lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2135/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2135/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1568
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-2135

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla meditsiiniosakonna peale kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 14. novembril 2019 Tartu Vanglas kinni peetava isiku Xi (edaspidi ka kaebaja) pöördumine, mis registreeriti kaebusena haldusasjas nr 3-19-2120. Kaebusena mõistetava pöördumise oli kaebaja kirjutanud käsikirjaliselt Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 25. oktoobri 2019. a vastusega nr 6-43/1550-2, 6-43/1664-2 samale paberile, kasutades dokumendil kirjapandust vaba ruumi. Pöördumises viitas kaebaja ravi mittesaamisele Tartu Vanglas ning selle lisana oli kohtule esitatud kaebaja raviloo väljavõte. Kohus tõlgendas kaebust vanglas raviteenuse mittesaamise peale esitatud kaebusena. Tartu Halduskohus tagastas Xi eelviidatud kaebuse 14. novembri 2019. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajale selgitati võimalust esitada kaebus raviteenuse mittesaamise peale Tartu Maakohtule.
2.15. novembril 2019 saabus Tartu Halduskohtusse kinnipeetav Xi uus pöördumine, milles kaebaja viitab sellele, et temal diagnoositud haiguse ravimisega on Tartu Vanglas viivitatud ning kaebajale on tekitatud kahju. Kaebaja leiab, et arstid on hoolimatud ja ükskõiksed ning ootavad tema ravimisega, sest kaebaja vabaneb vanglast jaanuaris 2020. Kaebaja soovib saada Tartu

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-2135

Vanglalt moraalsete ja füüsiliste kahjustuste tekitamise eest 50 000 eurot. Kohus registreeris selle kahju hüvitamise nõuet sisaldanud kaebuse haldusasjana nr 3-19-2135. Kaebaja eelnimetatud pöördumised on kohtusse saabunud eraldi ümbrikes kahel järjestikusel päeval. Kohtul puudus 14. novembril 2019 kaebaja pöördumist saades võimalus ette näha, et sellele järgneb hiljem kahju hüvitamise nõuet sisaldav kaebus. Seega lahendab kohus need kaebaja kaebustena mõistetavad taotlused eraldi.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus on seisukohal, et Xi 15. novembril 2019 kohtusse saabunud kahju hüvitamise kaebus tuleb tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4.Kohtupraktika on järjekindel selles, et tervishoiuteenuse osutamisest, sh tervishoiuteenuse vajaduse hindamisest tulenevad vaidlused tulenevad eraõiguslikust suhtest ning kuuluvad lahendamisele maakohtutes tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 21. detsembri 2010. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9 ja 15. detsembri 2010. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9. Viimati nimetatud otsuse p-s 9 selgitab halduskolleegium, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Riigikohus on eelnevat seisukohta varasemat kohtupraktikat kokku võttes ja sellele viidates väljendanud ka Riigikohtu erikogu 19. novembri 2018. a määruses asjas nr 3-18-1757. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).
5.Kaebaja heidab Tartu Vangla meditsiiniosakonna arstidele ette seda, et kolme aasta jooksul, mil ta on viibinud vanglas, ei ole teda vaatamata temal diagnoositud haigusele ravitud. Arst on kaebajale öelnud, et ravi on vajalik, kuid kaebaja on pandud ravi ootama. Kaebaja ei ole saanud ühtegi tabletti ega muud medikamenti. X leiab, et vangla arstide suhtumine vangidesse on lohakas.

2(3)

3-19-2135

Kohus märgib, et meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-de 20 ja 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2014. a määrus nr 3-3-1-50-14, p 10). Seega ei soovi kaebaja vaidlustada vangla haldusotsuseid, vaid tal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta. Kuna kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutajate tegevusega, on kaebaja õiguste võimalik rikkumine toimunud eraõigusliku suhte raames ning käesoleva kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu (Tartu Maakohus) poole. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8.

