3-19-1907 Audiitorkontroll OÜ kaebus Audiitortegevuse järelevalve nõukogu menetluste läbiviijate taandamisest keeldumise toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning taandamise küsimuse uuesti otsustamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — Audiitorkontroll OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja — Audiitorkogu
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) 14.08.2019 otsuse nr 570 alusel viiakse läbi Audiitorkontroll OÜ poolt perioodil 01.07.2013 kuni 30.06.2019 osutatud audiitorteenuste osas korralist kvaliteedikontrolli (KVK).
AJN 16.08.2019 kirjaga nr 349 anti kaebajale teada, et KVK-d on määratud läbi viima KVK töörühma liikmed vandeaudiitorid Tuuli Kattago (töörühma juht) ja Ulvi Sloog (töörühma liige) ning AJN järelevalve spetsialist Annika Kütt (töörühma liige).
3.Kaebaja esitas 02.09.2019 taotluse AJN määratud taandamisavalduse esitamise tähtaja pikendamiseks. AJN pikendas tähtaega kuni 09.09.2019.
3-19-1907
4.Audiitorkontroll OÜ esitas 09.09.2019 AJN-le taotluse, milles paluti taandada KVK spetsialistid Tuuli Kattago ja Ulvi Sloog.
5.AJN tegi 13.09.2019 otsuse nr 582, milles jättis taandamistaotluse täies ulatuses rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 14.10.2019 Audiitorkontroll OÜ kaebus AJN menetluste läbiviijate taandamisest keeldumise toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning taandamise küsimuse uuesti otsustamiseks kohustamise nõuetes. Ühtlasi on kaebaja esitanud taotluse kohustada esialgse õiguskaitse kohaldamise raames AJN-i peatama käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni töögrupi liikmete Tuuli Kattago ja Ulvi Sloogi osalemine järgmistes käesoleval ajal Audiitorkontroll OÜ suhtes läbiviidavates menetlustes: 14.08.2019 otsuse nr 570 alusel ajavahemikul 01.07.2013-30.06.2019 osutatud audiitorteenuste osas toimuv kvaliteedikontroll; 11.04.2019 teates nr 308 nimetatud uurimismenetlus, mille alustamine otsustati 09.04.2019 toimunud koosolekul.
7.Kohus palus 14.10.2019 kohtunõudega AJN-i seisukohta kaebaja kaebeõiguse ning esialgse õiguskaitse taotluse osas.
8.AJN esitas 18.10.2019 omapoolse vastuse kohtunõudele, mille seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna täidetud ei ole vaidlustamise eeldused. AJN juhib tähelepanu ka kaebuse vähestele eduväljavaadetele ja perspektiivitusele (mh kaebeõiguse kontekstis). AJN leiab ühtlasi, et vaidlustatud menetlused lõpevad mitte kvaliteedikontrolli spetsisalistide otsustega, vaid AJN otsustega, millele eelneb seaduse kohane menetlus, sh ärakuulamisõiguse rakendamine. AJN-i vastavad hilisemad võimalikud lõppotsused on kohtus vaidlustatavad. Seega pole käesoleval juhul esitatud selliseid asjaolusid, mis viitaks, et kaebaja õiguste hilisem kaitse oleks esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel oluliselt raskendatud või suisa võimatu. Esialgse õiguskaitse rakendamine kahjustaks oluliselt avalikku huvi. Käesoleval juhul on AJN taandamisavalduse menetlemise käigus tuvastatud, et menetluste objektiivsust ning sõltumatust riivavad asjaolud puuduvad. Küll on kaebaja poolt AJN-ile esitatud taandusavaldusest ning Tallinna Halduskohtule 14.10.2019 esitatud kaebusest nähtav, et kaebaja soovib tema suhtes läbi viidavaid järelevalvemenetluste läbiviimisi takistada selgelt otsitud põhjustega. Selline olustik on saavutatav, kui esialgse õiguskaitse korras peaks kohus peatama AJN-i kahe ainsa kvaliteedikontrolli spetsialisti volitused jätkata menetlusi kaebajat puudutavas kahes olulises menetluses. Seda eriti oludes, kus kvaliteedikontrolli spetsialistidel puudub iseseisev otsustuspädevus lõplike