Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule 5. augustil 2019. a kaebuse tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla vastused ning kaebaja pöördumistele tähtaega ületades vastamine. Kaebaja põhjendab, et ootab oma pöördumistele vastuseid 2-3 kuud. Kui kaebaja esitab vaided, siis ta saab vastused märgukirjale, pöördumisele või selgitustaotlusele. Nendes vastustes ei ole selgitusi edasikaebamise korra kohta. Kaebaja pöördub kohtusse seoses kolme juhtumiga: 1) kaebaja pöördus vangla poole 29. oktoobril 2018. a ja sai vastuse 29. novembril 2018. a nr 2-3/3638-2, kaebaja vaidlustas vastuse 5. detsembril 2018. a ja sai 28. jaanuaril 2019. a vastuse nr 2-3/3638-4, kaebaja jälle vaidlustas vastuse 27. märtsil 2019. a ja vangla andis
27.mail 2019. a vastuse pöördumisele nr 6-24/1199-2; 2) kaebaja pöördus vangla poole 13. veebruaril 2019. a ja vangla andis 25. aprillil 2019. a vastuse nr 2-3/421-2, kaebaja vaidlustas vastuse ja vangla andis 23. mail 2019. a vastuse nr 2-3/421-4, kaebaja pöördus veel vangla poole 6. märtsil 2019. a ja vangla vastas
29.aprillil 2019. a; 3) kaebaja pöördus vangla poole ja sai vastuse nr 2-3/1378-2, mille peale esitas vaide ja millele vangla vastas 24. juuli 2019. a vastuses nr 2-3/1378-4. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
2.Tartu Vangla esitas kohtule vastavalt 7. augusti 2019. a ja 4. oktoobri 2019. a kohtunõuetele
13.augustil 2019. a ja 7. oktoobril 2019. a vastusena kaebusega seonduvad dokumendid.
3.Tartu Halduskohus 17. oktoobri 2019. a kohtumäärusega jättis J. Kolesnikovi kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus mõistis, et kaebaja palub õigusvastaseks tunnistada kaebuses viidatud Tartu Vangla vastused, s.o Tartu Vangla 29. novembri 2018. a vastus nr 2-3/3638-2, 28. jaanuari 2019. a vastus nr 2-3/3638-4, 23. mai 2019. a vastus nr 6-24/1199-2, 25. aprilli 2019. a vastus nr 2-3/421-2, 23. mai 2019. a vastus nr 2-3/421-4, 29. aprilli 2019. a vastus nr 6-24/8498-6, 11. juuni 2019. a vastus nr 2-3/1378-2 ja 24. juuli 2019. a vastus nr 2-3/1378-4. Samuti, et kaebaja palub
õigusvastaseks tunnistada tema avaldustele tähtaega ületades vastamine. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul vastati tähtaega ületades tema 5. detsembri 2018. a avaldusele nr 2-3/3638-3,
27.veebruari 2019. a avaldusele nr 6-24/1199-1, 2. mai 2019. a avaldusele nr 2-3/421-3 ja 6. märtsi 2019. a avaldusele nr 6-24/8498-5. Kohus palus kaebajal teatada, kas kohus on tema tahet õigesti mõistnud. Kohus palus kaebajal märkida, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Samuti palus kohus teatada tulenevalt vanglale esitatud avalduste ja vangla vastuste sisust, kas kaebuse esitamise tegelik eesmärk on saada maksikirjaga või poest 500 A4 lehte, et vangla lubaks tal eluosakonnast väljuda koos veepudeliga ning et vangla puhastaks jalutusboksides ja aedikutes asuvad pingid enne kaebaja jalutamist. Kohus palus teatada, kas kaebaja soovib esitada kohustamisnõuded ning esitada kohtueelse menetluse läbimist tõendavad dokumendid. Ühtlasi palus kohus teatada, millises menetlusvormis ta haldusasja arutamist soovib.
4.J. Kolesnikov esitas kohtule 27. oktoobril 2019. a taotluse, milles palus pikendada kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaega, ning 28. oktoobril 2019. a ja 30. oktoobril 2019. a puuduste kõrvaldamise avaldused, milles selgitab, et peab vangla vastuseid ootama 2-3 kuud, pöördumised ümberkvalifitseeritakse, pöördumisi ei lahendata, küsimustele ei vastata sisuliselt, vastused ei vasta tõele ning vastustes ei ole kirjas, kuhu ja millal võib edasi kaevata. Kaebaja tahab tõendada vangla käitumise õigusvastasust ning et ta edaspidi ei peaks rohkem kirjutama. Kaebaja soovib saada A4 pabereid maksikirjaga, sest teist võimalust ei ole. Teine teema puudutab veepudeli kaasaskandmist. Kolmas teema puudutab Tartu Vangla valvurit Üllar Jursi ja üksuse juhti Diana Bronzovat. Kaebajale tekitati kannatusi, ta peale koostati ettekanne, talle ei antud ratastooli ja 2018. a sügisel ei võimaldatud talle istumisvõimalust väljas. Vangla garanteeris, et kontrollib edaspidi, et väljas oleks puhas pink või tool. Kui tööl oli Ü. Jurs ning pink oli must, ei teinud ta midagi, et seda parandada. Kaebaja viitab veel mitmetele erinevatele dokumentidele.
