustegevuses kasutavatele isikutele, sh kaebajale kättesaadav ning ta pidi sellega oma tegevuses arvestama. Samuti on Degesch Magtoxini kulunormi tõstmisega seonduvat kaebajale selgitanud Maaeluministeerium oma 20.04.2018 kirjas. Ka kaebaja ise on oma 31.10.2017 ekirjas PMA-le nõustunud, et nimetatud taimekaitsevahendi kulu peab olema 5 g PH3/m3 ning lubanud oma vigased fumigeerimisprotokollid selles osas parandada. 2) Kaebaja pole esitanud andmeid selle kohta, kuidas ja millal on ta teavitanud Päästeametit enne väga mürgise kaitsevahendi kasutamist. Selle nõude täitmise kontrollimine on TaimKS § 88 lg 1 kohaselt PMA pädevuses. 3) TaimKS § 78 lg-st 6 ja § 791 lg-st 5 tuleneb taimekaitsevandi kasutaja kohustus pidada täpset arvestust oma majandustegevuses kasutatud ja omandatud väga mürgise taimekaitsevahendi üle. Kaebaja koostatud fumigeerimisprotokollide kohaselt on kaebaja kasutanud Degesch Magtoxini vahemikus 01.10.2017–30.11.2017 vähemalt 1018,79 kg ja 3(12)

3-18-1118 perioodil 01.12.2017– 20.02.2018 vähemalt 1873 kg. Tegu on võimaliku vähima kogusega, mis on saadud fumigeerimisprotokollides kajastatud toote koguste summeerimisel. Samas on tuvastatud, et kaebaja ostis 2017. aastal kokku 1010 kg Degesch Magtoxini. Seega on fumigeerimisprotokollide kohaselt kasutatud väga mürgist taimekaitsevahendit 2891 kg, samas kui selle edasimüüjatelt saadud andmete kohaselt on toodet ostetud 1881 kg vähem. 4) Kaebaja ei ole temalt tellitud tööde kohta koostanud väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaane. Sadade kaebaja tehtud fumigeerimistööde kohta esitati PMA-le vaid kolm plaani, mis ei vasta põllumajandusministri 19.06.2008 määruses nr 63 „Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaanile ja protokollile“ (määrus nr 63) sätestatud nõuetele. Kaebaja tehtud jooniste puhul ei ole täidetud osundatud määruse § 4 p-des 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 sätestatud nõuded. On ilmne, et seda nõuet on kaebaja järjepidevalt eiranud. Ühe ettevõtja poolt nõuete järgimata jätmine ohustab kogu valdkonna majandustegevust, kuna väga mürgiste taimekaitsevahenditega töödeldud kaubas elusate kahjustajate avastamine annab importivale riigile rahvusvaheliste (WTO/SPS) reeglite kohaselt õiguse keelata kogu kauba sissevedu sellest lähteriigist. Kaebaja on väga mürgist taimekaitsevahendit kasutades vähemalt kuuel juhul eiranud kohustuslikku kulunormi. Nelja ettevõtte, kes tellisid kaebajalt fumigeerimistöid, eksporditud puidust on Hiina RV riiklik taimekaitseteenistus tuvastanud elusad taimekahjustajad, mille sissetoomine riiki on keelatud. Kaebaja töödeldud materjali kohta on nimetatud asutus esitanud mitmeid notifikatsioone, ohustades seeläbi Eesti ettevõtjate äri ekspordil Hiinasse. 5) Otsusega piirati kaebaja majandustegevust vaid osaliselt, arvestades tema erinevaid tegevusvaldkondi. Seega on vaidlustatud otsus proportsionaalne ning ei kahjusta ülemääraselt kaebaja ärihuve. 6) Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti aastane kehtivusaeg on lõppenud, tuleb asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

