Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 22. oktoober 2019, Tallinn 3-19-344
Haldusasi
OÜ ELKER RMT kaebus Maa-ameti 25. jaanuari 2019 korralduse nr 1-17/19/46 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ ELKER RMT Esindaja: v.adv. Tarmo Pilv Vastustaja: Maa-amet Esindaja: Hellis Võsu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ ELKER RMT kaebus ning tühistada Maa-ameti 25. jaanuari 2019 korraldus nr 1-17/19/46.
2.Mõista Maa-ametilt OÜ ELKER RMT kasuks välja menetluskulu 1015 (üks tuhat viisteist) eurot. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21. novembril 2019 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Maa-ameti 25. jaanuari 2019 korraldusega nr 1-17/19/46 (edaspidi „vaidlustatud korraldus“) tunnistati kehtetuks OÜ ELKER RMT maakorraldustööde tegevuslitsents nr 210 MA-k ning määrati juba väljastatud katastrimõõdistamise lähteülesannetega tööde lõpetamiseks 60-päevane tähtaeg. 22. veebruari 2019 korraldusega nr 1-17/19/363 muutis Maa-amet vaidlustatud korraldust viimatinimetatud tähtaja osas, määrates selle lõpuks 31. mai 2019.
2.Korralduse põhjenduste kohaselt leidis maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise ekspertkomisjon (edaspidi „ekspertkomisjon“), et OÜ ELKER RMT on Antsla-Välja tee, Audru metskond 309, Tähniku, Sootaguse, Soovälja, Soometsa ja Kriska katastriüksuste moodustamise -1-
toimikutes esitanud andmeid ja dokumente, mis ei vasta kehtestatud nõuetele. Rikkumiste osas on viidatud katastripidaja kontrollmõõdistamise aktidele nr 13504/18 ja 15355/18. Vaidlustatud korralduses on leitud, et korduvad rikkumised OÜ ELKER RMT tegevuses kinnitavad, et tegu ei ole juhuslike eksimustega ning OÜ ELKER RMT ei ole suuteline nõuetekohaselt teostama katastriüksuste piiride määramise ja mõõdistamisega seotud töid. Samuti on viidatud, et OÜ ELKER RMT puhul on vigu esinenud juba pikka aega ning peaaegu kõik tööd saadab katastripidaja koos menetlusnõudega maamõõtjale tagasi.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.OÜ ELKER RMT esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maa-ameti 25. jaanuari 2019 korralduse nr 1-17/19/46 tühistamist. Kaebaja on kokkuvõttes seisukohal, et korraldus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, menetluse käigus on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust ning korralduses viidatud eksimusi ja nende reaalseid põhjusi arvestades on litsentsi tühistamine ebaproportsionaalne meede.
4.Kaebaja hinnangul jäävad arusaamatuks vaidlustatud korralduses tehtud üldsõnalised viited korduvatele ja süstemaatilistele rikkumistele, pidades silmas, et reaalselt kontrolliti kolme katastriüksuse moodustamise töid, samas kui aastatel 2015-2018 on kaebaja registreerinud kokku 2129 katastriüksust. Ka märgib kaebaja, et kolm tööd, mille kohta kaebajalt menetluse käigus selgitusi küsiti, oli kaebaja ekspertkomisjoni istungi ajaks parandanud. Mis puudutab vaidlustatud korralduses märgitut, et katastripidaja on korduvalt vestelnud kaebaja juhatuse ja töötajatega, siis märgib kaebaja, et juhatajaga on vesteldud vaid paaril korral mõne konkreetse töö osas ning neil juhtudel on juhataja ka korraldanud puuduste kõrvaldamise. Samamoodi ei nõustu kaebaja korralduses esitatud üldsõnalise väitega, et eksimusi katastrimõõdistamisel on esinenud juba pikka aega ning peaaegu kõik esitatud mõõdistustööd saadetakse katastripidaja menetlusnõudega maamõõtjale tagasi.