KOHTU SEISUKOHT
5.Esmalt kohus märgib, et ei pea vajalikuks eraldiseisvalt lahendada kaebaja 27. oktoobri 2019. a taotlust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd kaebaja on kohtule 28. oktoobril 2019. a ja 30. oktoobril 2019. a puuduste kõrvaldamise avaldused esitanud ning on seega Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määrusele vastanud.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul esineb alus kaebuse tagastamiseks tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kuigi kaebaja viitab erinevatele probleemidele Tartu Vanglas, mõistab kohus lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla tegevust seoses kaebaja avaldustele vastamisega. Kaebaja põhjendab, et ootab oma pöördumistele vastuseid 2-3 kuud, vangla kvalifitseerib tema pöördumised ümber, vangla vastustes ei ole selgitusi edasikaebamise korra kohta, kaebajale ei vastata sisuliselt ning vastustes antakse ebatõest teavet. Kohus selgitas kaebajale 17. oktoobri 2019. a määruses, et kui tema tegelikuks eesmärgiks on Tartu Vangla kohustamine võimaldada kaebajal maksikirjaga saada või poest osta 500 A4 lehte, lubada ta oma eluosakonnast välja koos veepudeliga ning puhastada jalutusboksides ja jalutusaedikutes asuvad pingid enne kaebaja jalutamist, siis on tal oma õiguste kaitseks kõige tõhusam esitada HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustamiskaebus. Kaebaja ei ole märkinud, et soovib kohustamisnõuet või muud HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõuet esitada ning viitab üksnes õigusvastasuse tuvastamisele HKMS § 37 lg p 6 alusel seoses Tartu Vangla vastustega.
8.Samas ei ole kaebaja tuvastamisnõude esitamisel täpselt välja toonud, milliste haldusaktide või toimingute õigusvastasuse tuvastamist ta soovib ning millistel põhjustel. Kaebaja nimetab üksnes arvukalt vangla vastuseid ning selgitab üldsõnaliselt, miks ta vangla tegevusega avaldustele vastamisel rahul ei ole. Kohus ei pea asjakohaseks J. Kolesnikovi kaebust uuesti vaidluse eseme täpsustamiseks käiguta jätta, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus kaebuse esitamiseks tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Isik võib halduskohtusse pöörduda konkreetse tema õigusi riivava juhtumi korral, kuid käesoleval juhul ei ole kaebusest tuvastatav, et kaebaja sooviks vaidlustada konkreetset vangla haldusakti või toimingut. Kaebaja soovib üleüldiselt tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus tema avalduste käsitlemisel. Kui kaebaja soovib vanglas saavutada õiguspärast olukorda kaebaja pöördumiste käsitlemisel ja neile vastamisel, peaks ta vaidlustama konkreetset haldusakti või toimingut, mis tema õigusi riivab. Kohtul ei ole võimalik abstraktselt vangla tegevust õigusvastaseks tunnistada ning kaebajal puudub õigus ka seda nõuda.
9.Samuti, tuvastamiskaebuse läbivaatamise ja rahuldamise eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, vastasel juhul ei ole tuvastamiskaebuse esitamine vajalik (HKMS § 38 lg 4; § 45 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 19. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 18 ja 20; 29. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-39-15, p 12). J. Kolesnikovi hinnangul esineb preventiivne huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks, et kaebaja ei peaks enam vanglale kirjutama ning et vangla väldiks õigusvastast käitumist. Eelkirjeldatud põhjendused ei õigusta tuvastamiskaebuse menetlemist. Kui vangla on kaebaja pöördumisi ebaõigesti käsitlenud, ei takista see kaebajal kohtu poole pöördumist põhivaidluse esemega, nt nõudega kohustada vanglat puhastama jalutusboksides ja aedikutes asuvad pingid enne kaebaja jalutamist. Kohus saab põhivaidlusega seonduva kaebuse saamisel hinnata, kas kohtueelne menetlus on toimunud nõuetekohaselt, sh kas kaebaja avaldus on õigesti kvalifitseeritud ning sisuliselt ja tähtaegselt lahendatud. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea, saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ning kaebuse menetlusse võtta. Kaebaja ei pea sellisel juhul uuesti vanglale kirjutama ning vangla võimalik õigusvastane käitumine tehakse kohtus kindlaks konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamise raames. Lisaks, vangla on korduvalt kaebaja ees vabandanud seoses talle hilinenult vastamisega (Tartu Vangla 29. novembri 2018. a vastus nr 2-3/3638-2, 23. mai 2019. a vastus nr 6-24/1199-2, 25. aprilli 2019. a vastus nr 2-3/421-2, 28. jaanuari 2019. a vastus nr 2-3/3638-4, 24. juuli 2019. a vastus nr 2-3/1378-4 jne), tunnistades seega oma õigusvastast käitumist. Seetõttu ei annaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale eelist ega õiguslikku kasu ning puudub põhjus halduskohtumenetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Seonduvalt kaebaja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.