5.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.07.2019 otsusega kaebuse, tühistas PMA 14.05.2018 otsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3046,62 eurot. 1) Hoolimata esialgse õiguskaitse kohaldamisest, millega peatati vaidlustatud haldusakti kehtivus, on majandustegevuse keelu tähtaeg praeguseks lõppenud. See aga ei välista tühistamiskaebuse menetlemist. Kaebuse esitamise ajal oli haldusaktist tulenev keeld kehtiv ning tühistamiskaebuse eesmärgi saavutamine on võimalik ka kohtuotsuse tegemise seisuga. 2) Vaidlustatud otsus ei vasta HMS § 54 ja § 55 lg 1 nõuetele, kuna sellest ei selgu majandustegevuse keelu kehtivuse tähtaeg. MSÜS § 36 lg 1 kohaselt võib majandushaldusasutus keelata majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu ettevõtja majandustegevuse. MSÜS § 36 lg-st 6 tulenevalt kehtib keeld üks aasta keelamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Praegusel juhul ei ole otsuse resolutsioonis märgitud keelu kehtimise perioodi. Samuti ei ole otsuses viidatud MSÜS § 36 lg-le 6. Tegemist on olulise puudusega, mis juba iseenesest tingib otsuse tühistamise. 3) Vaidlustatud otsus on ka sisuliselt ebaõige, sest mitmed selles viidatud rikkumised pole nõuetekohaselt tuvastatud. MSÜS § 43 lg 1 kohaselt ei piisa ettevõtja tegevuse peatamiseks või keelamiseks majandustegevuse nõude rikkumise kahtlusest, vaid pädev asutus peab olema rikkumise ettenähtud korras kindlaks teinud. 4) TaimKS § 78 lg 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimusel, arvestades head taimekaitsetava. Degesch Magtoxini kasutamise kulunormi eiramist ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustaja on ebaõigesti tuginenud 22.02.2016 otsusest tulenevale kulunormile. 4(12)

3-18-1118 Nimetatud otsus ei ole suunatud kaebajale ning selle kohaselt rakendub kulunorm 5 g PH3/m3 vaid teraviljale, tubakale ja tühjale hoidlale. Vastustaja esitatud kirjavahetusest kaebajaga nähtub, et kaebaja oli kõnealusest kulunormist teadlik hiljemalt 31.10.2017, kuid vastustaja pole esitanud haldusakti, millest selguks, et uus kulunorm oleks kehtestatud ka puidu fumigeerimisele. 5) Arvutirike ei vabasta kaebajat fumigeerimisprotokollide säilitamise kohustusest, kuid arvestades, et protokollid on vastustajale varasemalt esitatud, ei saa protokollide esitamise nõude täitmata jätmist lugeda sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua kaebaja majandustegevuse keelamise. 6) Vastustaja etteheited Degesch Magtoxini soetamist puudutava arvestuse puudulikkuse kohta pole piisavalt tõendatud. Kaebaja poolt kohtule esitatud ostuarvetelt nähtub, et toote maaletooja andmed, millele vastustaja tugineb, on vastuolulised. Lisaks on maaletooja kinnitanud, et tema laoarvestuse andmed, mille ta PMA-le esitas, ei olnud piisavalt täpsed. 7) Kaebaja ei tõendanud Päästeameti teavitamise kohustuse täitmist. Samuti ei saa kaebaja esitatud plaane pidada määruses nr 63 sätestatud nõuetele vastavaks. Need rikkumised ei ole aga käsitatavad oluliste rikkumistena, mis annaks aluse kaebaja majandustegevus keelata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.Põllumajandusamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Halduskohtu otsuse resolutsioon on vastuolus otsuse põhjendustega. Halduskohus jõudis järeldusele, et vastavalt MSÜS § 36 lg-le 6 kehtis vaidlustatud otsus ühe aasta arvates selle tegemisest. Seega lõppes otsuse kehtivus 14.05.2019 ning halduskohus ei saanud seda otsuse resolutsioonis tühistada. Kohus oleks pidanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetama. 2) Arvestades, et majandustegevuse keelu kehtivuse aeg on sätestatud seaduses, ei saa keelu kehtivusaja märkimata jätmine olla PMA 14.05.2018 otsuse tühistamise aluseks. 3) Kõik rikkumised, mida PMA on kaebajale vaidlustatud otsuses ette heitnud, on piisavalt tõendatud. Vastustaja ei ole tuginenud pelgalt kahtlustele. Halduskohus on lugenud tuvastatuks kolm rikkumist, mis on järjepidevad ja millest kogumis piisab kaebaja majandustegevuse keelamiseks. 4) Kaebaja on kutseline väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutaja, kes on selles valdkonnas tegutsenud alates 2006. aastast. Kõik taimekaitsevahendite load on avalikult kättesaadavad taimekaitsevahendite registris. Vastustaja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kaebaja oli kulunormist teadlik enne talle vaidlustatud otsuses ette heidetud rikkumisi. 5) Vastustaja arvestus kaebaja poolt soetatud Degesch Magtoxini koguste kohta on korrektne. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei saa vastustaja esitatud väiteid ja tõendeid arvestada, samas kui kaebaja väited tuleb lugeda usaldusväärseks. Degesch Magtoxini soetamise arvestus on ilmselgelt puudulik. 6) Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et Hiina RV riiklik taimekaitseteenistus on esitanud mitmeid notifikatsioone kaebaja fumigeeritud puidust leitud elusate taimekahjustajate kohta.
7.OÜ Faminer vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

5(12)

3-18-1118 1) Kohus leidis õigesti, et keelu tähtaeg on lõppenud. Kuigi halduskohtu otsuse tegemise ajal oli vaidlustatud haldusakti kehtivus lõppenud, võimaldas haldusakti tühistamine kõrvaldada kaebajale selle varasemast kehtivusest tulenevad negatiivsed mõjud. 2) Vaidlustatud haldusaktist võib välja lugeda, justkui polekski selle kehtivusel ajalist piirangut. Sellest tulenevalt on otsus vastuolus selle andmise õigusliku alusega ja õigusvastane või vähemalt on selle resolutsioon ebaselge. 3) Vastustaja ei ole tõendanud ega isegi selgitanud, millisest õigusaktist tuleneb puidu fumigeerimisel Degesch Magtoxini kasutamise kulunorm 5 g PH3/m3. PMA 22.02.2016 otsus ei olnud adresseeritud kaebajale ning vastustaja pole tõendanud, et see oli etteheidetavate rikkumiste toimepanemise ajal kaebajale kättesaadav. Nimetatud otsus ei kehtesta kulunormi puidu fumigeerimisele. Vaatamata kaebaja palvetele esitada puidu fumigeerimise kulunormi kehtestav õigusakt, ei ole vastustaja seda teinud. Kaebaja sai seega lähtuda vaid toote kasutusjuhendist, millel puudus kõnealune kulunorm. Kasutusjuhendi järgi on 5 g PH3/m3 Degesch Magtoxini kasutamise maksimaalne ühekordne kogus. Kaebaja peab järgima hoolsuskohustust, mitte tagama kahjustajate puudumist. Kaebaja nõustus 31.10.2017 fumigeerimisprotokolle parandama, lähtudes sellest, et ta kasutas kõnealusel juhul maksimaalselt lubatavat kogust, mitte ei möönnud, et 5 g PH3/m3 on kulunorm. 4) Kaebaja ei ole rikkunud arvestuse pidamise ega protokollimise kohustust. Kaebaja on tõendanud, et ostis 2017. aastal Degesch Magtoxini oluliselt rohkem kui 1010 kg. Kaebaja on alati saanud kauba PestEkspert OÜ-lt enne selle eest maksmist. 5) Seadusest ei tulene kohustust säilitada fumigeerimisplaane. Pärast fumigeerimist koostatakse protokoll, kus on olemas samad andmed. Varasemalt on vastustaja väljastanud fütosanitaarsertifikaadid samasugustele kaebaja käsitsi tehtud joonistele. PMA on 27.11.2017 ettekirjutuse aluseks olnud kontroll-lehel lugenud plaanid nõuetekohaseks. Kaebaja on Päästeametit fumigeerimistöödest teavitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab HKMS § 200 p 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendusi, kuid jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata.
9.MSÜS § 36 lg 1 järgi võib majandushaldusasutus keelata ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu majandustegevuse. Sama paragrahvi lõike 6 esimese lause kohaselt kehtib majandustegevuse keeld üks aasta keelamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Halduskohus asus oma otsuses seisukohale, et hoolimata esialgse õiguskaitse kohaldamisest, millega peatati PMA 14.05.2018 otsuse kehtivus kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, on vaidlustatud otsuse aastane kehtivusaeg lõppenud. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Iseenesest on õige, et seadusandja pidas MSÜS § 36 lg 1 vastuvõtmisel üle 1-aastast majandustegevuse keeldu ebaproportsionaalseks (vt MSÜS 803 SE seletuskiri, lk 72). Kuid praegusel juhul tuleb lähtuda olukorrast, mille põhjustas esialgse õiguskaitse määrus, mille resolutsioon on täitmiseks kõigile kohustuslik. Haldusakti kehtivuse peatamine kujutab endast haldusakti kehtivuse ajutist katkestamist (Riigikohtu 17.06.2002 otsus nr 3-3-1-32-02, p 16). Kohtupraktikas on õigusakti (sh haldusakti) kehtivuse peatamise õiguslikku tähendust peetud sarnaseks õigusakti kehtetuks tunnistamisega, 6(12)

3-18-1118 kuid esimese toime on ajutine, teisel juhul aga lõplik (Riigikohtu 08.04.2004 määrus nr 3-3-113-04, p 14). Õiguskirjanduses on haldusakti kehtivuse peatamise toimet võrreldud selle jõustumise edasilükkamisega, mil haldusaktil puudub regulatiivne toime ja siduvus haldusõigussuhte subjektide suhtes (I. Pilving. Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel lubadel. Doktoritöö. Tartu, 2006, lk 111). Eelnevast tulenevalt ei saanud majandustegevuse keelu kehtivusaeg vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamise tõttu kohtumenetluse ajal lõppeda. Kuna haldusakti kehtivusaeg ei ole lõppenud (HMS § 61 lg 2), puudub õiguslik takistus selle tühistamiseks. Arvestades, et esialgse õiguskaitse rakendamise tulemusel puudub kaebajal kohtumenetluse ajal takistus keeluga hõlmatud majandustegevuse jätkamiseks, ei ole põhjust rääkida kaebaja olukorra halvenemisest. Tuleb siiski märkida, et olukord olnuks teistsugune, kui kohus oleks nt peatanud vaidlustatud haldusakti täitmise.

10.Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et PMA 14.05.2018 otsusega kohaldatud keelu kehtivusaeg on möödunud, oleks tühistamisnõue jätkuvalt lubatav ja asjakohane. Kohtupraktika järgi võib haldusaktil säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista seega tingimata tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 10). Kaebaja õigusi kahjustavat majandustegevuse keelu varasemat kehtivust saab kõrvaldada vaid PMA otsuse tühistamisega. Seega on halduskohus tühistamisnõude menetlemist õigesti jätkanud.
11.Ringkonnakohus ei nõustu, et majandustegevuse keelu kehtivusaja märkimata jätmine on oluline puudus, mis juba eraldiseisvalt tingib vaidlustatud otsuse tühistamise. Kuna keelu kehtivusaeg tuleneb seadusest, puudub selles osas ebaselgus. Isegi kui tõlgendada MSÜS § 36 lg 6 esimest lauset selliselt, et tegemist on maksimaalse tähtajaga ning pädev haldusorgan saab kaalutlusõigust rakendades kohaldada ka lühemat tähtaega, saab juhul, kui haldusaktis pole keelu kehtivusaega määratud, lähtuda üldisest üheaastasest kehtivusajast. Keelu kehtivuse piirmäär kehtestati varasemalt kehtinud normi eeskujul ning muudeti paindlikumaks, võimaldades isiku, kelle majandustegevus keelati, taotluse alusel keeld enne selle tähtaja saabumist tühistada (vt MSÜS 803 SE seletuskiri, lk 72).
12.PMA on oma 14.05.2018 otsuses heitnud kaebajale ette järgmisi rikkumisi: 1) väga mürgise taimekaitsevahendi Degesch Magtoxini kasutamisel kulunormi korduv eiramine (TaimKS § 791 lg 3); 2) Päästeameti teavitamata jätmine fumigeerimistöödest (TaimKS § 792 lg 3); 3) kaebaja pole täitnud PMA 27.11.2017 ettekirjutust, millega teda kohustati esitama viimase viie aasta fumigeerimisprotokollid; 4) väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaanid ei vasta määruse nr 63 § 4 nõuetele; 5) väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamist puudutav arvestus on puudulik. PMA on asunud seisukohale, et nimetatud rikkumised kogumis on käsitatavad majandustegevuse nõuete olulise rikkumisena MSÜS § 36 lg 1 mõttes ning annavad aluse keelata kaebaja majandustegevus väga mürgise taimekaitsevahendi kasutajana.
13.PMA 14.05.2018 otsuse p-dest 1.1 ja 2 järeldub, et vastustaja heidab kaebajale ette taimekaitsevahendi turule lubamise loas toodud kulunormi eiramist. Vastustaja hinnangul on kaebaja kasutanud puidu fumigeerimisel väga mürgist taimekaitsevahendit Degesch Magtoxin 7(12)