5.Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja korralduse andmisel arvesse võtnud kaebaja selgitusi, samuti jääb arusaamatuks, miks ei võimaldatud kaebajal osaleda ekspertkomisjoni istungil.
6.Vastuseks vaidlustatud korralduses viidatud kontrollmõõdistamise aktides ning vastustaja kirjalikus seletuses esile toodud vigasid puudutavatele väidetele selgitab kaebaja kokkuvõtvalt järgmist: a) topelt piirimärgid võivad tekkida, kui vana piirimärki ei leita selle eripära, maastiku või ilmastiku tõttu üles, samuti võib selle põhjuseks olla see, et maaomanikud on ise paigaldanud piirimärkidega sarnanevaid objekte neile meelepärastesse kohtadesse; b) toimikute maamõõtjale tagasi saatmise põhjused sõltuvad suuresti katastriametnike erinevatest arusaamadest õigusaktide tõlgendamisel ning sageli saadetakse toimik tagasi mingisuguste täiendavate andmete saamiseks; c) kruusatee puhul võib tee telje asukoht muutuda sõltuvalt tee äärte niitmisest tee hööveldamisest; d) GPS mõõdistusvead võivad ka parima tehnika kasutamise korral tekkida väga rasketes mõõdistustingimustes; e) katastripidaja seisukohad piiride kindlakstegemise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta on aegade jooksul oluliselt muutunud; f) kõlvikute osas on Maa-ameti ortofoto ja põhikaart omavahel järjest suuremas vastuolus; g) see, et mõõdistusaruannetes ei olnud esitatud arvutuslikult määratud teemaa serva punkte maastikul mõõdetud punktidena, on vormistuslik viga, kui mõõdistus ise on korrektne; h) Maa-ameti poolt osundatud vead seoses piirikirjeldustega on enamasti olnud sisulise tähtsuseta pisivead.
-2-
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Maa-amet palub kaebuse rahuldamata jätta, leides, et maakatastri andmete kvaliteedi seisukohast on iseäranis oluline, et nendel olevate andmete tootja tegevus oleks korrektne ja usaldatav. Vastustaja leiab, et maakatastriseaduse (edaspidi „MaaKatS“) § 162 lõike 2 kohaselt saab litsentsi kehtetuks tunnistamisele suunatud menetluse algatada ka juhul, kui katastripidajale on esitatud rohkem kui ühe korra selliseid katastrimõõdistamise töid, milles on rikutud katastrimõõdistamisele õigusaktides kehtestatud nõudeid, ent käesoleval juhul tuvastati rikkumisi kolmes töös (Audru metskond 309, Tähniku ja Ansla-Välja tee).
8.Vastustaja ei nõustu väitega ärakuulamisõiguse rikkumise kohta, selgitades, et kaebaja suulise ärakuulamise nõuet seadusest ei tulene, ent Maa-ameti 27.11.2018 kirjaga nr 11-5/18/17345 küsiti kaebaja selgitusi katastriüksuste kontrollimisel tuvastatud asjaolude kohta, kusjuures pöördumine sisaldas informatsiooni kõikide nimetatud üksuste puhul tuvastatud olulisemate puuduste kohta ning selgitati ka, et ekspertkomisjon on alustanud maakorraldustööde tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamise menetlust.
9.Vastustaja selgitab, et komisjon tugines oma hinnangu andmisel komisoni koosolekule kutsutud katastri registriosakonna peaspetsialisti selgitustele, et väga paljud katastrile registreerimiseks esitatud tööd tagastatakse maamõõtjale menetlusnõudega. Vastustaja väidab, et aastatel 2015-2018 tagastati menetlusnõudega 1210 esitatud tööst 732. Vastustaja selgitab, et on aastate jooksul kontrollinud kaebaja tegevust ja tuvastatud vigu nii katastriüksuse moodustamise töödes kui juba registreeritud katastriüksustega seotud töödes. Vastustaja loetleb oma kirjalikus seletuses ka vigu, mis katastri registriosakonna ja katastrimõõdistamise kontrolli osakonna andmetel on kaebaja puhul enam levinud.
