lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1296/12

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1296/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1810
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1296

Haldusasi

XX kaebus ajalehe Y veebiväljaandes Tallinna linna poolt avaldatud ebaõige väite ümberlükkamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Janne Kivistik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.10.2019 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.10.2019 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Y veebiväljaandes XXX avaldati 04.03.2019 artikkel pealkirjaga „Соцотдел предложил психически больному человеку ездить на такси или... на общественном транспорте“ („Sotsiaalhoolekande osakond pakkus vaimupuudega isikule sõita takso või... ühistranspordiga“), mis kajastas intervjuud XX-ga tema sügava vaimu- ja liitpuudega pojale sotsiaaltransporditeenuse osutamise asjus. Artikkel sisaldas Pirita Linnaosa Valitsuse (LOV) sotsiaalhoolekande osakonna seisukohta, milles sisaldus järgmine lause: „Так что утверждения, что ее сыну не дают использовать социальный транспорт в желаемом объеме, не корректны“ („Väited, et tema pojal ei võimaldata soovitud mahus sotsiaaltransporti kasutada, pole õiged“).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.XX esitas 08.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse ajalehe Y veebiväljaandes avaldatud Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakonna ebaõige väite ümberlükkamiseks. Vastustaja lause – „Väited, et tema pojal ei võimaldata soovitud mahus sotsiaaltransporti kasutada, pole õiged“ – on ebaõige faktiväide. Kaebaja esitas 2019. a I poolaastal poja nimel

3-19-1296 taotluse sotsiaaltransporditeenuse saamiseks 23 edasi-tagasi sõiduks, kuid Pirita LOV rahuldas taotluse vaid 3 edasi-tagasi sõidu osas. Praktikas muudetakse eelnevalt kooskõlastamata nii enne kui ka pärast taotluste rahuldamist sõitude ajakava, mistõttu pole kaebajal võimalik veoteenust vastavalt soovidele ja vajadustele kasutada ning ta on sunnitud kasutama taksoteenust. Kaebaja on vastustajalt taotlenud taksokulude hüvitamist, kuid vastustaja on sellest keeldunud. Seega pole sotsiaaltransporditeenus kaebaja pojale soovitud mahus kättesaadav. Pärast artikli avaldamist taotles kaebaja vastustajalt ebaõigete väidete eest vabandamist, mida vastustaja ei olnud nõus tegema. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-st 1 koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-ga 4 on kaebajal õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest.

3.Tallinna Halduskohus tagastas 01.10.2019 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja on esitanud hinnangu, millises mahus vajab tema poeg sotsiaaltransporditeenust, mis ilmselt ei lange kokku vastustaja arusaamaga sellest, millises mahus on teenuse pakkumine võimalik. Kohtule nähtub, et vastustaja pole mitte süüdistanud kaebajat valetamises, vaid pole nõustunud kaebaja hinnanguga teenuse kättesaadavusele. Isegi kui möönda, et teenuse kättesaadavus oli ebapiisav, ei saanud vastustaja väide tekitada kaebajale märkimisväärset mainekahju. Praegusel juhul pole tegemist kaebaja õiguste (au ja hea nime kaitse) intensiivse riivega, vaid pigem poolte erineva arusaamaga teenuse mahust ja korraldusest. Kaebaja tegelik eesmärk on saada pojale senisest paremini korraldatud ja suuremas mahus transporditeenust. Esitatud kaebusega ei ole kaebajal võimalik seda eesmärki saavutada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 01.10.2019 määrus tühistada.

Halduskohus pidas vastustaja väidet ekslikult väärtushinnanguks ning jõudis seetõttu väärale järeldusele, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Faktiväite tõeväärtus on erinevalt väärtushinnangust kohtumenetluses tõendatav. Kaebaja peab viima oma poega kaks korda nädalas rehabilitatsioonikeskusesse. Sotsiaaltransporti kasutades hilineks kaebaja poeg tundidesse vähemalt 30 minutit ning peaks lahkuma 30 minutit varem. Sellele vaatamata keeldus sotsiaalhoolekande osakond veograafikut muutmast. Kaebaja taotlus sotsiaaltranspordi teenuse saamiseks rahuldati vaid osaliselt ning ka rahuldatud osas ei vasta see kaebaja poja vajadustele. Kohtul on võimalik tõendeid hinnates kontrollida, et vastustaja avaldatud väide ei vasta tegelikkusele, st vastustaja ei ole võimaldanud kaebaja pojale sotsiaaltransporditeenust mahus, mis vastaks kaebaja soovitule. Asjakohatu on halduskohtu seisukoht, et vastustaja väide ei kahjusta kaebaja mainet. Kaebajal on õigus nõuda ka selliste ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, mis ei kahjusta tema mainet. VÕS § 1047 kaitsealasse kuulub ka isiku kohta kehtiv objektiivne tõde. Kohus on põhjendamatult hinnanud üksnes kaebaja au ja hea nime võimalikku riivet, jättes tähelepanuta asjaolu, et vastustaja väide loob avalikkusele väära või vähemalt eksitava ettekujutuse, et kaebaja erivajadustega pojale on Tallinna linnas tagatud tema soovidele vastav sotsiaaltransport.

Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Pirita LOV selgitas ajalehele saadetud seisukohas, et kaebaja pojal on olnud võimalus kasutada invatransporditeenust (liinivedu, juhuvedu, taksoteenus, taksotalongid) päevakeskusesse sõiduks, rehabilitatsiooniteenuste kasutamise sõitudeks, arsti juurde minekuks jt perele vajalikeks sõitudeks. Kaebajat on sõidutellimusest järjepidevalt teavitatud ja ta on olnud teadlik 2(5)

3-19-1296 transporditeenuse osutamise määrusest tulenevatest nõuetest. Kaebaja etteheide, et tema pojale ei võimaldata sotsiaaltransporditeenuse kasutamist soovitud mahtudes, ei ole korrektne. Alates 01.01.2019 kehtib Tallinna Linnavolikogu 07.09.2017 määrus nr 16 „Sotsiaaltransporditeenuse kord“, mis asendab seni puuetega inimeste transporditeenust reguleerinud Tallinna Linnavalitsuse 17.11.2014 korraldust nr 1777 „Sotsiaalteenuste nõuded“. Kuni 30.06.2019 osutatakse transporditeenuseid nimetatud korralduse alusel ja määrust rakendamata neile isikutele, kes on seni neid teenuseid kasutanud. Kaebaja on avaldanud soovi kasutada sotsiaaltransporditeenust rehabilitatsiooniteenusele sõitmiseks pikema perioodi jooksul ja mitu korda nädalas, mistõttu on otstarbekam kasutada selle jaoks liiniveoteenust. Kaebaja poeg ei ole praegusel ajal liiniveoteenuse kasutaja, seetõttu tuleb kaebajal esitada linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale taotlus liiniveoteenuse saamiseks. Ilma taotluseta, abivajaduse hindamiseta ja teenuse vajaduse kohta otsust tegemata ei ole võimalik kaebaja pojale liiniveoteenust osutada. Sotsiaaltransporditeenuse sobivust ja mahtu hinnatakse abivajaduse kaudu. Nimetatud teenust osutatakse üksnes vastavalt hindamisel tuvastatud reaalsele vajadusele. Kuna kaebaja ei ole võimaldanud Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakonnal kõnealust hindamist teha, ei olegi võimalik kaebaja pojale soovitud teenust osutada. Kaebaja on esitanud eksitava väite, et vastustaja keeldub sotsiaaltranspordi asemel kasutatud taksoteenuse kulude hüvitamisest. Sotsiaalkomisjoni 08.01.2019 otsuse alusel maksti kaebaja poja taksosõitude kompenseerimiseks ühekordset toetust 250 eurot, vaatamata sellele, et pere sissetulekud ületasid toetuse taotlemise piirmäära.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 01.10.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
7.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis võimaldab kohtul kaebuse tagastada juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud sättele tuginedes saab kaebuse tagastada, kui kaebuses esitatud ja teadaolevate asjaolude põhjal ei oleks alust kaebust rahuldada ning kuna õiguste rikkumine pole intensiivne, pole mõttekas nende asjaolude paikapidavust täpsemalt kontrollida.
8.Ajalehe Y veebiväljaandes avaldatud 04.03.2019 artikkel kajastab intervjuud kaebajaga, milles kaebaja teeb mitmeid etteheiteid linna poolt pakutavale sotsiaaltransporditeenusele. Muu hulgas on artiklis väidetud, et kaebajal on raskusi poja viimisega rehabilitatsioonikeskusesse ja muudesse vajalikesse sihtkohtadesse, sest linn ei paku tema vajadustele vastavas mahus sotsiaaltransporditeenust. Kaebaja peab ebaõigeks ja tema õigusi rikkuvaks vastustaja lauset, milles avaldatakse mittenõustumist kaebaja poolt intervjuus esitatud väidetega sotsiaaltransporditeenuse ebapiisava mahu kohta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluse lause avaldamine ei saa intensiivselt riivata kaebaja isikuõigusi, isegi kui eeldada, et artiklis avaldatud vastustaja väide on väär või alusetu. Kõnealune lause ei kahjusta kaebaja mainet ega teota tema au. Vastustaja väljaütlemine ei mõjuta kuidagi ka kaebaja õigust taotleda sotsiaaltransporditeenust. Pelgalt sellest, et kaebajal on huvi objektiivse tõe avaldamise vastu, ei järeldu, et kaebaja õiguste riive on tugev. Seega on täidetud esimene HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise kumulatiivsetest tingimustest.
9.Kaebaja on määruskaebuses õigesti märkinud, et ebaõigete andmete ümberlükkamine ei eelda isiku au teotamist või maine kahjustamist. Avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes esitatud väite ümberlükkamist saab nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel (Riigikohtu 3(5)

3-19-1296 17.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-06, p 26). VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Nimetatud sätte järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1166-12, p 13; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11). Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul on andmete (Pirita LOV seisukohad) avaldamise eest vastutavaks isikuks Tallinna linn Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakonna kaudu. Siinkohal tuleb aga arvestada asjaoluga, et artiklis ei ole kajastatud Pirita LOV selgitust tervikuna. Pirita LOV väljaütlemiste hindamisel tuleb arvestada nende algset konteksti ehk Pirita LOV poolt ajakirjandusväljaandele edastatud vastust tervikuna, mitte üksnes Y veebiväljaandes toodud tsitaate. Vastustaja ei saanud kontrollida seda, millisel moel ja millises kontekstis ajakirjandusväljaanne tema vastust kajastab.

10.Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt nt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10). Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed asjaolud, millest mõistlikult saab järelda otseseid isiku kohta käivaid fakte (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18).
11.Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidlusalune lause puhtalt faktiväide, vaid sisaldab vastustaja hinnangut sellele, kas kaebaja pojale on sotsiaaltransporditeenuse kasutamist võimaldatud piisavalt vastavalt õigusaktis sätestatud korrale ja mahule. 01.01.2019 jõustunud Tallinna sotsiaaltransporditeenuse korra § 2 lg 1 kohaselt on teenuse eesmärk võimaldada puudega isikul, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada enda vajadustele vastavat sõidukit sõitmiseks tema toimetulekuks vajalikesse sihtkohtadesse. Sama sätte lõike 2 järgi on sotsiaaltransporditeenuse liikideks liiniveoteenus, juhuveoteenus ja taksoveoteenus. Korra § 15 lg-te 2 ja 3 järgi osutatakse isikule, kellele on linna eelarvevahenditest rahastatavat taksoveoteenust, juhuveoteenust ja liiniveoteenust osutatud enne 01.01.2019, seda teenust uut korda rakendamata kuni 30.06.2019, s.o varasematele teenuse saajatele rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani Tallinna Linnavalitsuse 17.11.2014 korraldust nr 1777 „Sotsiaalteenuste nõuded“. Korralduse nr 1777 p 2.11.3 järgi on juhuveo teenuse maht ühele kliendile kalendriaastas kuni kümme sõitu Tallinna haldusterritooriumil asuvasse sihtkohta ja kuni kaks sõitu muu kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuvasse sihtkohta. Ka sotsiaalteenuste korra järgi on juhuveoteenuse maht piiratud ning osaliselt tasuta ja osaliselt tasuline. Samuti on piiratud taksoveoteenuse maht ning teenus on osaliselt tasuline. Artiklist nähtub, et vastustaja peab kaebaja poja vajadusi (mitu korda nädalas pikemat aega kestvale teenusele transportimiseks) arvestades kõige mõistlikumaks liiniveoteenust. Seda teenust ei olnud kaebaja oma pojale vastustaja kinnitusel taotlenud. Kaebaja ei väida, et talle pole pakutud liiniveoteenuse kasutamist, kuid on toonud välja, et talle ei sobi vedude graafik või marsruut. Vastustaja on vaidlusaluses lauses käsitlenud teenuse mahtu, mitte veograafikut ja marsruuti puudutavaid küsimusi, mistõttu ei puutu need praeguses vaidluses asjasse. Toimikust nähtub, et kaebaja pojale on vahemikus 01.01.–30.06.2019 võimaldatud tasuta juhuveoteenust kolmeks edasi-tagasi sõiduks ning taksoveoteenuse kasutamine on talle osaliselt hüvitatud. Seega ei ole kaebajat teenusest täiesti ilma jäetud. Kaebaja taotles 2019. a I poolaastaks 23 edasi-tagasi sõitu, kuid ühestki õigusaktist ei tulene, et Tallinna linn peaks ühe 4(5)

3-19-1296 taotluse alusel võimaldama sellises mahus tasuta juhuveoteenust. Vastustaja on oma seisukohta avaldades lähtunud õigusaktis sätestatud mahust. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ise pole intervjuus ega kaebuses asjaoludest päris õiget ettekujutust loonud. Näiteks ei maininud kaebaja asjaolu, et 08.01.2019 maksis linn talle 250 eurot ühekordset toetust taksosõitude kompenseerimiseks, jättes intervjuus mulje, et linn on katnud taksoveoteenuse kulud vaid tühises osas (artiklis on märgitud, et kaebaja sai taksokaardi, millel oli raha vaid paari sõidu jaoks), ning väites kaebuses, et linn pole kordagi rahuldanud tema taotlusi taksokulude hüvitamiseks. Eeltoodut arvestades ei saa vastustaja vaidlusalust väidet pidada selgelt ebaõigeks ja avalikkust eksitavaks. Järelikult on halduskohus kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja