Etkar Tammekivi kaebus Viru Vangla vastu ilma arsti ettekirjutuseta antud ravimi põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks ning silmaoperatsiooni kulude ja taastusravi kulude hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Etkar Tammekivi kaebus.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Etkar Tammekivi (edaspidi kaebaja) esitas 28. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, paludes Viru Vanglalt välja mõista hüvitise 2500 eurot silmaoperatsiooni kulude katteks, 3000 eurot ravimi Lyrica määramisega tekitatud tervisekahju eest ja 1500 eurot taastusraviks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale ekslikult ilma arsti loata ravim, mis põhjustas talle tervisekahju. Kaebaja heidab vanglale ette ka enda ravita jätmist, kuna vangla eirab kaebaja sõnul tema silmaoperatsiooni vajadust (ravilugu 1703020). Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindajaks advokaadi.
2.Viru Vangla edastas 3. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebaja 1. aprillil 2019 Viru Vanglale esitatud samade nõuetega kahju hüvitamise taotluse ning teatas, et Viru Vangla ei ole veel kahju hüvitamise taotlust lahendanud. Taotluses vanglale selgitab kaebaja, et pärast ravimi Lyrica tarvitamist halvenes tema nägemine oluliselt. Oletades, et vangla saab olukorda parandada, on kaebaja enda väitel korduvalt palunud silmaarsti suunata end operatsioonile, kuid arst ignoreerib teda. Kaebaja märgib lisaks, et on tahtnud maksta ise operatsiooni eest, kuid vangla ei luba seda teha.
3.Vastuseks kohtu 3. oktoobri 2019. a nõudele edastas Viru Vangla Tartu Halduskohtule kaebaja pöördumised vangla poole seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega ning väljavõtte kaebaja haigusloost ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni 9. oktoobrini 2019 puudutavas osas.
3-19-1458
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5.Kaebaja on esitanud nõude hüvitada tervisekahju, mis tekkis talle ilma arsti loata antud ravimi Lyrica tõttu.
5.1.Viru Vangla esitatud materjalidest selgub, et kaebajale oli ravim Lyrica arsti poolt määratud kuni
1.juunini 2018. Kaebaja pöördus 15. augustil 2018 Viru Vangla poole, paludes selgitada, miks talle jätkuvalt antakse seda ravimit. Kaebajale vastas Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja
5.septembri 2018 vastusega nr 6-10/32068-2, selgitades, et kaebajale oli ravim määratud kuni
1.juunini 2018 ning ei nähtu, et arst oleks ravimi võtmist kaebajale pikendanud. Meditsiiniosakonna juhataja märkis, et kindlalt ei ole võimalik öelda, millistel asjaoludel ja kelle eksimuse tõttu kaebajale ravimit edasi anti.
5.2.Riigikohtu erikogu on rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. (Vt Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, punkt 9.) Riigikohus on seetõttu vanglas osutatava tervishoiuteenuse üle tekkinud vaidluste osas korduvalt leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10,
21.detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, 28. augusti 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12, 13. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-3-4-1-13.)
5.3.Viru Vangla kodukorra punkti 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele küll osakonna valvurid, kuid kodukorra seletuskirjast nähtuvalt määrab ja jagab ravimid ravimipinalitesse meditsiiniosakond. Riigikohus on asjas, milles vaidluse all oli vangla tegevuse õiguspärasus olukorras, kus arsti poolt määratud ravimit jagati kinnipeetavale ebaregulaarselt ja jäeti mõnel korral üldse andmata, leidnud, et sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohus leidis, et etteheited puudutavad tervishoiuteenuse kvaliteeti, mitte vangla ja selle meditsiiniosakonna avalik-õiguslikku tegevust tervishoiuteenuse tagamisel, mistõttu ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, punkt 11). Viidatud asjas väljendatud Riigikohtu seisukohti tuleb arvestada ka praeguses asjas. Meditsiiniosakonna poolt ilma arsti vastava ettekirjutuseta jätkuv ravimite väljastamine ravimipinalisse kaebajale manustamiseks on küsimus kaebajale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta.
5.4.Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebajale on väidetav tervisekahju tekkinud tervishoiuteenuse osutamise käigus, seega eraõiguslikus suhtes, mistõttu ei kuulu see kahju hüvitamise nõue läbivaatamisele halduskohtus, vaid maakohtus.
3-19-1458
6.Kaebaja nõuab ka silmaoperatsiooni kulude hüvitamist 2500 euro ulatuses, viidates kliinikus Silmalaser küsitud hinnale. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses selgitas kaebaja, et silmaoperatsiooni vajadus on tekkinud seetõttu, et tema nägemine halvenes oluliselt just pärast ravimi Lyrica ekslikku väljastamist vangla poolt. Kaebaja märkis kaebuses, et Viru Vangla eirab tahtlikult kaebaja silmaoperatsiooni vajadust. Meditsiinikaardil on kaebaja sõnul fikseeritud kaebaja kaebused, aga kokkuvõte, analüüs ja diagnoos puuduvad. Kaebaja lisas, et on vanglat eelnevalt teavitanud nõusolekust maksta ise operatsiooni eest. Kaebaja leidis, et tegemist on ravita jätmisega. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märkis kaebaja, et on korduvalt palunud silmaarsti suunata end operatsioonile, kuid arst ignoreerib teda. Kohus mõistab kaebajat nii, et ta nõuab silmaoperatsiooni kulude hüvitamist seoses kahe vangla tegevusega/tegevusetusega: ravimi Lyrica väljastamine ilma arsti ettekirjutuseta ja vangla silmaarsti poolt silmaoperatsiooni vajaduse tuvastamata jätmine.
