X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks ebaõigete andmete parandamiseks kaebaja tervisekaardis ning esialgse õiguskaitse taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Tagastada X kaebus.
2.Vabastada X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 (kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7).
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 09.10.2019. a Tartu Vangla direktorile vaide reg nr 111/329-1, milles taotleb vangla meditsiiniosakonnale ettekirjutuse tegemist viia kooskõlla tegelikkusega kinnipeetava tervisekaardi sissekanded ehk parandada eksimused ja lisada õiged andmed. Vaide kohaselt on tervisekaardi andmed ehk haigusjuhtude ja ravi sissekanded kaootilised, meelevaldsed, puudulikud või mittetõesed – 13.09.2019. a ravi väljastus, 20.09.2019 sai 13.09.2019. a määratud ravi esimest korda, vastav märge puudub, 04.10.2019. a tehtud sissekanne ei vasta tõele, kuna ravim on olnud efektiivne.
2.Tartu Vangla tagastas X vaide 16.10.2019. a otsusega nr 1-11/329-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla leidis, et kuivõrd tervishoiuteenuse, mis hõlmab endas ka teenuse dokumenteerimist, osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe, st teenust ei osutata avalik-õiguslikus suhtes, siis ei saa tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidlusi vaide menetluse lahendada.
3.X esitas 16.10.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla kohustamist ebaõigete andmete parandamiseks kaebaja tervisekaardis, tühistada Tartu Vangla
16.10.2019. a vaide tagastamise otsus nr 1-11/329-2. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kohustada teha parandused koheselt, kuna Tartu Maakohtus on menetluses tsiviilasi nr 2-19-14978 ning kostja võib valeandmetega kahjustada menetlust. Koos kaebusega esitas X riigilõivust vabastamise taotluse.
4.Kohus palus 17.10.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglal edastada koopiad asjakohastest menetlusdokumentidest seonduvalt 09.10.2019. a vaidega. Ühtlasi palus kohus vastustajal esitada seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas.
5.Tartu Vangla esitas 17.10.2019. a vastuse kohtule, milles andis teada, et X ei ole vaidele eelnevalt esitanud vastavasisulist taotlust vangla direktorile või eraldi pöördunud meditsiiniosakonna poole. Vangla hinnangul puudub Xl vajadus taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset tsiviilasjas ebaõigete andmete esitamise välistamiseks, kuna kaebajal on õigus tõendada tervisekaardis olevate kannete ebaõigust ning taotleda nende muutmist tsiviilasja menetluse raames. Kohtu seisukoht
6.Kohus kontrollib esmalt (I), kas esineb alus kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks, ning seejärel (II) lahendab esialgse õiguskaitse taotluse. I
7.Kohus mõistab, et kaebaja soovib kaebusega saavutada tema kohta Tartu Vanglas peetava tervisekaardi osade kannete muutmise ja kaebaja arvates õigete kannete lisamise. Halduskohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna halduskohtu pädevuses ei ole kaebaja nõuete lahendamine.
8.Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 91 lg 1 järgi peetakse kinnipeetava kohta tervisekaarti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 42 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt. TTKS § 42 lg 2 lubab tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente luua ja säilitada digitaalselt. Seega dokumenteerib ja säilitab vangla meditsiiniosakond kinnipeetavate tervishoiuteenuste osutamist digitaalses andmebaasis ja koostab tervisekaarte Vangla sisekorraeeskirja ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine on üks tervishoiuteenuse osutaja kohustustest vastavalt sotsiaalministri 18.09.2008. a määrusega nr 56 kehtestatud „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 3 lg-le 1.
9.Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Sellisele seisukohale on asunud näiteks Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuses nr 3-3-1-53-10 (p 9), selgitades, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites.
10.Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et ka tervisekaardile korrektsete andmete märkimine on tervishoiuteenuse osutaja kohustus. Sõltumata sellest, kas kaebajale tervishoiuteenust osutanud meditsiinitöötajatest on keegi Tartu Vanglaga teenistussuhtes või mitte, on kaebajale tervishoiuteenust nende poolt osutatud eraõiguslikus suhtes, mitte avalik-õiguslikus suhtes ametnikuna täitevvõimu teostades. Tartu Vangla mittemeditsiinitöötajast ametnikel ei ole õigust ega kohustust teha kandeid kinnipeetava tervisekaardile. Kui kinnipeetava arvates on tervisekaardi andmed ebaõiged, siis on tema õigusi väidetavalt rikutud tervishoiuteenuse osutamise käigus ehk eraõiguslikus suhtes.
11.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuna Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet, kuid eraõiguslikus vormis, siis lahendatakse tekkinud vaidlused tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Halduskohtu hinnangul on ka vanglas osutatava tervishoiuteenuse dokumenteerimise õiguspärasuse kontrollimise (ebaõigete andmete ümberlükkamise) nõude läbivaatamine maakohtu pädevuses.
12.Eeltoodust tulenevalt kuulub X kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole, mida kaebaja on juba ka teinud. Kaebajal tuleb oma väited esitada tsiviilasjas nr 2-19-14978.
13.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
14.Kaebaja on esitanud kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse. Riigikohus on leidnud, et kaebuse tagastamise korral ei ole õige esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jätta, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik (RKHKm 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 15).
15.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus tegi päringu kinnipeetava vabakasutuskontole taotlusele eelneva nelja kuu kohta. Kinnipeetava vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (16.06.2019-15.10.2019) nähtub, et tema laekumiste ja maha arvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud (HKMS § 104 lg 1 RLS § 60 lg 6, HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1, § 112 lg 1 p 1). Kohus vabastab X HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
16.Kohtule ei nähtu, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 kohaselt. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et kaebajal on võimalik tõendada
tervisekaardis olevate kannete ebaõigust ning taotleda nende muutmist tsiviilasja menetluse raames. Kaebaja saab esitada oma väited ja asjakohased tõendid maakohtule.
17.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigikohtu praktika kohaselt peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (RKHK 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kaebajale saaks tervisekaardis kajastuvate väidetavalt ebaõigete andmete tõttu tekkida pöördumatu kahjulik tagajärg halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.