6.Eeltoodust tulenevalt kuulub Xi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-2135

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla meditsiiniosakonna peale kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 14. novembril 2019 Tartu Vanglas kinni peetava isiku Xi (edaspidi ka kaebaja) pöördumine, mis registreeriti kaebusena haldusasjas nr 3-19-2120. Kaebusena mõistetava pöördumise oli kaebaja kirjutanud käsikirjaliselt Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 25. oktoobri 2019. a vastusega nr 6-43/1550-2, 6-43/1664-2 samale paberile, kasutades dokumendil kirjapandust vaba ruumi. Pöördumises viitas kaebaja ravi mittesaamisele Tartu Vanglas ning selle lisana oli kohtule esitatud kaebaja raviloo väljavõte. Kohus tõlgendas kaebust vanglas raviteenuse mittesaamise peale esitatud kaebusena. Tartu Halduskohus tagastas Xi eelviidatud kaebuse 14. novembri 2019. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajale selgitati võimalust esitada kaebus raviteenuse mittesaamise peale Tartu Maakohtule.
2.15. novembril 2019 saabus Tartu Halduskohtusse kinnipeetav Xi uus pöördumine, milles kaebaja viitab sellele, et temal diagnoositud haiguse ravimisega on Tartu Vanglas viivitatud ning kaebajale on tekitatud kahju. Kaebaja leiab, et arstid on hoolimatud ja ükskõiksed ning ootavad tema ravimisega, sest kaebaja vabaneb vanglast jaanuaris 2020. Kaebaja soovib saada Tartu

3-19-2135

Vanglalt moraalsete ja füüsiliste kahjustuste tekitamise eest 50 000 eurot. Kohus registreeris selle kahju hüvitamise nõuet sisaldanud kaebuse haldusasjana nr 3-19-2135. Kaebaja eelnimetatud pöördumised on kohtusse saabunud eraldi ümbrikes kahel järjestikusel päeval. Kohtul puudus 14. novembril 2019 kaebaja pöördumist saades võimalus ette näha, et sellele järgneb hiljem kahju hüvitamise nõuet sisaldav kaebus. Seega lahendab kohus need kaebaja kaebustena mõistetavad taotlused eraldi.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus on seisukohal, et Xi 15. novembril 2019 kohtusse saabunud kahju hüvitamise kaebus tuleb tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4.Kohtupraktika on järjekindel selles, et tervishoiuteenuse osutamisest, sh tervishoiuteenuse vajaduse hindamisest tulenevad vaidlused tulenevad eraõiguslikust suhtest ning kuuluvad lahendamisele maakohtutes tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 21. detsembri 2010. a otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9 ja 15. detsembri 2010. a otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9. Viimati nimetatud otsuse p-s 9 selgitab halduskolleegium, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Riigikohus on eelnevat seisukohta varasemat kohtupraktikat kokku võttes ja sellele viidates väljendanud ka Riigikohtu erikogu 19. novembri 2018. a määruses asjas nr 3-18-1757. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).
5.Kaebaja heidab Tartu Vangla meditsiiniosakonna arstidele ette seda, et kolme aasta jooksul, mil ta on viibinud vanglas, ei ole teda vaatamata temal diagnoositud haigusele ravitud. Arst on kaebajale öelnud, et ravi on vajalik, kuid kaebaja on pandud ravi ootama. Kaebaja ei ole saanud ühtegi tabletti ega muud medikamenti. X leiab, et vangla arstide suhtumine vangidesse on lohakas.

2(3)

3-19-2135

Kohus märgib, et meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-de 20 ja 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2014. a määrus nr 3-3-1-50-14, p 10). Seega ei soovi kaebaja vaidlustada vangla haldusotsuseid, vaid tal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta. Kuna kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutajate tegevusega, on kaebaja õiguste võimalik rikkumine toimunud eraõigusliku suhte raames ning käesoleva kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu (Tartu Maakohus) poole. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8.

6.Eeltoodust tulenevalt kuulub Xi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium