2.Jätta Ander Sagadi menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas registreeriti 21. augustil 2019 kinnipeetav Ander Sagadi (edaspidi kaebaja) kahju hüvitamise taotlus. Taotluse kohaselt on Viru Vangla kaebajale kahju tekitanud sellega, et kaebajale 2018. a septembris tellitud ja igal reedel saabuval ajalehel on kaebaja nimi kirjutatud valesti (Andero Sagabi). Viru Vangla ei ole kaebaja sõnul senini seda viga parandanud, hoolimata kaebaja sellekohastest märkustest vanglaametnikele. Kaebaja leiab, et sellise käitumisega on Viru Vangla kaebajat solvanud ning teotanud tema au ja head nime. Kaebaja taotles tekkinud kahju hüvitamist, ajalehel tema nime parandamist ning selle ametniku väljaselgitamist, kelle tõttu kaebaja au ja hea nime teotamine oli nii pika aja vältel võimalik. Samal kuupäeval kaebaja kahju hüvitamise taotlusega registreeriti Viru Vanglas kaebaja kaebusena pealkirjastatud pöördumine, milles ta samuti väljendas rahulolematust vangla tegevusega seoses tema nime valesti kirjutamisega ja palus viga parandada. Kaebaja pöördus uuesti samadel asjaoludel vangla poole 9. ja 16. septembril 2019, esitades kaebusele ja kahju hüvitamise taotlusele täiendused.
2.30. oktoobril 2019 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule Viru Vangla vastu samadel asjaoludel kaebuse. Kaebaja märgib, et Viru Vangla ei ole tema kahju hüvitamise taotlust lahendanud. Kaebaja selgitab, et talle toovad ajalehe kambrisse vangla ametnikud, mitte Omniva töötajad, kelle poole Viru Vangla tal pöörduda soovitab. Kaebaja väidab, et üksuse juht Mikk Altermann on keelanud vanglaametnikel kaebaja nime õigesti ajalehele kirjutamise. Vangla eirab kaebaja sõnul teadlikult tema nõudmisi lõpetada tema pidev solvamine ning au ja hea nime teotamine ning rikub selliselt põhiseaduse §-e 17 ja 18.
3-19-2037 Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks Viru Vanglat käituma kinnipeetavatega väärikalt ja eetiliselt ning täitma põhiseaduse §-e 9−18 jne, võtaks Viru Vangla üksuse juhi Mikk Altermanni vastutusele põhiseaduse §-de 13 ja 14 alusel, lõpetaks kaebaja au ja hea nime teotamise ning mõistaks välja õiglase ja väärilise kahjutasu vastavalt kohtupraktikale. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Kaebaja on kaebusele lisanud 21. augustil 2019 Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse, samal kuupäeval esitatud kaebuse, 9. ja 16. septembril 2019 esitatud täiendused kaebusele ja kahjunõudele ning Viru Vangla 18. ja 19. septembri 2019. a vastused kaebaja märgukirjadele.
4.Viru Vangla tõlgendas kaebaja 21. augustil 2019 esitatud kaebust märgukirjana ja selgitas talle
18.septembri 2019. a vastuses nr 6-14/32569-2 järgmist. Vanglasse saabub kaebaja tellitud ajaleht ettevõtte Omniva kaudu, kes on märkinud ajalehele saaja nime. Vanglas lisatakse ajalehe peale eluosakonna ja kambri number. Kuna vanglas ei telli paljud kinnipeetavad sama ajalehte, on võimalik tellimuse abil kindlaks teha, kellele ajaleht kuulub ja kellele on see vaja toimetada, hoolimata sellest, et saaja nimi on kirjutatud valesti. Vangla märkis, et ei saa võtta vastutust selle eest, et Omniva kirjutab kaebaja nime valesti. Vangla on juhtinud sellele Omniva tähelepanu. Viru Vangla leidis, et kaebajal tuleb pretensiooniga pöörduda Omniva poole.
18.ja 19. septembri 2019. a vastustes kaebaja 9. ja 16. septembri 2019. a pöördumistele selgitas Viru Vangla taas, et kaebaja nimi on ajalehele märgitud juba enne ajalehe vanglasse jõudmist ning soovitas jätkuvalt kaebajal pöörduda probleemi lahendamiseks Omniva poole.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks.
6.HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb nõude osas kohustada Viru Vanglat käituma kinnipeetavatega väärikalt ja eetiliselt tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Halduskohtule esitatavas kaebuses võib HKMS § 37 lõike 2 punktist 2 tulenevalt nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu tegemist. Kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, kuidas vangla peab kinnipeetavatega käituma. Lisaks ei tulene ühestki õigusaktist kaebajale õigust pöörduda kohtusse kõikide Viru Vangla kinnipeetavate õiguste kaitseks. Eelnevat arvestades puudub kaebajal kaebeõigus nõuda Viru Vangla kohustamist käituma kinnipeetavatega väärikalt ja eetiliselt.
3-19-2037
7.Samal põhjusel tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastada ka nõue kohustada Viru Vanglat täitma põhiseaduse §-e 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 jne. Kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist teatud õigusnormide järgimiseks.
