Roby Koik Eesti Evangeeliumi Vennasteühing kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. aprilli 2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 ja 3. juuli 2019. a vaideotsuse nr 1321.2/19/3340-2 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Kirjalik menetlus
Kohtuasi
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kaebaja – Eesti Evangeeliumi Vennasteühing (MTÜ) Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 2. detsember 2019. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud, menetluse käik ja kohtu seisukoht
1.Eesti Evangeeliumi Vennasteühing (EEVÜ) esitas 2018. a detsembris Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) LEADER-pojektitoetuse taotluse Misso vana rahvamaja remondi jätkamiseks summas 8 248, 26 eurot (tl 11–17).
2.Piiriveere Liider MTÜ hindamiskomisjoni 01.02.2019. a koosoleku protokolli nr 1 kohaselt otsustati taotlust mitte toetada, sest taotlus ei vastanud hindamiskriteeriumi nõuetele. Piiriveere Liider MTÜ juhatuse 25.02.2019. a koosoleku protokolli nr 2 kohaselt kinnitati paremusjärjestus, mille kohaselt meetmes 1 –Elukeskkonna arendamine sai EEVÜ taotlus 1,24 hindepunkti ja jäi lävendi (1,8 p) alla.
3.PRIA 30.04.2019. a otsusega nr 13-21.2/19/2990 „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu areng toetuse meetme 19.2 taotluste rahuldamata jätmine, jäeti MTÜ-le Piiriveere Liider Eesti Evangeeliumi Vennasteühingu poolt esitatud taotlus rahuldamata, sest taotlus jäi hindepunktide alusel lävendi alla (1,24/6-st (tl 111–112p)).
PRIA 03.07.2019. a vaideotsusega nr 13-21.2/19/3340-2 jäeti EEVÜ vaie PRIA 30.04.2019. a otsusele rahuldamata.
4.Eesti Evangeeliumi Vennasteühing esitas 23.07.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, 61) PRIA 30.04.2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 ja PRIA 03.07.2019. a vaideotsuse nr 1321.2/19/3340-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks.
5.Kaebaja taotleb haldusaktide tühistamist ja taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamist, kuna Misso vana rahvamaja katus vajab parandamist. Tegemist on vennastekoguduste liikumise 290. tegevusaastaga. Liikumine pani aluse laulupidude traditsioonile ja andis tõuke Eesti Vabariigi tekkele. Hageri Vennastekoguduse palvemaja remonti toetati LEADER meetmest. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjused ei ole kaebajale arusaadavad, ametnikud on tsiteeritud ainult seadusesätteid, kuid rahvamaja vajab kiiresti remontimist.
6.Vastustaja ei nõustu kaebusega. PRIA 30.04.2019. a otsuse kohaselt on EEVÜ taotluse rahuldamata jätmist põhjendatud meetmes ettenähtud rahaliste vahendite puudumisega ja kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepanekuga, mille kohaselt taotlus rahastamisele ei kuulunud hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele mittevastamise tõttu. Kui taotlus saab alla 1,8 punkti, siis tegevusgrupp teeb PRIA-le ettepaneku projektitaotlust mitte rahastada. PRIA-l on kohustus teha projektitoetuse rahuldamata jätmise otsus, kui taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. PRIA on tuvastanud, et kaebaja taotlusele antud hindepunktid ei ole kokkuvõttes ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Kohtu seisukoht
7.Halduskohus on hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Kaebuse kohaselt on PRIA haldusaktid nii materiaalselt kui formaalselt õigusvastased. Kaebaja arvates on rikutud põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust ning võrdse kohtlemise põhimõtet.
9.Kohus kaebajaga ei nõustu.
10.Kaebaja on käesoleva asja tõendite kogumi kohaselt toetust taotlenud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetmest 19.2. Strateegia Euroopa 2020 on suunatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu soodustamisele, milleks on vajalik edendada ka kohalikku algatust, suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevate lahenduste leidmisele. LEADER lähenemise põhielementideks on avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalikud tegevusgrupid, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. Allmeetme 19.2 – toetus tegevuste teostamiseks kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia raames toetatavaks tegevusliigiks on LEADERi lisandväärtust suurendavad projektid (väikesemahulised, integreeritud, uuenduslikud, piirkonnapõhised, sh kohaliku toidu arendamise projektid või koostööprojektid). Kohaliku tegevusgrupi pädevuses on hinnata, kas taotlus vastab Maaeluministeeriumi poolt kinnitatud ja heakskiidetud strateegiale. {https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/mak-2014/mak-2014-arengukavav5-2019-06-17.pdf, 17.09.2019}
11.Riigikohtu praktika kohaselt ei ole taotlejal subjektiivset õigust toetusele. Olukorras, kus taotluste hindamine on komisjoni ülesanne, kus komisjoni liikmetele on hindepunktide andmisel
jäetud ulatuslik hindamisruum, on kohtulik kontroll ahenenud. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18). Kui kohus asub sellist tüüpi hinnanguliste otsuste puhul kontrollima sisulise otsuse põhjendatust ja otstarbekust, siis võib ta ületada kohtuliku kontrolli piire (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18). Seega piirdub hindepunktide puhul kohtulik kontroll vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete kaalutlusvigade kindlakstegemisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.11.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-60-14, p 16).
