Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 08.11.2019, Tartu 3-19-1802 Jaak Tarvise taotlus kohustada esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglat registreerima teda kirurgi ja neuroloogi vastuvõttudele Tartu Halduskohtu 03.10.2019. a määrus Viru Vangla määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Jaak Tarvis Määruskaebuse esitaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla määruskaebuse lisa 1-l lehel ja 28.10.2019. a seisukoht koos lisaga kokku 2-l lehel.
2.Rahuldada Viru Vangla määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 03.10.2019. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3. Jätta Jaak Tarvise esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks registreerida Jaak Tarvis neuroloogi vastuvõtule rahuldamata ning Jaak Tarvise menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. Tarvis esitas 12.08.2019 Viru Vanglale pöördumise, milles ta soovis koopiat perearsti V. Pronevitši 11.08.2019. a suunamiskirjast neuroloogi vastuvõtule ning soovis teavet, millal vastuvõtt toimub.
Viru Vangla selgitas 21.08.2019. a vastuses nr 6-13/31306-2, et taotlejat ei ole võimalik eriarsti vastuvõtule registreerida, sest ta on sulgenud enda andmed tervise infosüsteemis (digilugu). Vangla edastas ka kinnipeetavale perearsti 11.08.2019. a saatekirja.
3.J. Tarvis esitas 19.08.2019 Viru Vanglale pöördumise, milles ta palus väljastada ravijärjekorra registri väljavõte, kust nähtuks kirurgi vastuvõtu aeg ja arsti nimi, kelle vastuvõtule ta on registreeritud.
4.Viru Vangla selgitas 17.09.2019. a vastuses nr 6-3/32307-2, et taotlejat ei ole võimalik
eriarsti vastuvõtule registratuuri kaudu telefoni teel registreerida, sest ta on sulgenud enda andmed digiloos, mistõttu ei ole digitaalne saatekiri SA Ida-Viru Keskhaigla registratuuris nähtav.
5.J. Tarvis esitas Viru Vanglale 22.08.2019 ja 20.09.2019 vaided vangla tegevuse peale nii neuroloogi kui ka kirurgi vastuvõtule registreerimata jätmisega seonduvalt.
6.Viru Vangla selgitas 30.09.2019. a vastuses kohtunõudele, et vaided on lahendamisel.
7.25.09.2019 saabus Tartu Halduskohtusse J. Tarvise esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt on vangla õigusvastaselt jätnud täitmata arsti korraldused eriarstide vastuvõttudele registreerimise osas. Vangla saab taotleja eriarsti vastuvõtule registreerida ka siis, kui digilugu on suletud. Ravijärjekorda saab registreerida ka telefoni või e-kirja teel. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks taotlejale kaasa jätkuvate selja- ja peavalude kannatamise, tervisliku seisundi halvenemise, rasked psüühilised kannatused, ebainimliku ja alandava kohtlemise Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 tähenduses ning mittevaralise kahju.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 03.10.2019. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning kohustas Viru Vanglat registreerima taotleja viivitamata neuroloogi vastuvõtule (resolutsiooni p 1); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kirurgi vastuvõtule registreerimise osas (resolutsiooni p 2); mõistis Viru Vanglalt taotleja kasuks välja menetluskulu 7,50 eurot (resolutsiooni p 3); jättis taotleja ülejäänud menetluskulu tema enda kanda (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Põhivaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Ei nõustu vanglaga, et saatekirja saab SA-le Ida-Viru Keskhaigla edastada üksnes tervise infosüsteemi kaudu. Sotsiaalministri 17.09.2008. a määruse Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord (Kord) § 2 lg 2 p 19 ja § 5 lg 4 kohaselt tuleb ambulatoorse teenuse saatekirjad edastada tervise infosüsteemi. Need sätted ei reguleeri, millisel viisil tuleb edastada saatekiri eriarstiabi osutaja vastuvõtule registreerimiseks. Pole õigusnormi, mis kohustaks vanglat edastama saatekirja kinnipeetava registreerimiseks vanglavälise eriarstiabi osutaja vastuvõtule üksnes tervise infosüsteemi kaudu. Miski ei viita sellele, et saatekirja edastamine e-kirja teel oleks lubamatu või välistatud. Kui taotleja esitaks kohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks registreerima teda neuroloogi vastuvõtule, peaks kohus selle rahuldamist eelnevatel põhjustel väga tõenäoliseks. Ei saa olla mingit mõistlikku avalikku huvi taotleja kiiresti neuroloogi vastuvõtule registreerimise vastu. Taotleja huvi tervisekahju ärahoidmiseks ning kiiresti neuroloogi vastuvõtule pääsemiseks on kaalukas. Sellises olukorras on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ülekaalukas vajadus. 