10.Vastustaja hinnangul on otsus proportsionaalne ning see ei saanud kaebajale olla üllatuslik, kuna kaebaja pidi sellest, et paljud toimikud talle tagasi saadetakse, järeldama, et tegevuses on palju vigu, mis kokkuvõttes võivad kaasa tuua litsentsi kehtetuks tunnistamise.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Leian, et kuigi vastustaja selgitused maakatastri andmete õigsuse olulisuse ja maakorraldustööde tegijate vastutusrikka rolli kohta on õiged ning vaidlustatud korralduses viidatud andmete ning iseäranis vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud täiendavate selgituste taustal on põhimõtteliselt usutav, et OÜ ELKER RMT tegevuses võib olla esinenud märkimisväärseid vigu, on vaidlustatud korraldus sedavõrd tõsiste põhjendamispuudustega, et selle põhjal ei ole võimalik veenduda, et Maa-amet on kaebaja tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud ning eeskätt piisavalt selgelt tuvastanud kaebajale ette heidetavad rikkumised ja hinnanud litsentsi kehtetuks tunnistamise kui rangeima võimaliku meetme mõõdukust.
12.Kõigepealt tuleb märkida, et vaidlusaluse korraldusega võrreldes on vastustaja kirjalikus seletuses toodud põhjendused oluliselt üksikasjalikumad. Vastustaja seletuses on esile toodud ka andmed, mida haldusaktis ei sisaldu, näiteks andmed, mis puudutavad kaebaja varasemate väidetavate eksimuste hulka. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 56 lõike 1 kohaselt tuleb haldusakti põhjendused esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sel moel põhjenduste esitamine on seda olulisem, mida suurem on haldusakti andja kaalutlusõigus konkreetse haldusakti andmise otsustamisel. Üksnes sel moel esitatud põhjenduste pinnalt on hilisema vaidluse korral võimalik usaldusväärselt kontrollida, millistest asjaoludest otsustuspädev organ otsuse tegemisel -3-
tegelikult lähtus, millised asjaolud ja milliste tõendite alusel ta tuvastatuks luges ning millise kaalu ta mingisugustele tuvastatud asjaoludele omistas. Sellest tulenevalt ei ole lubatav iseäranis kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktide tagantjärgi põhjendamine, sealhulgas põhjenduste muutmine või nende olulisel määral täpsustamine kohtumenetluses. Isegi kui tagantjärele esitatud põhjendustes esile toodud faktilised asjaolud on tõesed, ei ole võimalik veenduda selles, et otsustuspädev organ oli need asjaolud otsuse tegemise ajal nõuetekohaselt tuvastanud ja nendest ka kaalutlusõiguse tegemisel tegelikult lähtus. Kaalutlusõiguse teostamise nõuetekohasuse hindamiseks on igal juhul vajalik, et haldusaktist (või sellest nõuetekohaselt viidatud dokumendist) nähtuks selgelt, milline teave otsustuspädeval organil otsuse langetamisel olemas oli, mille põhjal ta veendus selle teabe õigsuses ning kuidas ja milliseid järeldusi organ selle pinnalt tegi.