3-18-1118 (toimeainega magneesiumfosfiid) ebapiisavas koguses, s.o vähem kui 5 g PH3/m3. Selle kulunormi allikana on otsuses viidatud PMA 22.06.2016 otsusele (kaebuse lisa 13 – I kd, tl 142142p), millega anti luba Degesch Magtoxini turulelaskmiseks. TaimKS § 62 lg 1 sätestab, et taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Määruse nr 1107/2009 art 3 p 10 kohaselt on taimekaitsevahendi luba haldusakt, millega liikmesriigi pädev asutus lubab taimekaitsevahendi asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasta. Loas määratakse kindlaks taimed või taimsed saadused ja mittepõllumajanduslikud alad (näiteks raudteed, avalikud kohad, laoruumid), mille puhul taimekaitsevahendit võib kasutada, ning sellise kasutamise eesmärgid. Loas sätestatakse nõuded seoses taimekaitsevahendi turulelaskmise ja kasutamisega (määruse art 31 lg-d 1 ja 2). TaimKS § 78 lg 1 järgi tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel, arvestades head taimekaitsetava. Hea taimekaitsetava on määruse nr 1107/2009 art 3 p 18 järgi tava, mille puhul lubatud kasutuse tingimuste kohaselt konkreetsetel taimedel või taimsetel saadustel kasutatava taimekaitsevahendi, selle doosi ja kasutussageduse valikuga tagatakse piisav tõhusus minimaalse vajaliku kogusega, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikke tingimusi ning agrotehnilise ja bioloogilise tõrje võimalusi. Viidatud sätetest järeldub, et taimekaitsevahendi loas on selle kasutamise seisukohast oluline teave, mida taimekaitsevahendi kasutajad peavad järgima. See eeldab, et loas sisalduv teave on avalikkusele teatavaks tehtud. Kaebaja väitel edastas vastustaja talle PMA 22.06.2016 otsuse alles pärast 14.05.2018 otsusega tuvastatud rikkumisi ning tal ei olnud sellega muul moel võimalik tutvuda. Vastustaja väitel on taimekaitsevahendi luba avalikult kättesaadav, mistõttu puudus vajadus seda kaebajale isiklikult edastada. Ringkonnakohus märgib, et PMA 22.06.2016 otsus ja muud Degesch Magtoxini puudutavad load ja nende muudatused on kergesti leitavad PMA dokumendiregistrist (https://dhsavalikpma.agri.ee/), kui otsida õigusaktide või taimekaitse valdkonna otsuste seast dokumente, mille pealkiri sisaldab nimetust „Degesch Magtoxin“ (vt ka PMA 30.04.2019 seisukoha lisa 1 – II kd, tl 90). Dokumendiregistri kasutusjuhendi kohaselt on seal avalikus vaates dokumendid alates 01.01.2010. Arvestades, et dokumendiregistri järgi on PMA 22.02.2016 otsus seal registreeritud samal kuupäeval, võib eeldada, et nimetatud dokument on seal ka sellest ajast alates olnud avalikkusele kättesaadav. Samuti on dokumendiregistris kättesaadav PMA 21.03.2017 otsus (registreeritud samal kuupäeval), millega muudeti PMA 22.02.2016 otsust selliselt, et Degesch Magtoxini on lubatud lisaks varasemas otsuses viidatud kasutusaladele kasutada ka turba ja puidu kahjuritõrjeks. Kulunormi selle otsusega ei muudetud, s.o ka puidu fumigeerimisel kehtis kulunorm 5 g PH3/m3. Loa muutmise otsuse p-ga 2 anti ajapikendust enne otsuse vastuvõtmist pakendatud ja sellel ajal kehtinud tingimuste kohaselt märgistatud taimekaitsevahendi müügiks ja levitamiseks 6 kuuks alates otsuse vastuvõtmisest. Loa muutmise otsust on vastustaja maininud alles kohtumenetluses, PMA 14.05.2018 otsuses sellele viidatud ei ole. Samas pole see määrav, kuna PMA 22.06.2016 ja 21.03.2017 otsustes kajastuv teave (sh kasutusalad/kultuurid ja kulunormid ning muu taimekaitsevahendite registri põhimääruse §-s 7 loetletud teave) on kättesaadav ka taimekaitsevahendite registrist (kaebuse lisa 20.1 – I kd, tl 162). Samuti on registrist kättesaadav toote infoleht. Registripidaja on kohustatud tagama registris toodud andmete ajakohasuse (määruse nr 1107/2009 art 57 lg 2). Lisaks tutvustati Degesch Magtoxini kasutamist puudutavaid uusi tingimusi PMA 13.04.2017 teavituses (kaebuse lisa 16 – I kd, tl 154-156) ning 07.06.2017 infopäeval (PMA 10.08.2018 vastuse lisad 5 ja 6 – II kd, tl 62-67), millel osalemist kinnitas kaebaja seaduslik esindaja halduskohtu istungil (helisalvestis kl 11:39:58-11:40:10) ning millele viitas kaebajat esindav advokaat 28.07.2017 kirjas Degesch Magtoxini tootjale (kaebuse lisa 15.1 – I kd, tl 144-144p). Infopäeval teavitati, et Degesch 8(12)