2) Kuna rahuldatakse pool esialgse õiguskaitse taotlusest, siis tuleb vanglalt taotleja kasuks välja mõista pool taotleja kantud menetluskulust ehk 7,50 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Viru Vangla esitas 18.10.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.10.2019. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning jätta kinnipeetava taotlus läbi vaatamata või alternatiivselt täies mahus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus ekslikult leidis, et taotlus on lahendatav halduskohtumenetluses. Erinevad tervishoiuteenuse osutamist käsitlevad õigusnormid käsitlevad kinnipeetava suunamist ühe tervishoiuteenuse osutaja poolt teise tervishoiuteenuse osutaja juurde tervishoiuteenuse osutamise osana. Jääb arusaamatuks, miks peaks vanglas osutatava tervishoiuteenuse puhul
õiguslikku olukorda käsitlema teistmoodi. Kohus oleks pidanud jätma kinnipeetava taotluse läbi vaatamata, kuna põhivaidlus ei allu halduskohtu kontrollile. 2) Kohtumäärus on ebaselge ja mittetäidetav. Kohus ei teinud kindlaks, kas üldse on võimalik J. Tarvist vanglavälise tervishoiutöötaja vastuvõtule registreerida. Üldteada on, et saatekirja olemasolul on telefoni teel registreerimine võimalik. SA-l Ida-Viru Keskhaigla on kodulehel ka avaldatud registratuuri telefonid. J. Tarvise puhul takistas registreerimist telefoni teel see, et J. Tarvis on enda digiloo arstidele sulgenud. Vangla saatis 04.10.2019 SA Ida-Viru Keskhaigla registratuurile taotluse J. Tarvise vastuvõtule registreerimiseks. SA Ida-Viru Keskhaigla keeldus registreerimisest, sest patsiendil ei ole (digiloos nähtavat) saatekirja. Seega andis kohus määruses vanglale kohustuse, mida vanglal ei ole võimalik temast mittetulenevatel põhjustel täita. Sellest tulenevalt on vaidlustatud määruse osa õigusvastane.
10.Viru Vangla teatas 28.10.2019. a seisukohas, et vangla algsele 04.10.2019. a e-kirjale oli manustatud saatekirja fail. Vangla palub võtta eelviidatud e-kirja väljatrüki toimikusse.
11.J. Tarvis väidab 01.11.2019. a vastuses, et ta helistas 29.10.2019 haigla registratuuri, kust talle taas kinnitati, et probleemi neuroloogi vastuvõtule registreerimisega ei ole, kui vangla arst saadab haiglale saatekirja e-postiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tõlgendab esmalt J. Tarvise esialgse õiguskaitse taotlust (I); uurib seejärel, kas taotlus on lahendatav halduskohtumenetluses (II); lahendab Viru Vangla määruskaebuse (III) ning viimaks määruskaebuse esitaja taotlused ja jaotab menetluskulud (IV). I
13.J. Tarvis esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille sisuks on kohustada vanglat J. Tarvis telefoni või e-kirja teel ravijärjekorda registreerima. Vangistusseaduse § 53 lg 2 ja vangla sisekorraeeskirja § 9 lg 2 järgi on eriarstiabi osutaja juurde saamiseks vajalik arsti saatekiri. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vangla arst V. Pronevitš suunas J. Tarvise saatekirjaga neuroloogi vastuvõtule (tl 21). J. Tarvise esialgse õiguskaitse taotlusest halduskohtule ilmneb, et viimane peab õigusvastaseks vangla käitumist, kus arsti saatekirja olemasolust sõltumata ei ole vangla teda eriarsti vastuvõtule registreerinud. Halduskohus tõdes vaidlustatud määruses (p 7), et vaidlus puudutab olukorda, kus vangla arst on tuvastanud meditsiinilise vajaduse kinnipeetava suunamiseks eriarstiabi osutaja juurde ja on vastava saatekirja koostanud, kuid vangla pole kinnipeetavat eriarstiabi osutaja vastuvõtule registreerinud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva taotluse lahendamisel tuli halduskohtul eristada vangla toimingut vanglavälisele tervishoiutöötajale J. Tarvise neuroloogi vastuvõtule registreerimiseks vajalike andmete edastamisel ning registreeringut / aja broneeringut ennast. Sidevahendi (telefoni või e-kirja) teel ravijärjekorda registreerimisel otsustab