13.Vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks olnud MaaKatS § 162 lõike 2 punktis 2 on sätestatud: „Litsentsi saab ekspertkomisjoni ettepanekul kehtetuks tunnistada litsentsi väljaandja. Litsentsi võib kehtetuks tunnistada [kui] litsentsi omav isik on korduvalt eiranud katastriüksuse piiride määramise, kindlakstegemise, tähistamise või mõõdistamise, katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamise, teostatud katastrimõõdistamise kontrollimise või katastripidajale andmete esitamise nõudeid“. See säte annab Maa-ametile väga avara kaalutlusõiguse otsustada, kas maakorraldustööde litsentsi omaniku rikkumised on piisavalt kaalukad tema suhtes rangeima võimaliku meetme kohaldamiseks ehk litsentsi kehtetuks tunnistamiseks. Ekspertkomisjoni ettepanek on vastava otsuse tegemise kohustuslikuks eelduseks, ent otsuse tegemisel ei tohi Maa-amet ekspertkomisjoni ettepanekut pimesi usaldada, vaid peab eeskätt vähemalt veenduma selles, et ekspertkomisjon on rikkumised õigesti tuvastanud ning kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid silmas pidades ise kujundama seisukoha, kas ekspertkomisjoni ettepanekuga nõustuda või mitte. Samuti ei tulene seadusest, et sõltumata rikkumiste laadist oleks korduva rikkumise vääramatuks järelmiks tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamine. Eelviidatud sättest tuleneva kaalutlusõiguse tõttu ei saa võimalikuks pidada vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel lähtumist sellistest kaalutlustest ja asjaoludest, mis korralduses endas ei kajastu. Seetõttu tuleb tähelepanuta jätta vastustaja poolt esmakordselt alles kohtumenetluses esitatud täiendavad põhjendused, mis puudutavad kaebajale ette heidetavate rikkumiste korduvust ja süstemaatilisust (sh. vastustaja esitatud andmed varasemate kontrollimenetluste raames tuvastatud rikkumiste hulga kohta, väidetavate enamlevinud vigade kohta kaebaja töödes), rikkumiste raskust ning seda, et milliste meetmetega on eelnevalt kaebajat püütud nõuetekohaselt tegutsema suunata.
14.Vaidlustatud korralduses on kaebaja toime pandud rikkumiste osas viidatud esiteks katastripidaja kontrollmõõdistamise aktides nr 13504/18 ja 15355/18 fikseeritud puudustele. Kaebaja väitel edastas vastustaja esimese neist konkreetse tööga tegelenud kaebaja töötajale, teist aga ei ole kaebajale ega tema töötajatele üldse edastatud. Oma kirjalikus seletuses ei vaidle vastustaja sellele väitele vastu, märkides, et üldjuhul neid maakorraldustööde litsentsi omavatele isikutele ei saadetagi. Kuigi käesoleva asja lahenduse seisukohast ei ole see, kas kõnealused dokumendid kaebajale saadeti või mitte, määrava tähtsusega, tuleb siiski märkida, et kõnealuste aktide saatmine litsentsi omanikule ei pruugi iseenesest vajalik olla küll aga on lubamatu viidata litsentsi kehtetuks tunnistamise korralduses asjaoludele, mis on tuvastatud sellistes isikule kätte toimetama aktides, aga mida korralduses endas kontrollimist võimaldava üksikasjalikkusega kirjeldatud ei ole.
15.Vaidlustatud korralduse põhiliseks puuduseks on aga see, et korraldus on olulisel määral vastuoluline küsimuses, millised konkreetsed rikkumised tingisid tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamise. Kohtule esitatud kirjalikus seletuses väidab vastustaja ühelt poolt, et korralduse -4-
ära võtmise tingisid rikkumised Audru metskond 309, Tähniku ja Ansla-Välja tee katastriüksustega seotud tööde tegemisel. Vaidlustatud korraldusest endast nähtub aga, et selle andmise tinginud rikkumiste kogum oli märksa suurem.
16.Vaidlustatud korralduse 7. ja 9. lõigus on märgitud, et kaebaja on esitanud katastripidajale registreerimiseks Antsla-Välja tee, Audru metskond 309, Tähniku, Sootaguse, Soovälja, Soometsa ja Kriska katastriüksuste toimikutes andmeid ning dokumente, mis ei vasta määrusega kehtestatud nõuetele. Seejuures ei selgu, milliseid konkreetseid mittenõuetekohaseid andmeid või dokumente silmas peetud on, ei ole viidatud ka ühelegi dokumendile, kust nähtuks, millised rikkumised või milliste andmete alusel ekspertkomisjon tuvastas. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud ekspertkomisjoni 20. detsembri 2018 protokollis nr 11-4/191/1 on üldsõnalised väited kaebaja korduvate rikkumiste kohta, ilma ühtki konkreetset rikkumist käsitlemata. Sisuliselt näib Maa-ameti peadirektor antud juhul olevat pimesi lähtunud ekspertkomisjoni üldsõnalisest hinnangust suure hulga konkretiseerimata rikkumiste esinemise kohta ning teinud sellest järelduse, et kaebaja tegevuses esinevad süstemaatilised rikkumised, mis tingivad vääramatult tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamise. Selgemat vastust aluseks võetud rikkumiste kohta ei too ka vaidlustatud korralduse kuuendas lõigus viidatud kontrollmõõdistamise aktid. Neist aktidest nähtub küll, et kontrollmõõdistamise käigus on tuvastatud lubamatuid koordineerimisvigu või piirimärkide looduses valesti paigutamist Tähniku, Soometsa ja Audru metskond 309 katastriüksuste puhul, samas ei nähtu, et kontrollmõõdistamisel oleks täheldanud mingisuguseid rikkumisi seonduvalt Sootaguse, Soovälja ja Kriska katastriüksustega. Antsla-Välja tee katastriüksust pole neis kontrollmõõdistamise aktides üldse nimetatud. Ometi nähtub vaidlustatud korraldusest, et kaebaja tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamise otsustamisel on kaalumisargumendiks olnud ka nelja viimatinimetatud katastriüksuse töödega seonduvad mingisugused rikkumised. Seega on tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamist muuhulgas põhjendatud selliste rikkumistega, mille kohta pole korralduses ega selles viidatud dokumentides (olenemata sellest, kas need olid kaebajale teatavaks tehtud või mitte) mistahes andmeid.
17.Mis puudutab seejuures vastustaja argumenti, et kuivõrd juba teise rikkumise toime panemisega on litsentsi omanik seadusest tulenevaid nõudeid korduvalt rikkunud, siis piisab litsentsi kehtetuks tunnistamiseks kahest rikkumisest, siis iseenesest ei ole see seisukoht väär, küll aga käesoleva vaidluse kontekstis järgnevalt esitatud põhjusel põhjendamatu. Antud juhul on vaidlustatud korraldusega võetud kaebaja suhtes sanktsioneeriva iseloomuga meede lähtudes kaalutlusõiguse alusel antud hinnangust, et kõik korralduses viidatud rikkumised kogumis sellise meetme võtmist õigustavad. Selleks, et hinnata, kas samasuguse meetme võtmine oleks õigustatud ka siis, kui mõned korralduses nimetatud rikkumised ära jätta, tuleks läbi viia uus kaalumine. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtuliku kontrolli raames ei ole aga sellist uue kaalumise läbi viimist ette nähtud. Seega ei saa käesoleva kohtuasja lahendamisel hinnata seda, kas mingisugune muu asjaolude kogum, kui see, mida on korralduse andmise alusena kajastatud korralduses endas, võimaldaks kokkuvõttes anda samasuguse korralduse või mitte. Olukorras, kus sanktsioneeriv meede on võetud lähtudes tehiolude kogumist, mis on tuvastatud ekslikult, on meetme võtmine õigusvastane. Erandina võiks möönda, et otsus on kokkuvõttes õige, kui on ilmne, et põhjendamisvead on