3-18-1118 Magtoxini kasutusaladena on registreeritud ka puit ja turvas ning juhiti tähelepanu uuele kasutusnormile, viidates PMA kodulehel avaldatud infolehtedele. Infopäeva slaididel on märgitud Degesch Magtoxini kasutusnormina (kulunormina) 5 g PH3/m3. Seega oli 22.06.2016 ja 21.03.2017 otsuste sisu kaebajale piisavalt tutvustatud ja kättesaadav. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et PMA edastas oma 07.07.2017 e-kirja manuses (PMA 12.06.2019 seisukoha lisa 1 – II kd, tl 115-120) kaebajale Degesch Magtoxini infolehe, millel oli kõikide kasutusvaldkondade, sh puidu ja turba puhul märgitud, et 5 g PH3/m3 on maksimaalne ühekordne kasutuskogus. Samuti on Maaeluministeerium oma 20.04.2018 kirjas (kaebuse lisa 12 – I kd, tl 191) möönnud, et toote infolehel toodud teave oli eksitav ning pärast kontakteerumist taimekaitsevahendi loa valdajaga on puudus kõrvaldatud. Ka Degesch Magtoxini maaletooja on 27.04.2018 e-kirjas (kaebuse lisa 19.1 – I kd, tl 159) kinnitanud, et tootja saatis neile kehtetute etikettidega tooted. Eelnevast järeldub, et Degesch Magtoxini kasutamist puudutav teave oli vastuoluline. Kaebaja pidi taimekaitsevahendi kasutajana järgima loa nõudeid, kuid samas oli tal TaimKS § 791 lg-st 3 tulenevalt kohustus järgida ka taimekaitsevahendi kasutusjuhendit ning tagada taimekaitsevahendi kasutamisel selle ohutus ümbruskonna elanikele ja keskkonnale. Kuna tegemist oli ebaselge olukorraga, ei saa ringkonnakohtu hinnangul kaebajale ette heita olemasoleva kasutusjuhendi järgimist ning taimekaitsevahendi doseerimist vastavalt oma senisele kasutuskogemusele, vältides maksimaalse kasutuskoguse ületamist. MSÜS § 39 lg 2 teise lause kohaselt ei või ettevõtja majandustegevust keelata ega talle antud tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui ettevõtja tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise põhjuseks ei olnud tema hoolsuskohustuse rikkumine. PMA 14.05.2018 otsuses viidatud tööd, mille puhul heidetakse kaebajale ette kulunormi eiramist, tehti enne Maaeluministeeriumi 20.04.2018 kirja ja kasutusjuhendi muutmist. PMA oleks saanud segadust vältida, teavitades väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutajaid sellest, et Degesch Magtoxini kasutusjuhend on vastuolus loas märgitud kulunormiga ning paluda loa valdajal kasutusjuhendit korrigeerida. 31.10.2017 meilivahetusest (PMA 10.08.2018 vastuse lisa 3 – II kd, tl 56), milles kaebaja nendib, et fumigandi õige kogus on 5 g PH3/m3, ja lubab fumigeerimisprotokollides paranduse teha, ei saa üheselt välja lugeda, et kaebajale on taimekaitsevahendi kasutusnormi osas lõplik selgus saabunud. Kui see ka nii oleks olnud, siis pärast seda on vastustaja kaebajale kulunormi eiramist ette heitnud vaid ühel juhul (02.04.2018). Vastustajal oli võimalik sellises olukorras jätta fütosanitaarsertifikaat väljastamata ning toimikust nähtub, et kõnealusel juhul vastustaja seda ka tegi (kaebuse lisa 14 – I kd, tl 143143p). Sertifikaadi väljastamata jätmisega välistati ebapiisavalt fumigeeritud puitmaterjali väljavedu ning see oli ühtlasi piisav mõjutusvahend, millega sundida kaebajat järgima õiget kasutusnormi ilma tema tegevust keelamata. Hiina RV riikliku taimekaitseteenistuse notifikatsioonid elusate taimekahjustajate leidmise kohta mh kaebaja fumigeeritud puitmaterjalis võivad anda tunnistust taimekaitsevahendi ebapiisava doseerimise kohta, kuid kuna kasutusjuhendis ei olnud kõnealuste tööde tegemise ajal märgitud minimaalset vahendi kasutamise kogust, ei saa pelgalt notifikatsioonide alusel kaebajale ette heita taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumist.