registreeringu võimalikkuse üle talle esitatud ning kättesaadavate andmete alusel vanglaväline tervishoiutöötaja. Kohtul oli seetõttu käesoleva haldusasja raames esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võimalik kontrollida vaid seda, kas vangla edastas või tal oli kohustus edastada sidevahendi teel kõik talle kättesaadavad andmed J. Tarvise neuroloogi vastuvõtule registreerimiseks vanglavälisele tervishoiutöötajale ning kas see aidanuks kaebaja õiguste kaitsele kaasa, kuid halduskohus ei saanud kontrollida seda, kas vastavatele andmetele tuginedes registreerimisest keeldumine oli õiguspärane. Seega tuleb J. Tarvise esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendada taotlusena, et kohus kohustaks vanglat esitama tervishoiuasutusele telefoni või e-kirja teel taotluse eriarsti vastuvõtule registreerimiseks,
viimase puhul koos vangla arsti kirjaliku saatekirjaga. II
14.Määruskaebuse esitaja väitel leidis halduskohus ekslikult, et J. Tarvise taotlus on lahendatav halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Kohtupraktikas on selgitatud, et tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (RKHKo 3-3-1-53-10, p 9). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Vangla kui haldusorgani poolt meditsiinilise otsustuse täitmisega (J. Tarvise eriarsti juurde registreerimiseks vajalike toimingutega) seonduv toimub kinnipeetava ja vangla vahelises haldusõiguslikus suhtes ja on vaidlustatav halduskohtus. Seega viitas halduskohus määruses asjakohasele kohtupraktikale, mida arvestades asus halduskohus õigesti seisukohale, et praegusel juhul on põhivaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Määruskaebuse esitaja arvamus, mille kohaselt ei olnud J. Tarvise esialgse õiguskaitse taotlus lahendatav halduskohtumenetluses, on ebaõige. III
15.Tartu Halduskohus kohustas esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglat registreerima taotleja viivitamata neuroloogi vastuvõtule (03.10.2019. a määruse resolutsiooni p 1), leides, et ta ei nõustu vanglaga selles, et SA-le Ida-Viru Keskhaigla saab saatekirja edastada üksnes tervise infosüsteemi kaudu. Ka leidis halduskohus, et andmete koondamine ühte elektroonilisse süsteemi ei välista võimalust teha infosüsteemi kantud andmeid või dokumente vajaduse korral teisele tervishoiuteenuse osutajale kättesaadavaks ka muul viisil kui tervise infosüsteemi kaudu, sh saata saatekirja SA-le Ida-Viru Keskhaigla e-kirja teel. Halduskohtu määruse p 10 põhjendustest võib järeldada, et halduskohus möönis siiski ka seda, et telefoni teel neuroloogi vastuvõtule registreerimine on saatekirja puudumise tõttu võimatu. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse korras vanglale pandud kohustus, registreerida J. Tarvis viivitamata neuroloogi vastuvõtule, hõlmab vaid kohustust, teha seda e-kirja, mitte telefoni teel.
16.Viru Vangla määruskaebuse väitel ei teinud halduskohus kindlaks, kas üldse on võimalik J. Tarvist vanglavälise tervishoiutöötaja vastuvõtule registreerida, vaid andis vanglale korralduse, mida tal ei ole võimalik temast mittetulenevatel põhjustel täita ning seetõttu on halduskohtu määrus õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et vangla seisukoht oleks õige vaid juhul, kui halduskohtu määruses ei peetaks silmas vaid SA-le Ida-Viru Keskhaigla registreerimiseks vajaliku taotluse ja andmete (saatekirja) edastamist, vaid ka ravijärjekorda registreerimist. HKMS § 251 lg 1 loetleb võimalikud esialgse õiguskaitse abinõud. HKMS § 251 lg 1 p 3 järgi võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit toimingut tegema. Kohus ei saa anda haldusorganile korraldusi, mille täitmine on faktiliselt või õiguslikult võimatu (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 693). Käesoleval juhul nähtub siiski halduskohtu määrusest, et halduskohus pidas silmas vaid e-kirja edastamist koos saatekirjaga, mitte registreeringut ennast. Nimelt leidis halduskohus: „Vangla ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on edastanud saatekirja Sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla e-kirja teel, kuid haigla on sellest hoolimata keeldunud taotleja neuroloogi vastuvõtule registreerimisest“ (määruse p 10).
