Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XXXi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Lii Mahlberg Isik, kelle kinnipidamist taotletakse, XXX Kohtuistungi sekretär Terje Kert Tõlk Natalia Tselikova
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses kohtuistungil, 24. oktoobril 2019
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba XXXi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 24. oktoobrist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas määruses XXXi nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole iseseisvalt edasikaevatav. Määrus on edasikaevatav üksnes koos 24. oktoobri 2019. a resolutsioonmäärusega.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 24. oktoobril 2019. a Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks XXXi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel.
1.1.Tartu Vanglast vabanes 24. oktoobril 2019. a seoses karistuse ärakandmisega Venemaa Föderatsiooni kodanik XXX, sündinud 19. jaanuaril 1977. XXX kandis karistust kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise, narkootilise- ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse ja arvutikelmuse eest. Karistusaja alguseks loeti 28. jaanuar 2014 ning karistus lõppes 24. oktoober 2019.
1.2.Isik on välismaalane ning tal puudub pärast vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA keeldus 23. oktoobri 2018. a otsusega nr 15.3-3.2/521-12 XXX tähtajalise elamisloa andmisest ja koostas ettekirjutus Eestis lahkumiseks. XXX on Siseministeeriumi 1. novembri 2016. a otsusega nr 1-24/158 kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale kümneks
aastaks. Sissesõidukeelu kehtivusaeg algab päevast, mil XXX vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle kodakondsusjärgsele riigile või päritoluriigile karistuse jätkamiseks.
1.3.Vastavalt VSS § 15 lg-le 1, § 15 lg 2 p-dele 1 ja 3, § 15 lg-le 3 ja § 19 lg-le 1 pidasid PPA Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud XXX 24. oktoobril 2019 kell 10.03 48 tunniks kinni.
1.4.XXX on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Selline käitumine näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabatahtlikult täita talle pandud lahkumiskohustust. Põgenemisohu hindamisel on tegemist PPA prognoosotsusega, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, mitte ainuüksi omavolilist riigist lahkumist.
1.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. PPA-le teadaolevalt omas isik viimati Venemaa Föderatsiooni rahvuspassi nr 433034473, mis kehtis 12. september 1996 kuni 12. september 2001. Tartu Vangla selgitas isikule esimest korda
14.augustil 2019. a võimalust vanglas endale dokumentide hankimiseks, mispeale isik teavitas, et ei soovi seda teha. Samuti nähtub Tartu Vangla vastuskirjast PPA-le, et isik ei soovi Eestist lahkuda. 8. oktoobril 2019. a suhtles Tartu Vangla välismaalaste koordinaator teistkordselt isikuga seoses dokumentide hankimisega ning vastusest nähtub, et isik on teadlik, et vabanedes võidakse ta paigutada kinnipidamiskeskusesse. Väidetavalt on isik nõus kinnipidamiskeskuses endale passi taotlema, kuid mitte varem. Käesoleval ajal puuduvad isikul kehtivad reisidokumendid, mistõttu ei ole võimalik lõpule viia tema väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni.
1.6.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid isikust tuleneva põgenemisohu tõttu. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervise kaalutlustega.
2.Kohtuistungil, mis toimus 24. oktoobril 2019, selgitas XXX järgmist: „Miks PPA arvab, et ma põgenen? Kuhu ma põgenen, olen elanud selles riigis 39 aastat. Minu vanemad tõid mu siia, kui olin väike laps. Siin on naine ja 5-aastane laps. Siia on mu vanemad maetud. Ei ole käinud kusagil. /---/ Vene Föderatsioonis kehtivaid dokumente ei ole mul aastast 2006. Ei ole plaanis neid ka taotleda. Kogu elu seotud Eestiga. Tallinnas on mul väike korter. Venemaal ei ole mul midagi. Kui olen vabaduses, siis teen PPA-ga koostööd ja saan end vajadusel ette valmistada Venemaale minekuks. Kinnipidamiskeskuses olles ma võib-olla koostööd ei tee. Palun kohtul lubada mul elama asuda Tallinnas Paekaare 58-78, saan asjad kokku panna ja vormistada dokumendid. /---/ Olen Siseministeeriumi otsuse Riigikohtusse kaevanud, Riigikohtu otsust vaidlustan EIK-s. Ei saa öelda, kas teen koostööd või mitte. Kes tegeleb selle asjaga, kui mind ei ole enam siin riigis. Vaja muretseda teises riigis elamine ja otsida töökoht. Kinnipidamiskeskuses viibides ei ole võimalik kasutada internetti, ei ole võimalik otsida elamispinda.“
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.Vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis
viibimise seaduslikud alused. Kuna PPA 23. oktoobri 2018. a otsusega nr 15.3-3.2/521-12 keelduti XXX tähtajalise elamisloa andmisest ja koostati ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning Siseministeeriumi 1. novembri 2016. a otsusega nr 1-24/158 on tema suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu kümneks aastaks, siis puudub tal Eestis viibimiseks õiguslik alus.
5.Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, tuleb rahuldada.
6.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Materjalidest nähtuvalt peeti isik kinni 24. oktoobril 2019. a ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
7.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
8.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-d 1-3 sätestavad, et välismaalast võib kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kohus selgitab, et kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Haldusorganil ei ole aga keelatud tugineda mitmele alusele korraga.
9.VSS § 68 p 4 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine ei ole iseseisvalt VSS § 68 p 4 kohaldamiseks piisav. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1 nii, et nimetatud sättes on nimetatud asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu hindamise näol on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud asjaolud.
10.PPA on taotluses põgenemisohu esinemisele viitava asjaoluna tuginenud muuhulgas isiku poolt korduvalt tahtlike kuritegude toimepanemise faktile ning isiku ohtlikkusele. Nimetatud asjaolud ei ole põgenemisohu tuvastamiseks aga piisavad, sest need iseloomustavad peaasjalikult isiku senist käitumist ja vähest seaduskuulekust. Kaebaja poolt toime pandud kuritegude olemus ja toimepanemise viis ei võimalda pidada puudutatud isiku põgenemise ohtu sedavõrd suureks, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise eeldused lugeda täidetuks. Isikust lähtuv oht avalikule korrale ei ole VSS-s põgenemisohtu kinnitavaks asjaoluks. Samas on kohtu
hinnangul põhjendatud PPA hinnang, et isik ei pruugi vabatahtlikult täita talle pandud lahkumiskohustust ning et ta võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Tartu Vangla
8.oktoobri 2019. a vastuskirjast PPA-le nähtub, et XXX ei soovi mitte mingil juhul Eestist lahkuda.
11.Asjas esineb alus isiku kinnipidamiseks lähtudes ka VSS § 15 lg 2 p-dest 2 ja 3 põhjendusel, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust ning isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. PPA-le teadaolevalt omas isik viimati Venemaa Föderatsiooni rahvuspassi nr 433034473, mis kehtis 12. september 1996 kuni 12. september 2001. XXX on Tartu Vanglale korduvalt teatanud, et ei soovi vanglas viibides endale vajalikke dokumente ja passi teha ning et on alles kinnipidamiskeskuses nõus endale passi taotlema. Eelkirjeldatud käitumine seab kahtluse alla isiku koostöö väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel. Pidades silmas veel seda, et ta on ise avaldanud, et ei soovi enda välja saatmist ning võttes arvesse seda, et tal on Eestis lähedased, on ilmne, et tal on huvi enda välja saatmist takistada ning sel põhjusel ei aita ta ise ka sellele kaasa. Käesoleval ajal puuduvad XXX kehtivad reisidokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni lõpule viia. Kohus peab põhjendatuks PPA selgitusi, et kõiki väljasaatmiseks vajalikke toiminguid ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpuni viia.
12.Kohtu hinnangul on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse põhjendatud, et PPA saaks korraldada isiku väljasaatmise. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Eelkõige kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ning järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel. Samuti viitab isiku eelnev käitumine asjaolule, et isik ei austa Eesti Vabariigi õiguskorda. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust pidada isiku väljasaatmist võimatuks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kuna puuduvad muud võimalused tema üle efektiivse järelevalve teostamiseks.
13.Kohus selgitab, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14). Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning XXX täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses. Samuti peab kohus vajalikuks eelnevat arvestades juhtida PPA tähelepanu sellele, et kinnipidamiskeskusesse paigutamise tähtaja pikendamise taotlus peab olema põhjalikumalt motiveeritud.
14.Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse, kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa XXX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.