12.Ka käesolevas asjas on vaidluse all komisjonile antud ulatuslikku hindamisruumi sisaldava otsustusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. PRIA vaidlustatud otsuse aluseks on maaeluministri 23.10.2015. a määrus nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (edaspidi määrus). Projektitaotlusi hindab kohaliku tegevusgrupi moodustatud töörühm hindamiskriteeriumite alusel (määruse § 39 lg 1, § 21 lg 4 p-d 6 ja 3). Kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses esitatud toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale (määruse § 39 lg 2). Strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele vastavaid projektitaotlusi hindab töörühm strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb strateegia meetme eelarve piires PRIAle põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta (määruse § 39 lg 3). Kohtu hinnangul on kaebaja taotlust menetletud vastavalt määruses sätestatud korrale.
13.Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on nõuetekohaselt põhjendamata ja neis esinevad kaalutlusvead.
14.Vaideotsuses on vastustaja üksikasjalikult selgitanud, miks ja kuidas Piiriveere Liider MTÜ juhatus ja hindamiskomisjon on jõudnud järeldusele, et EEVÜ taotlus sai 1,24 hindepunkti ja jäi lävendi 1,8 p alla ja ei vastanud seetõttu hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Paremusjärjestuse ettepanekus (tl 92p) on võetud kokku hindajate ( tl 71–72) järeldused. Taotleja projektikogemusi peeti vähesteks. Taotleja igapäevane tegutsemine hinnati küsitavaks. Piisavaks ja põhjendatuks ei peetud projekti eesmärki ja jätkusuutlikust. Arusaadavaks ei peetud, kellele ja miks hoonet remonditakse. Ilmselgeks peeti Misso vana rahvamaja katuse korda tegemise vajadust, kuid taotlusest jäi ebaselgeks hoone kasutajate hulk ja aktiivsus tulevikus. Samuti projekti seos teiste piirkondlike arengukavadega. MTÜ Piiriveere Liider 25.02.2019. a juhatuse elektroonilise hääletamise protokolli nr 2 (tl 74) kohaselt on hääletamisel osalenud 12 juhatuse liiget, kellest seitse (L. Kütt, U. Peegel, E. Valgemäe, A. Suurmann, H. Mäesaar, M. Alver, M. Karro) hääletas 2018. a II taotlusvooru projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse poolt ja viis (V. Kooser, K. Kasearu, E. Liin, M. Koger, R. Kudre) taandus. Vastu hääletajaid ja erapooletuid juhatuse liikmete hulgas ei olnud.
15.Toetuste taotluste rahuldamata jätmise otsuste puhul on Riigikohus leidnud, et haldusakt on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
16.Käesolevas asjas sisalduvad sisulised põhjendused vaideotsuses (tl 6–8), lisaks taotluste hindamislehes, paremusjärjestuses, MTÜ juhatuse koosoleku protokollis ja hindamiskomisjoni protokollis (tl 70–72, 73, 74–78, 88–89, 90–100) on toodud asjaolud, mis olid aluseks sisulistele kokkuvõtlikele põhjendustele. Seega on põhjendamiskohustus täidetud ning kaebajale pidid olema vastustaja põhjendused ja kaalutlused enne kohtusse pöördumist teada. Kaebaja sisuline mittenõustumine vastustajaga ei tähenda vastustaja otsustuse õigusvastasust.
17.Riigikohtu praktika kohaselt on ulatuslikku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul oluline küll põhjenduste olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Põhjendustest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13). Halduskohtule ei ole vastustaja poolt asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest lähtumine kaebaja taotluse üle otsustamisel äratuntav.
18.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et pelgalt Misso keskkooli renoveerimine endise Misso valla poolt ja Hageri Vennastekogudusele LEADER meetmest toetuse eraldamine ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte eiramist. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et võrdses olukorras olevaid isikuid ja isikute gruppe tuleb kohelda võrdselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.03.1997, a määrus asjas nr 3-3-1-5-97, p 4). Kooli renoveerimist ei ole kaebuse kohaselt toetanud PRIA ja Hageri Venastekogudusele ei ole toetust määratud Piiriveere Liider MTÜ poolt. Seega ei ole kaebaja ja kaebaja nimetatud isikute puhul tegemist võrreldavate gruppidega ja PRIA haldusaktid ei ole vastuolus üldise võrdsusõiguse maksiimiga. Projektitaotlus oli esitatud Misso vana rahvamaja remondi jätkamiseks. Seega oli see asjaolu kohalikule tegevusgrupile teada. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga (haldusmenetluse seaduse § 54). Seetõttu ei saa kaebaja poolt kirjaliku menetluse raames esitatud tõendid (tl 116–119) tõendada kaebaja õiguste rikkumist vastustaja poolt vaidlustatud otsuse andmise ajal, sest vastustaja ei saanud nende tõenditega arvestada, nagu on märkinud ka kaebaja tõendeid kirjaliku menetluse määramise järgselt esitades.
19.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.