6.1.Kohus käsitleb esmalt silmaoperatsiooni kulude hüvitamise nõuet seoses ravimi Lyrica väljastamisega ilma arsti ettekirjutuseta. Kohus jõudis eespool järeldusele, et meditsiiniosakonna poolt ilma arsti vastava ettekirjutuseta jätkuv ravimite väljastamine ravimipinalisse kaebajale manustamiseks on küsimus kaebajale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta ning sellega seotud kahjunõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. See tähendab, et kui kaebaja leiab, et ilma arsti ettekirjutuseta ravimi Lyrica väljastamine põhjustas talle nägemise halvenemise ja silmaoperatsiooni vajaduse, ning ta soovib vanglalt operatsiooni kulude hüvitamist, tuleb tal vastava nõudega pöörduda maakohtusse. Tegemist on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju hüvitamise nõudega.
6.2.Järgmisena käsitleb kohus silmaoperatsiooni kulude hüvitamise nõuet seoses vangla silmaarsti poolt silmaoperatsiooni vajaduse tuvastamata jätmisega.
6.2.1.Viru Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja 15. oktoobril 2018 teavitanud vanglat, et tema silmanägemine on niivõrd halvenenud, et ta vajab hädasti silmaoperatsiooni. Kaebaja on avaldanud soovi saada operatsioon kas vangla kulul või võimaldada tal teha see enda kulul. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja on 16. oktoobri 2018. a vastusega nr 6-10/40282-2 kaebajale andnud teada, et kaebaja on pandud silmaarsti vastuvõtu järjekorda, mis toimub 2018. a IV kvartali jooksul. Meditsiiniosakonna juhataja selgitas kaebajale, et meditsiinilise läbivaatuse käigus selgitab silmaarst välja, kas on vajadus teha kaebajale täiendavaid uuringuid ja/või silmaoperatsioon. Lisaks märkis meditsiiniosakonna juhataja, et õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette võimalust vanglas viibimise ajal osta endale tasulist tervishoiuteenust. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja oli 5. detsembril 2018 silmaarsti vastuvõtul (haigusjuht nr A17030 20), kus kontrolliti tema nägemist ja märgiti kaebaja tervisekaardile ka diagnoosid. Kaebaja on sellel vastuvõtul nõudnud, et vangla maksaks tema refraktiivse operatsiooni eest. Arst on märkinud, et uusi prille kaebaja ei vaja. Taotletud operatsiooni vajalikkust ei ole haigusloo juures märgitud. Uuesti viibis kaebaja silmaarsti vastuvõtul 13. märtsil 2019 (haigusjuht nr A4865 201), kus ta soovis uusi prille. Arst on kontrollinud kaebaja silmi, märkinud diagnoosid ja väljastanud kaebajale prillide retsepti. Operatsiooni vajaduse kohta ei ole arst midagi märkinud.
6.2.2.Vangistusseaduse (VangS) § 52 lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lõike 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lõike 1 esimene lause
3-19-1458 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kohtupraktikas on järjekindlalt väljendatud seisukohta, et ravi ja uuringute määramine vanglas on arsti erialane otsus tervishoiuteenuse osutamise raames (vt Riigikohtu erikogu 18. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1180, punkt 12; 19. novembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1757, punktid 12−13).
6.2.3.Nagu kaebaja ise oma kahju hüvitamise taotluses vanglale märkis ja asjas kogutud materjalidest nähtub, ei ole arst kaebajal silmaoperatsiooni vajadust tuvastanud, kuigi kaebaja on arstile selleks soovi avaldanud. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et silmaoperatsiooni vajaduse üle otsustamine vangla silmaarsti poolt on toimunud eraõiguslikus suhtes tervishoiuteenuse osutamise käigus. Seega ei ole vangla arsti poolt silmaoperatsiooni vajaduse tuvastamata jätmisega seotud kahjunõude lahendamine halduskohtu pädevuses.
6.3.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et silmaoperatsiooni kulude hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
7.Samuti palub kaebaja hüvitada taastusravi kulud 1500 euro ulatuses. Kuigi kaebaja ei ole selgitanud, millega seoses ta taastusravi vajab, on kohtu arvates kohtule esitatud kaebuse ja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjal võimalik eeldada, et kaebaja on silmas pidanud ravi tervise taastamiseks, mis on väidetavalt saanud kahjustada ülalmärgitud asjaolude tõttu ehk ravimi Lyrica andmisest ilma arsti ettekirjutuseta. Kohus on eespool juba korduvalt selgitanud, et ilma arsti ettekirjutuseta ravimi Lyrica andmisega seotud kahju hüvitamise nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Järelikult ei ole ka sellega seotud taastusravi kulude hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevuses.
8.Seega puudub halduskohtul pädevus esitatud kaebuse läbivaatamiseks ning kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. Kuna tegemist on eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, on sellise vaidluse lahendamise pädevus maakohtul. Kaebajal on võimalik tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju hüvitamise nõuetega pöörduda maakohtu poole.
9.Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei käsitle kohus muid kaebuse lubatavuse küsimusi, sh kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine ja kaebuse tähtaegsus.
10.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Taotlusest järelduvalt soovib kaebaja advokaati enda esindamiseks kohtumenetluses. Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse, ei toimu enam kohtumenetlust, mille tarvis kaebaja õigusabi taotleb. Kuna ei ole teada, kas kaebaja üldse soovib esitada hagiavalduse maakohtusse või mitte, siis ei pea kohus ka riigi õigusabi taotluse maakohtule edastamist riigi õigusabi seaduse § 10 lõike 7 kohaselt põhjendatuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.