1.Jätta Dmitri Berjozkini riigi õigusabi taotlus rahuldamata osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks seoses tema avavanglasse ümberpaigutamisega.
2.Jätta Dmitri Berjozkini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Dmitri Berjozkini riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi seoses tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlusega, ja edastada taotlus selles osas Viru Maakohtule.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 203 lg 1).
Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse taotlejale kätte.
1.Dmitri Berjozkin esitas 27.10.2019 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt keeldus vangla taotlejat avavanglasse lubamast. Vangla ei toonud välja keeldumise põhjuseid, öeldes vaid, et vanglal ei ole taotleja suhtes usaldust. Taotleja lubas, et kirjutab Justiitsministeeriumile ning taotlejale öeldi selle peale, et sel juhul võetakse ta töölt ära ja koostatakse talle ennetähtaegselt vabastamise menetluse raames halb iseloomustus. Taotlejal avaneb võimalus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks 04.12.2019 ning tema suhtes hakatakse koostama iseloomustust 13.11.2019. Taotleja soovib seoses sellega riigi õigusabi ja palub määrata talle advokaat. Taotlejal on vaja advokaati ka kaebuse koostamiseks,
3-19-2022 kuna tal puudub juriidiline haridus. Taotleja muretseb oma ennetähtaegse vabanemise pärast, kuna vangla saab mõjutada tema vabanemise kohta tehtavat otsust. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, sest tal ei ole võimalust seda tasuda.
2.Tartu Halduskohus palus 30.10.2019 kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas taotleja on esitanud vanglale avaldusi seoses tema ümberpaigutamisega avavanglasse; kas tema avavanglase ümberpaigutamisest keeldumise kohta on antud kirjalik haldusakt ning kas ta on esitanud vanglale vaideid avavanglasse ümberpaigutamise võimaldamata jätmise peale.
3.Viru Vangla teatas 04.11.2019 vastuses kohtunõudele, et taotleja on esitanud seoses tema avavanglasse ümberpaigutamisega vanglale 15.10.2019 ühe selgitustaotluse (reg nr 6-10/40954-1) ning vangla on koostanud sellele 17.10.2019 vastuse nr 6-10/40954-2. Taotleja ei ole esitanud vanglale vaideid, milles ta vaidlustaks avavanglasse ümberpaigutamise võimaldamata jätmist, sest vastus selgitustaotlusele ei ole vaidemenetluse korras vaidlustatav.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus mõistab taotlust selliselt, et taotleja soovib talle riigi õigusabi määramist selleks, et esitada halduskohtule kaebus seoses tema avavanglasse ümberpaigutamisega ning selleks, et kaitsta enda õigusi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses. I
5.Taotletava riigi õigusabi üheks liigiks on isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg 2 sätestab, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Kuna kaebus seoses taotleja avavanglasse ümberpaigutamisega kuuluks läbivaatamisele Tartu Halduskohtus, on riigi õigusabi taotlus osas, milles taotleja palub anda talle riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks, esitatud taotluse läbivaatamiseks pädevale kohtule.
6.Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (27.06.2019–26.10.2019) taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist.
7.Kohus leiab esmalt, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus käesoleval ajal oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, sest halduskohtule esitatav kaebus ei oleks praegusel ajal lubatav.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatu kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et taotleja on esitanud vanglale 15.10.2019 selgitustaotluse (tl 8), milles palus talle kirjalikult selgitada, mis põhjustel ei toimu tema ümberpaigutamist avavanglasse. Pöördumise sisust tulenevalt käsitas vangla seda avaldust selgitustaotlusena ning vastas sellele
3-19-2022 17.10.2019 kirjaga (tl 9). Vastus selgitustaotlusele ei ole vaidemenetluse korras vaidlustatav (haldusmenetluse seaduse § 72).
9.Selleks, et taotlejal tekiks õigus pöörduda tema avavanglasse paigutamise küsimuses kaebusega halduskohtusse, tuleks tal esitada Viru Vanglale taotlus tema avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kui vangla jätab selle taotluse rahuldamata, on taotlejal õigus esitada keelduva otsuse peale vaie ning kui vangla peaks jätma taotleja vaide rahuldamata (või selle tagastama või tähtaegselt lahendamata jätma), tekib taotlejal õigus esitada 30 päeva jooksul talle kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavaks tegemisest kaebus halduskohtule (HKMS § 47 lg 2). Selles kaebuses esitatavateks asjakohasteks nõueteks oleks tühistamisnõue vangla keelduva otsuse tühistamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1) ning kohustamisnõue vangla kohustamiseks taotleja avavanglasse ümberpaigutamise taotluse uuesti läbi vaatamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2).
10.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et taotleja oleks ka ise võimeline tulevikus algatatavas kohtumenetluses oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1).
11.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja esitanud kohtutele ka varem erinevates menetlustes erinevaid avaldusi (sh määruskaebusi), sealhulgas ühe kaebuse halduskohtule (haldusasi nr 3-19-1180). Kohus järeldab sellest, et kaebaja on võimeline avaldama kohtule arusaadavalt oma seisukohti ja esitama vastuväiteid vangla väidetele. Kuna avavanglasse paigutamisel omavad ennekõike tähtsust taotleja enda isikust tulenevad asjaolud (VangS § 20), saab eeldada taotleja võimekust end selles küsimuses ise esindada ning kohtuvaidluses osalemine ei eelda taotlejalt tingimata õigusalasi teadmisi. Samuti kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mille kohaselt tuleb halduskohtul omal algatusel tagada asja lahendamiseks kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamine ning koguda vajadusel selleks ise tõendeid või teha nende esitamine kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4 lause 1). Halduskohtul lasub ka kohustus tagada enda selgitustega igas menetlusstaadiumis, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead saaksid kõrvaldatud (HKMS § 2 lg 5). Seega tuleb halduskohtul enda initsiatiivil välja selgitada kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimalik kohtupraktika ning kaebajat asjakohaste avalduste ja vajalike tõendite esitamisel abistada ja suunata.
12.Eelnevatel põhjendustel ei ole taotlejale halduskohtule kaebuse esitamiseks riigi õigusabi andmine põhjendatud ning taotlus tuleb jätta selles osas rahuldamata.
13.Kohtule esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest riigi õigusabi taotluse esitamisel ei kuulu tasumisele riigilõivu. Kuna kohus selgitas eespool, et kõnealuses küsimuses kohtule esitatavat kaebust ei saa pidada praegusel ajal lubatavaks, ei ole vajalik tõlgendada riigi õigusabi taotlust kaebusena. II
14.Taotleja soovib riigi õigusabi ka seoses tema tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamisega. Taotleja on märkinud, et muretseb selle pärast, et vangla koostab talle halva iseloomustuse.
15.Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluse käik on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 426 ja 432. KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KrMS § 432 lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja
3-19-2022 tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Seega on iseloomustuse koostamine ja maakohtule esitamine üks menetlustoiming isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus ning enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud väidetele ning hinnangutele.
16.Eeltoodust nähtub, et taotluse kinnipeetavale tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses advokaadi määramiseks lahendab maakohtu täitmiskohtunik, mitte halduskohus.
17.RÕS § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega, arvestades, et taotleja viibib Viru Vanglas, edastab kohus riigi õigusabi taotluse osas, milles taotleja soovib talle riigi õigusabi määramist seoses tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega, Viru Maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.