14.TaimKS § 792 lg 3 kohaselt peab enne väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamist selle kasutaja teavitama Päästeametit. Päästeameti teavitamise kohustuse rikkumisele on PMA juhtinud tähelepanu ka 13.11.2017 kontrolli käigus (kaebuse lisad 4.1 ja 4.2 – I kd, tl 114-116). Kaebaja on esitanud 12.02.2018 Päästeametile saadetud meili ja selle manuse (kaebaja 23.05.2019 seisukoha lisad 1.1 ja 1.2 – II kd, tl 97-98), milles kaebaja teavitab Päästeametit tema tehtavate fumigeerimistööde asukohast, sisust ja aegadest. Kaebaja väidab ühtlasi, et teavitas Päästeametit telefoni teel. Ringkonnakohus möönab, et TaimKS § 792 lg 3 ei näe ette 9(12)

3-18-1118 teavitamisele kindlat vormi. Küll aga peaks väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja suutma tõendada, et ta on teavitamiskohustuse täitnud. Asjaolu, et kõned võivad olla leitavad Päästeameti andmebaasist, ei tähenda, et kaebaja ei pea esitama tema valduses olevat teavet väidetavalt tehtud kõnede kohta. Ilma täpsemate andmeteta (kõnede kuupäevad ja kellaajad ning telefoninumber, millelt helistati) on kõnede leidmine haldusorgani jaoks ebamõistlikult koormav. Kuna kaebaja PMA nõutud teavet ei esitanud, on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus Päästeameti teavitamise kohustust.

15.Vastustaja heidab kaebajale ette ka seda, et kaebaja pole täitnud PMA 27.11.2017 ettekirjutust, millega teda kohustati esitama viimase viie aasta fumigeerimisprotokollid. Pole vaidlust, et seda nõuet kaebaja ei täitnud, tuues põhjuseks arvutirikke, mille tulemusel läksid dokumendid kaduma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvutirike ei vabasta kaebajat TaimKS § 791 lg-s 6 sätestatud protokollide säilitamise kohustusest, kuid samas tuleb arvestada, et kõnealused protokollid on juba varasemalt vastustajale esitatud.
16.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja pole koostanud määruse nr 63 § 4 nõuetele vastavaid väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaane. Kaebaja esitas vaba käega tehtud joonised (kaebuse lisad 7.3, 7.4 ja 7.5 – I kd, tl 126-128), millel pole märgitud kõiki määruse nr 63 § 4 p-s 4 loetletud andmeid, rääkimata muudest nimetatud sättes nimetatud andmetest. Suurem osa plaanis kajastuvatest andmetest tuleb küll kanda ka fumigeerimisprotokolli (määruse nr 63 § 7), kuid kaebaja subjektiivne arvamus nõude ebavajalikkusest ei vabasta teda õigusaktist tuleneva kohustuse täitmisest. Taimekaitsevahendi kasutamise plaan tuleb koostada enne vahendi kasutamist ning juhinduda sellest tööde tegemise ajal (TaimKS § 791 lg 4). Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise protokoll koostatakse alles pärast tööde tegemist (TaimKS § 791 lg 5). Ringkonnakohus märgib siiski, et 13.11.2017 kontrolli käigus on PMA lugenud kaebaja koostatud plaani nõuetekohaseks (kaebuse lisa 4.1 – I kd, tl 114). Toimikust ei nähtu, et vastustaja oleks plaanide puudustele enne vaidlustatud otsuse tegemist tähelepanu juhtinud. Seega pole põhjust plaanide puudulikkust pidada oluliseks rikkumiseks.
17.Seoses väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamist puudutava arvestusega nähtub vaidlustatud haldusaktist, et PMA tegi kaebajale nõudekirja, milles palus esitada andmed ja dokumendid selle kohta, millal, kellelt, milliseid väga mürgiseid taimekaitsevahendeid ja millistes kogustes on kaebaja ostnud alates 2017. a novembrist. PMA 14.05.2018 otsuse kohaselt saadi nõudekirjale formaalne vastus. Vaidlustatud otsuse p-st 1.5 selgub, et PMA pöördus väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamise teabe saamiseks Degesch Magtoxini edasimüüja(te) poole ning saadud dokumentide põhjal leidis, et kaebaja on 2017. a-l ostnud nimetatud toodet kokku 1010 kg. Vastustaja on välja toonud, et fumigeerimisprotokollide järgi kasutas kaebaja Degesch Magtoxini vahemikus 01.10.–30.11.2017 vähemalt 1018,79 kg ja vahemikus 01.12.2017–20.02.2018 vähemalt 1873 kg. Sellest järeldas vastustaja, et kaebaja on toodet ostnud 1881 kg võrra vähem, kui ta väidetavalt kasutas. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsuses ega sellele lisatud dokumentides ei ole esitatud ostetud koguste täpsemat arvestust, mistõttu pole kontrollitav, milliste dokumentide põhjal ja kuidas on vastustaja leidnud, et kaebaja ostis 2017. a kokku 1010 kg Degesch Magtoxini. Samuti ei nähtu, et PMA oleks kaebajalt nõudnud terve 2017. a ostudokumente. Otsusest ei selgu, miks pöördus vastustaja 2017. a ostudokumentide saamiseks menetlusvälise isiku poole, selle asemel, et neid kaebajalt endalt küsida. Seejuures on otsuse eelnõus üksnes märgitud, et andmed väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamise kohta on ilmselges vastuolus muu PMA kogutud teabega. Sedavõrd üldsõnalise väite kohta polnud kaebajal mõistlikult võimalik haldusmenetluses vastuväiteid esitada. Kaebaja on kohtumenetluses viidanud maaletooja (PestEkspert OÜ) lao- ja müügiarvestuse pidamise puudulikkusele ning tema ja maaletooja 10(12)