8.Kaebaja on ühe nõudena taotlenud ka seda, et kohus võtaks vastutusele Viru Vangla üksuse juhi Mikk Altermanni põhiseaduse §-de 13 ja 14 alusel. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui kaebaja on mõelnud kriminaalvastutusele võtmist, siis see ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 193 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Kui kaebaja leiab, et vanglaametnik on vanglas toime pannud kuriteo, on sellest kohane teavitada vanglat või prokuratuuri (KrMS § 195 lõige 1; § 212 lõike 2 punkt 6). Kui kaebaja on silmas pidanud distsiplinaarvastutusele võtmist, siis see ei ole samuti halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei algata ega vii läbi ametnike suhtes distsiplinaarmenetlust. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise, läbiviimise ja nende distsiplinaarkorras karistamise õigus on nende ametisse nimetamise õigust omaval ametiisikul (vangistusseaduse (VangS) §-d 148 ja 149, avaliku teenistuse seaduse § 72 lõige 1 ja § 73 lõige 1). Eeltoodust lähtuvalt tuleb Mikk Altermanni vastutusele võtmise nõue tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.
9.Kaebaja nõuab oma au ja hea nime teotamise lõpetamist. Kaebaja peab kaebusest nähtuvalt enda au ja head nime teotavaks tema nimekuju valesti kirjutamist talle igal nädalal saabuval ajalehel. Kohtu arvates tuleb seetõttu kaebaja nõuet mõista nii, et kaebaja soovib, et tema nimi märgitaks edaspidi talle üleantavale ajalehele õigel kujul (kohustamisnõue).
9.1.Kohtu hinnangul on tegemist Viru Vangla vastu esitatud kohustamisnõudega, kuna kaebuses heidab kaebaja vanglale ette seda, et vanglaametnikud pole midagi ette võtnud olukorra parandamiseks ja kaebaja solvamise lõpetamiseks.
9.2.Kaebaja korduvaid vangla poole pöördumisi (sh kaebus ja kahju hüvitamise taotlus), kus ta muu hulgas taotleb ajalehel enda nime parandamist, ning vangla sisuliselt keelduvaid vastuseid arvesse võttes võib kohtu arvates pidada kohustamisnõude esitamisel ettenähtud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbituks (VangS § 11 lõige 5). Kaebaja pöördumisi saab muu hulgas tõlgendada vaidena ja vangla vastuseid vaideotsusena.
9.3.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb kõnealuse kohustamisnõude osas kaebajale tagastada. Mõningane eksimus isiku kui ajalehe saaja nimekuju kirjutamisel talle saadetava ajalehe servale ei saa kohtu arvates tuua kaasa märkimisväärset isiku õiguste riivet. Lisaks tuleb silmas pidada, et Viru Vangla on 18. septembri 2019. a vastuses nr 6-14/32569-2 kaebajale selgitanud, et kaebaja nime märgib ajalehele Omniva, mitte vangla. Kohus nõustub vanglaga, et vangla ei saa vastutada Omniva eksimuse eest kaebaja nime kirjutamisel ning kaebajal tuleb oma nõudega pöörduda Omniva poole. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust teha sellises olukorras eraõiguslikule juriidilisele isikule ettekirjutust kaebaja õiguste väidetud rikkumise lõpetamiseks või õiguste rikkumise vältimiseks parandada vigaselt kirjutatud nimekuju ise. Seega puudub kõnealuses asjas kohtu hinnangul vangla õigusvastane tegevus ning seetõttu ei pea kohus nõude rahuldamist ka tõenäoliseks.
3-19-2037
10.Kaebuses on esitatud ka kahju hüvitamise nõue. Kaebaja palub mõista välja õiglase kahjuhüvitise vastavalt kohtupraktikale.
10.1.Kaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et teda on koheldud tema nime valesti kirjutamisega väärikust alandavalt ning au ja head nime teotavalt. Kaebaja on esitanud samadel asjaoludel
21.augustil 2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles pika aja vältel tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Halduskohtule kaebuse esitamise ajaks (st 30. oktoobriks 2019) ei olnud Viru Vangla kaebaja väitel tema kahju hüvitamise taotlust lahendanud, ületades seega RVastS § 18 lõikes 1 taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega. Kohus leiab, et VangS § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks.
10.2.Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lõige 1). Kohtu hinnangul ei saa isiku nimekuju vigaselt märkimist talle kättetoimetatava ajalehe servale pidada inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ega au või hea nime teotamiseks.
10.2.1.Inimväärikuse alandamiseks saab kohtupraktika kohaselt pidada tegevusi, mida seostatakse piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemisega. Kohus ei pea kaebuses kirjeldatud asjaoludel kaebaja õiguste riivet inimväärikust alandaval määral võimalikuks.
10.2.2.Kohtu arvates ei saa praeguses asjas olla tegemist ka au või hea nime teotamisega. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ülle Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 17, p 4). Kohus märgib, et kaebaja nime ajalehe servale vigaselt kirjutamist ei saa pidada au ja hea nime teotamiseks juba sel põhjusel, et sellisel tegevusel puudub avalik või suurt hulka inimesi mõjutav iseloom.
10.3.Kohus leidis eespool, et ilmselt ei ole vangla tegevus kõnealuses olukorras olnud ka õigusvastane, kuna kaebaja nime ei kirjuta ajalehele mitte vangla, vaid Omniva, ning vanglal puudub õigusaktidest tulenev kohustus teha Omnivale ettekirjutust kaebaja nime õigesti kirjutamiseks või Omniva tehtud eksimus ise kõrvaldada.
10.4.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kaebaja õiguste riive on olnud minimaalne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus ka hüvitamisnõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.