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise aja seisuga ei olnud Viru Vangla J. Tarvist e-kirja teel vastuvõtule registreerinud. Samas peab
ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Viru Vangla määruskaebuse väitel selleks, et täita halduskohtu määrust, saadeti 04.10.2019 ka e-kirjaga SA Ida-Viru Keskhaigla registratuurile taotlus J. Tarvise vastuvõtule registreerimiseks, kuid haigla keeldus registreerimisest, sest patsiendil ei ole digiloos nähtavat saatekirja. Määruskaebusele on lisatud ka haigla vastus (tl 36). Viru Vangla esitas 28.10.2019 ringkonnakohtule vangla vanemõe 04.10.2019. a e-kirja SA Ida-Viru Keskhaigla registratuurile, millest nähtub, et e-kirjale oli manusena ka lisatud saatekirja fail. Ringkonnakohus võtab käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Vangla määruskaebuse lisa ja 28.10.2019. a seisukoha koos lisaga (HKMS § 62 lg 2), millest ilmneb, et e-kirja teel saatekirja edastamise korral ei ole haiglal võimalik J. Tarvist eriarsti vastuvõtule siiski registreerida. Viru Vangla 21.08.2019. a vastusest J. Tarvise pöördumisele (tl 15-15p) ilmneb, et kuna J. Tarvis on kasutanud õigust sulgeda digiloos juurdepääsu enda isikuandmetele, siis ei ole eriarstile edastatav digisaatekiri tervishoiuteenuse osutajale kättesaadav, mistõttu ei ole kinnipeetavat võimalik registreerida arsti vastuvõtule. J. Tarvis kinnitab taotluses halduskohtule (p 8), et ta on sulgenud enda andmed digiloos. Eeltoodust tingituna ei ole digiloos J. Tarvise andmed (s.h saatekirjad) nähtavad vanglale ega vanglavälistele tervishoiutöötajatele.
18.Tervise- ja tööministri 27.12.2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 5 lg 1 lause 2 sätestab, et ravijärjekorda peetakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 592 lg 1 p 1 järgi on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmed ravijärjekorra pidamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule. Seega peetakse isikute ravijärjekorda digitaalselt ühtses infosüsteemis, kuhu andmete esitamine on kohustuslik. Sotsiaalministri 17.09.2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 p 19 järgi edastatakse tervise infosüsteemi muu hulgas ambulatoorse teenuse, sealhulgas ekonsultatsiooni saatekiri. Määruse nr 73 seletuskirja kohaselt loob saatekirjade sidumine broneerimise ja vastuvõtu toimumisega aluse läbipaistvaks ravijärjekordade aruandluseks tervishoiukorraldajatele tervise infosüsteemi (TIS) baasilt ning võimaldab prognoosida ja kuvada inimesele eeldatavat ootejärjekorra pikkust senisest objektiivsemate andmete alusel. Eeltoodust võib järeldada, et kuigi ravijärjekorda registreerumine on võimalik ka sidevahendi teel või tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas, tuleb registreerumine kinnitada tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis, kus broneering seotakse vastava eriarsti saatekirjaga. Olukorras, kus isiku terviseandmed digiloos on suletud ning teave saatekirja kohta infosüsteemis puudub, ei ole tervishoiutöötajal seda võimalik teha, sh puudub võimalus kontrollida e-kirja teel esitatud saatekirja kooskõla infosüsteemi andmetega.
19.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Olukorras, kus J. Tarvise registreerimine neuroarsti vastuvõtule on nii telefoni kui ka e-kirja teel seoses J. Tarvise digiloo sulgemisega võimatu, ei aita halduskohtu esialgse õiguskaitse määrus J. Tarvise õiguste kaitsele kuidagi kaasa. Eeltoodust tulenevalt ei olnud halduskohtul esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeldused täidetud olenemata sellest, et Viru Vangla ei olnud määruse tegemise ajaks SA-le Ida-Viru Keskhaigla e-kirja koos saatekirjaga J. Tarvise eriarsti vastuvõtule registreerimiseks edastanud. Ringkonnakohus selgitab J. Tarvisele, et saavutamaks enda tegelik registreerimine neuroloogi vastuvõtule, tuleb J. Tarvisel teha võimalikuks juurdepääs enda andmetele (saatekiri neuroloogi juurde) digiloos. Alles siis on Viru Vanglal võimalik tulemuslikult taotleda SA-lt Ida-Viru Keskhaigla J. Tarvise registreerimist nii e-kirja kui ka telefoni teel.
IV
20.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 03.10.2019. a määruse resolutsiooni p-i 1 ning jätab rahuldamata J. Tarvise esialgse õiguskaitse taotluse neuroloogi vastuvõtule registreerimiseks.
21.Tartu Halduskohus mõistis 03.10.2019. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt Viru Vanglalt taotleja kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 7,50 eurot, kuna halduskohus rahuldas pool esialgse õiguskaitse taotlusest. HKMS § 108 lg 1 lause 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab Viru Vangla määruskaebuse ja J. Tarvise esialgse õiguskaitse taotlus jääb kokkuvõttes täies ulatuses rahuldamata, siis tühistab ringkonnakohus ka halduskohtu 03.10.2019. a määruse resolutsiooni p-i 3 ning jätab menetluskulu (riigilõiv) HKMS § 108 lg-st 1 lähtudes taotleja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.