3-18-1118 vahelisele kokkuleppele kauba viimise kohta kaebaja lattu enne arve esitamist (kaebuse lisa 9 – I kd, tl 137), samuti esitanud Degesch Magtoxini soetamise arved 2017. aastast ja 2018. a märtsist (kaebuse lisad 7.1 ja 7.2, 8.1–8.8 – I kd, tl 124-125, 129-136). Lisaks on kaebaja põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et vastustaja on kogunud andmeid 2017. a soetatud taimekaitsevahendi kohta, samas kui kasutamise koguste kontrollimise periood ulatub 2018. a veebruarini. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et arvestuse pidamise puudulikkust ei ole vaidlustatud otsuses piisavalt veenvalt põhjendatud.

18.Kokkuvõttes saab kaebajale ette heita Päästeameti teavitamata jätmist, nõuetekohaste plaanide koostamata jätmist ning fumigeerimisprotokollide säilitamise kohustuse rikkumist. PMA on 14.05.2018 otsuses tuginenud kaebaja majandustegevuse keelamisel rikkumiste kogumile, millest osad rikkumised ei ole kaebajale etteheidetavad. Sellises olukorras ei saa kohus olla veendunud, et äralangenud rikkumisi arvestamata oleks tehtud samasugune otsus. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nimetatud kolme rikkumise tõttu kaebaja majandustegevust vastavas valdkonnas aastaks ajaks keelata. Majandustegevuse keelamine eeldab, et majandustegevuse nõudeid on oluliselt rikutud. MSÜS § 38 lg 2 järgi on majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine. Päästeameti teavitamata ja nõuetekohaste plaanide koostamata jätmine on korduvad rikkumised ning arvestades, et tegemist on inimestele ja keskkonnale väga ohtlike ainete käitlemist puudutavate nõuetega, ei saa rikkumisi pidada tühiseks. Samas ei ole kaebajale ette heidetud väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisel ohutusnõuete järgimata jätmist (üledoseerimist). Praegusel juhul pole tuvastatav, et teavitamis- ja dokumenteerimiskohustuste rikkumine oleks viinud reaalse või potentsiaalse ohu tekkeni. Kaebaja on küll suhtunud kõnealuste kohutuste täitmisse pealiskaudselt, kuid vaidlustatud haldusaktis toodud asjaolude pinnalt pole siiski piisavalt põhjust arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi tagada nende nõuete täitmist. PMA 14.05.2018 otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks üritanud kaebajat leebemate vahenditega neid nõudeid järgima suunata. Praegustel asjaoludel on majandustegevuse keelu kohaldamine ebaproportsionaalne.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna PMA apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluses 2454,26 euro suuruse menetluskulu (sh käibemaks) hüvitamist, sh õigusabikulud 2400 eurot ja tõlkekulud 54,26 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12 tundi, sh tõlke korraldamisele 30 min, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 7 h 30 min, vastustaja 15.11.2019 taotlusega tutvumisele 15 min, ringkonnakohtu istungiks ette valmistumisele 2 h 45 min ning kohtuistungil osalemisele 1 h. Tasu suurus ilma käibemaksuta on kokku 2000 eurot ehk 167 eurot tunnis. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esindaja ajakulu vastuse koostamisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele ülepaisutatud. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses toonud esile uusi asjaolusid ega uusi väiteid ning apellatsioonkaebuse mahtu (vähem kui 5 lk) arvestades ei 11(12)

3-18-1118 saanud kaebaja esindajal kuluda sellega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku üle 4 tunni. Kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ajakulu ei saa ületada 1 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 6 h 45 min. Koos käibemaksuga on õigusabikulu 1352,70 eurot. Vastustajalt tuleb kaebaja apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja mõista kokku 1406,96 eurot (1352,70+54,26). Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb nimetatud summa kanda Advokaadibüroo TRINITI arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja