Majandushaldusõigus › Tehniline järelevalve

3-18-2376 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(7)

3-18-2376 purunesid ja miks laev nii kiiresti uppus. JAIC-i teooriaga läksid vastuollu ka tunnistajate ütlused. 2) JAIC-i lõpparuande koostamisele järgnenud aastatel on viidud läbi erinevaid täiendavaid uuringuid. Muu hulgas tellis Rootsi valitsus 2005. a-l teadusuuringu kahelt rahvusvahelisel tipptasemel teadlastega konsortsiumilt, SSPA-lt ja HSVA-lt, ning perioodil 2005-2009. a hindas JAIC-i järeldusi ka Eesti valitsuse poolt moodustatud asjatundjate komisjon. SSPA ja HSVA jõudsid järeldusele, et JAIC-i versioon Estonia hukust on võimalik, kui seda modifitseerida. SSPA ja HSVA ei olnud samas uppumise käigu osas ühel nõul. Uppumise põhjuseid nimetatud uuringud täiendavalt selgitada ei saanud, kuivõrd uusi andmeid laevavrakilt neil koguda ei olnud võimalik. SSPA konsortsiumi teadlased on oma lõppjäreldustes tungivalt soovitanud Estonia vraki põhjalikku uurimist ja dokumenteerimist. Asjatundjate komisjoni 19.12.2006 lõpparuandega tuvastati sõjatehnika väljaveod Estonia pardal, millest Eesti riigi ametkonnad ja ametiisikud ei olnud teadlikud. Asjatundjate komisjon tegi ettepaneku teha VV-le ettepanek tagada EV täielik kaasamine käimasolevates ja tulevikus asetleidvates Estoniat puudutavates uuringutes. Samuti tehti ettepanek jätkata isikute otsimist, kes Estonia hukust väidetavalt pääsesid, kuid on tänaseni kadunud. Asjatundjate komisjoni lõppraporti eriarvamuses tehti täiendavalt ettepanek vaadata üle sõlmitud nn hauarahulepe ja moodustada uute uurimistoimingute tegemiseks uus rahvusvaheline uurimiskomisjon, kogudes vrakilt uusi tõendeid. Samuti soovitati uue kriminaalmenetluse algatamist. Asjatundjate komisjoni 16.02.2009 täiendavas raportis mööndakse JAIC-i järelduste puudulikkust. 3) Eeltoodut kogumis hinnates leidis SEA, et ilmnenud on piisavad uued asjaolud, mis õigustavad uue uurimise algatamist Estonia huku põhjuste selgitamiseks. Sellega seonduv menetluskäik on kajastatud käesoleva kohtuotsuse p-des 1-5. 4) Estonia reisijatel ja ohvrite sugulastel on õigus nõuda haldusmenetluse uuendamist ja kohtulik kaebeõigus. Muuhulgas annab selleks aluse isiku õigus informatsioonile ja informatsiooni kogumisele ning õigus enda eraelu puutumatusele. Eraldiseisev kaebeõigus on ka lapsevanematel, kelle lapsed hukkusid Estonia katastroofis. 5) Kaebajatel oli õigus taotleda VV-lt haldusmenetluse uuendamist / täiendava uurimise läbiviimist. Sellest hoolimata on Riigikantselei edastanud kaebajate 19.10.2016 / 10.09.2017 taotluse lahendamiseks hoopis JuM-ile, kes on ilma sisulise kaalumiseta otsustanud taotluse rahuldamata jätta. Menetluse uuendamisest keeldumine on iseseisev haldusakt. Alternatiivselt võib käsitleda menetluse uuendamisest keeldumist menetlustoiminguna, mis peab olema samuti kooskõlas kehtiva õigusega. Vastuse õigusvastasus tuleb esmalt sellest, et taotluse on läbi vaadanud haldusorgan, kellel puudus selleks pädevus. Sellises olukorras pidanuks JuM edastama taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 alusel tagasi VV-le lahendamiseks, lisades sellele soovi korral oma arvamuse. Samuti on VV ja JuM rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust. JuM on rikkunud ka põhjendamiskohustust. 6) Tulenevalt asjaolust, et JuM-i pädevuse puudumine on ilmselge, on JuM-i 19.11.2018 vastus tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). Seejuures erinevalt tavaolukorrast on tuvastatav pädevuse ilmselge puudumine, kuivõrd ka JuM ise oma vastuses möönab pädevuse puudumist, märkides, et taotluse lahendamine kuulub VV pädevusse. Kaebajad seejuures olid taotluse õigesti just VV-le esitanud. Juhul, kui kohus peaks leidma, et puuduvad JuM-i 19.11.2018 vastuse tühisuse alused, on tegemist õigusvastase haldusaktiga (HMS § 54), kusjuures pädevuse puudumine ei ole puuduseks, mida oleks hilisemas menetluses võimalik parandada. Seega toovad pädevusvead haldusaktis kaasa selle tühistamise vajaduse. Ka ärakuulamisõiguse ja põhjendamiskohustuse rikkumine annavad aluse JuM-i 19.11.2018 vastuse tühistamiseks.