väheolulised. Käesoleval juhul see nii ei ole. Vaidlustatud korralduses on kahel korral sõnaselgelt väidetud, et üheks korralduse andmise aluseks olid ka rikkumised Sootaguse, Soovälja, Kriska ja Antsla-Välja tee katastriüksuste töödes, ilma et korraldusest mingil moel nähtuks, mis rikkumised need sellised olid. Nagu juba eespool öeldud, et seda rikkumisi puudutavat väidet hakati sisustama alles kohtumenetluses. Liiati ei ole ka kohtumenetluses vastustaja selgitanud, milles seisnesid väidetavad rikkumised Sootaguse, Soovälja, Kriska katastriüksuste puhul. -5-
18.Peale selle on vaidlustatud korralduse teise lehekülje esimeses lõigus märgitud, et kaebaja läheneb katastrimõõdistamisele süstemaatiliselt valesti. Milles see süstemaatilisus seisneb, jääb korraldusest arusaamatuks. Samast lõigust nähtub veel, et otsuse tegemisel on arvesse võetud ka asjaolu, et katastripidaja selgituste kohaselt on eksimusi katastrimõõdistamisel esinenud juba pikka aega ning peaaegu kõik esitatud mõõdistamistööd saadetakse katastripidaja menetlusnõudega maamõõtjale tagasi. Ühtki konkreetset viidet sellele, kust selline teave pärineb või mille põhjal oleks võimalik kontrollida, kas see vastab tõele, ei ole vaidlustatud korralduses esitatud. Kuigi juba eeltoodud põhjustel ei pruugiks vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitustele siinkohal tähelepanu pöörata, väärib siiski märkimist, et vastustaja esitatud andmete kohaselt tagastati kaebajale aastatel 2015-2018 menetlusnõudega 732 toimikut 1210-st, kusjuures arusaadavalt on nende hulgas ka teatud hulk selliseid toimikuid, kus tagastamise põhjuseks ei olnud otseselt maamõõtja eksimused, vaid näiteks kohaliku omavalitsuse tegematajätmised. Kuigi tagastatud toimikute osakaal on suur, ei vasta see päris kindlasti määratlusele „peaaegu kõik“. Ka kohtumenetluses esitatud ekspertkomisjoni protokollist ei ole veenvalt jälgitav, kuidas ja milliste andmete alusel need süstemaatilised rikkumised tuvastati. Kohtumenetluses on vastustaja esitanud loetelu väidetavalt kaebaja töödes esinenud sagedasemate vigade kohta. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et teave nende vigade kohta oleks vastustaja nimel vaidlustatud korralduse andnud peadirektoril olemas olnud otsuse tegemise ja tegevuslitsentsi ära võtmise üle otsustamise kaalumise ajal, pealegi on selline vastustaja väide paljasõnaline ning selle õigsust ei ole võimalik kontrollida.
19.Teiseks on põhjendatud ka kaebaja etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Isiku seisukoha ja vastuväidete ära kuulamine on vajalik selleks, et haldusorgan saaks igakülgset teavet omades veenduda selles, et ta on senise menetluse käigus kavandatava haldusakti aluseks olevad asjaolud õigesti ja piisaval määral tuvastanud. Eeskätt neis haldusmenetlustes, mille sisuks on teatud õigusrikkumiste eest sanktsiooni kohaldamine, nagu käesoleval juhul, annab isiku ära kuulamine haldusorganile teavet ka võimalike tuvastatud rikkumisi õigustada või nende raskust leevendada võivate asjaolude kohta ning rikkumiste edasise vältimise võimaluste kohta ühe- või teistsuguse sanktsiooniliigi ja –määra valiku korral jne. Selleks, et isik saaks ärakuulamisõigust tõhusalt teostada ning et see ei muutuks illusoorseks, tuleb isikule võimalikult täpselt senise menetluse käigus tuvastatud asjaoludest või tema tegevuse suhtes tekkinud kahtlustest ning nende aluseks olevatest tõenditest teada anda, võimalusel teha ka teatavaks esialgne seisukoht, mis seni tuvastatu pinnalt haldusorganil kujunenud või kujunemas on.
20.Käesoleval juhul on vastustaja küsinud kaebajalt selgitusi 27. novembri 2018 kirjas. Selles kirjas viidatakse puudustele Audru metskond 309 ja Tähniku katastriüksuse töödel. Lisaks sellele on kirja 5. lõigus märgitud, et Antsla-Välja tee töö osas tekkis kahtlus, et maamõõtja on mõõdistamisandmetega manipuleerinud, ent otseselt pole viidatud, kas või millise rikkumisega on tegemist ega ole selle kohta küsitud ka mingit selget seisukohta. Kõnealuses kirjas ei ole kuidagi viidatud ei varasematele pikaajalistele süstemaatilistele eksimustele, ei sellele, et peaaegu kõik toimikud on tagasi saadetud ega tehtud muid sedalaadi laiemaid etteheiteid kaebajale. Ometi on vaidlustatud korralduse andmisel tuginetud ka pikaajalistele süstemaatilistele vigadele. Neil asjaoludel on ilmne, et kaebajat ei ole oluliste asjaolude suhtes, mida Maa-amet tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamisel arvesse võttis, ära kuulatud. Eelkõige sellise kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul on aga ärakuulamisõiguse tagamine õige otsuse tegemise seisukohast iseäranis oluline. Olukorras, kus kaebajale heidetakse ette süstemaatilisi ja põhimõttelisi vigu tööde teostamisel, oleks tulnud anda kaebajale võimalus neid -6-
selgitada, misjärel oleks saanud otsustuspädev organ hinnata, kas selgitused on adekvaatsed või mitte.
21.Eeltoodud põhjustel on Maa-ameti korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada, ilma et oleks vajalik käsitleda muid kaebaja väiteid. Kokkuvõttes ei ole iseenesest välistatud, et ka ainult Audru metskond 309, Tähniku ja Antsla-Välja tee katastriüksuste töödes tehtud vead võiksid kaasa tuua tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamise. Sel juhul olekski pidanud vaidlustatud korraldus sisaldama nende kolme konkreetse tööga seotud rikkumiste kirjeldust ning hinnangut sellele, miks need rikkumised on nõnda kaalukad, et peavad kaasa tooma litsentsi kehtetuks tunnistamise. Käesoleval juhul aga ei ole vastustaja vaidlustatud korralduse andmisel kaalunud litsentsi kehtetuks tunnistamist mitte neis kolmes töös esinenud puuduste tõttu, vaid teinud seda lähtudes üksnes abstraktselt kirjeldatud suuremast rikkumiste hulgast, olles väidetavad süstemaatilised ja pikaajalised rikkumised nõuetekohaselt tuvastamata jätnud.
22.HkMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud taotluse 1015 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmiseks, mis vastab 8 tunni ja 20 minutile advokaadi tööle. Vastustaja on seisukohal, et õigusabikulu on menetlusdokumentide mahtu arvestades põhjendamatult suur. HkMS § 109 lõike 6 kohaselt tuleb välja mõista põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Menetluskulu põhjendatust ei saa hinnata pelgalt koostatud menetlusdokumentide mahu järgi, kuna see annaks põhjendamatu eelise tarbetult mahukate dokumentide esitajatele. Ligi 5-tunnine ajakulu probleemiga tutvumisele ja kaebuse koostamisele ei ole ebamõistlikult suur. Kokku enam kui 3 tunni kulumine Maa-ameti vastusega tutvumise ja seisukoha kujundamise ning menetluskulude välja mõistmise taotluse esitamise peale ei ole samuti ülemäära suur. Viimasega seoses ei ole aeg ilmselgelt kulunud niivõrd vastuse koostamisele kuivõrd Maa-ameti seisukoha analüüsimisele. Kokkuvõttes et ole vaidluse keerukust ja mahukust arvestades umbes 8 ja poole tunni suurune ajakulu ülemäärane. Seega on kokku 1000 euro suurune õigusabikulu mõistlik. Samuti tuleb kaebaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 15 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-7-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.