3(7)

3-18-2376 7) Kaebajad nõuavad koos tühistamiskaebusega ka VV kohustamist haldusmenetlust uuendama ja uue Estonia huku põhjuste uurimise algatamist otsustama. Kuigi VV ise ei ole taotlust lahendanud, on ilmne, et VV on teadlikult taotluse lahendamisest hoidunud. Arvestades taotluses ja kaebuses toodud sisulisi argumente uurimise uuendamise vajalikkuse osas, on põhjendatud kohustada VV-d uurimismenetluse uuendamiseks vajalikku haldusakti andma (nn definitiivne kohustamiskaebus). Kui kohus ei pea seda siiski võimalikuks, siis taotlevad kaebajad VV kohustamist lahendama kaebajate 19.10.2016 taotlust parvlaeva Estonia huku uurimiseks. Kaebajad taotlevad, et kohus määraks otsuse täitmise viisiks vastava küsimuse otsustamise VV istungil 60 päeva jooksul alates selleks kohustava kohtuotsuse jõustumisest. Vastustajate senine käitumine annab alust arvata, et ilma konkreetsete ettekirjutusteta võib ka otsuse täitmine viibida. 8) Juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et puuduvad alused vaidlustatud haldusakti tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks ja VV kohustamiseks Estonia huku asjaolude uurimiseks haldusmenetluse uuendamist otsustama, siis taotlevad kaebajad JuM-i 19.11.2018 vastuse õigusvastasuse tuvastamist.

Justiitsministeerium ja Vabariigi Valitsus esitasid 06.03.2019 vastuse kaebusele.

1) Kaebajate kohustamisnõue on ebaselge. Kaebusest ei selgu, millise menetluse uuendamist kaebusega taotletakse ehk kaebusest ei selgu kaebaja nõue. Seetõttu ei ole vastustajatel võimalik kohustamiskaebusele sisuliselt vastata. Parvlaev Estonia huku ühisuurimises osalenud valitsuskomisjoni (loodud Vabariigi Valitsuse 28.09.1994 korraldusega nr 722-k) tegevus lõppes JAIC-i lõpparuande avaldamisega 1997. a detsembris. 19.12.2006 lõpparuande koostas Riigikogu poolt 1994. aastal moodustatud asjatundjate komisjon. Riigikogu poolt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud komisjoni tegevust puudutava kohustamisnõude puhul ei saa olla vastustajaks VV ega JuM. Seega tuleks kaebajatel oma kaebust täpsustada ja näidata, millise VV pädevusse kuuluva menetluse uuendamist nad nõuavad või esitada uus selge nõue. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebajate tegelik eesmärk suunatud parvlaev Estonia huku põhjuste täiendavale uurimisele. Meresõiduohutuse seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevalt selgitatakse laevahuku ja inimese surmaga kaasnevate laevaõnnetuste asjaolusid ja põhjuseid ohutusjuurdluse raames, mida viib läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. VV-l puudub kehtiva õiguse kohaselt pädevus viia läbi menetlusi laevaõnnetuste põhjuste uurimiseks. Lisaks on kohustamiskaebus esitatud hilinenult. Kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates (HKMS § 46 lg 2 kolmas lause). Kohtueelne taotlus laevahuku põhjuste uurimise uuendamiseks esitati VV-le 19.10.2016 ning kaebus halduskohtule esitati 19.12.2018, seega kaks kuud tähtaega ületades. 2) Vaidlustatud JuM-i 19.11.2018 kirjas väljendas JuM (viitega JuM-i varasemale 07.06.2016 kirjale) selgelt positsiooni, et tal puudub pädevus avalduse sisuliseks lahendamiseks. Sellest tulenevalt on 19.11.2018 vastus käsitatav vastusena märgukirjale märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Nagu nähtub kaebusest, siis vaidlust ei ole, et JuM ei ole pädev haldusorgan otsustama Estonia huku uurimise menetluse uuendamise küsimust. Seega ei saa vastuses märgitu kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, st sellega ei tekitatud kaebajatele ega kellelegi teisele õigusi ega kohustusi, neid ei muudetud ega lõpetatud. Seega ei ole JuM-i 19.11.2018 vastuse näol ilmselgelt tegemist haldusaktiga ning kaebajatel puudub tühistamiskaebuse esitamiseks

4(7)

3-18-2376 ilmselgelt kaebeõigus. Seega on alust jätta tühistamiskaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. 3) Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Tuvastuskaebuse esitamine ei ole antud juhul kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Kaebajad ei ole õiguskaitsevajadust ka oma kaebuses põhistanud. Seega on alust jätta tuvastamiskaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-18-2376 kaebajate taotlus on üldse lahendatud või mitte) on olnud raskelt hoomatav. Sellises olukorras ei saa heita kaebajatele ette mitmete alternatiivsete nõuete esitamist, mis katavad erinevad võimalikud hinnangud vastustajate tegevusele.

6(7)

3-18-2376 ja rahuldab ühe kohustamisnõuetest, siis on see sisustatav kaebuse rahuldamisena (vt ka HKMS § 41 lg 3 kommentaare: HKMS kommenteeritud väljaanne, K. Merusk ja I. Pilving, 2013, lk 172). Kohus leiab, et kaebajate 19.10.2016 taotlus on nõuetekohaselt lahendamata ning rahuldab seega kaebuse, kohustades VV-d 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kaebajate 19.10.2016 taotluse lahendama või puuduste esinemisel nimetatud taotluses määrama kaebajatele 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning lahendama taotluse 60 päeva jooksul puuduste kõrvaldamisest. Haldusorgan peab taotluse lahendamisel lähtuma hea halduse põhimõttest ning ei tohi menetluslikke õigusi (sh õigust nõuda taotluse esitajalt puuduste kõrvaldamist) kuritarvitada.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.