menetlusotsuste tegemisel ning kaebaja saab igas menetlusstaadiumis esitada enda seisukohti ja arvamusi AJN-le, kes teeb kaebajat puudutavad lõplikud otsused. Viidatud kaebus on oma nõuetes väheste eduvõimalustega ja perspektiivitu, kuna vastavad kvaliteedikontrolli spetsialistid ei tee kaebajat puudutavas lõplikke otsuseid, nende nimetamise protsess on võimalikud huvide konfliktide riskid juba maandanud ja esitatud faktilised asjaolud – eelkõige AJN-i otsuses olev väidetav ebaõige faktiväide ja haldusmenetluse läbiviimine – ei too kaasa nende aususe ega sõltumatuse kadu ega osunda ebaõiglasele menetlusele. Vastavad töörühma liikmed tegid AJN-ile ettepaneku hinnata kaebaja kvaliteedikontrolli tulemus hindele „kollane“, mis viitab väheolulistele rikkumistele. Seega ei ole tegemist ka siinkohal kuidagi töörühma liikmete sooviga näidata kaebajat halvas valguses ning tulemuseks oli rikkumisi hinnates leebe menetlustulemus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse saamisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud ettevalmistava menetluse käigus kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, leian, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
10.Kaebaja leiab, et olukorras, kus tema suhtes viivad menetlusi läbi kaebaja poolt kirjeldatud minetusi toimepannud AJN-i töögrupi liikmed, on võimalik juba menetluse tulemust ära ootamata jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla eelduslikult sisuliselt õiguspärane ja AJNI-i menetlustoiming taandamisest keeldumise näol hoolimata seaduses sätestatud
3-19-1907 taandamise aluse olemasolust, rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetluse läbiviimine isikute poolt, kellede puhul on tekkinud tõsine kahtlus nende erapooletuses, rikub põhimõtet, mille kohaselt menetluse mitte üksnes ei pea olema objektiivne, vaid peab sellisena ka näima. Nimetatud juhul on menetlustoimingu vaidlustamine vaadeldaval juhul õigustatud protsessiökonoomiast lähtuvalt.
10.1.Kaebaja selgitab, et toimepandud minetuseks on tema hinnangul valeväite lisamine AJN-i 19.01.2018 otsuse eelnõusse ning 13.02.2018 otsusesse nr 370. Kaebajale ei ole seejuures teada, kas valeväite lisas ainuisikuliselt KVK töögrupi liiga Tuuli Kattago, kelle ülesandeks oli kontrollida just Pirita Investments Fund OÜ-d puudutavat töövõtu või oli väite ebaõigusest teadlik ja osales selle kirjapanekus ka teine töögrupi liige Ulvi Sloog. Kaevatavas AJN-i 13.09.2019 otsuses nt 582 ei ole esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja hinnangul on Tuuli Kattago ka ise tunnistanud teabe kogumist selleks mittelubatud viisil.
10.2.Kaebaja hinnangul demonstreerib erapoolikut suhtumist ja AJN-i 12.02.2019 otsuse nr 501, mille on teadaolevalt koostanud Tuuli Kattago ja Ulvi Sloog, lk 14 p-s 5 sisalduv järeldav lause:„ AJN on seisukohal, et menetlusosalise eelnimetatud väide tuleneb kas tema ebakompetentsusest (menetlusalune isik ei tunne auditi selgrooks olevat olulisuse kontseptsiooni) või pahatahtlikkusest (ebaasjakohasele väitele suurema kaalu andmiseks manipuleeritakse infoga – summa moodustab 55% jne) või on samaaegselt tegemist nii ebakompetentsuse kui ka pahatahtlikkusega.“.
11.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav (RKHKo nr 3-3-1-56-10, p-d 12). Riigikohtu praktikast tuleneb, et menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka erandlikult õigustatud protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (RKHKo nr 3-3-1-56-10, p-d 13-14). HKMS § 45 lg-st 3 nähtub, et ametniku taandamata jätmist saab kohtus vaidlustada vaid juhul, kui ametnikku taandamata jättes rikutaks kaebaja menetlusväliseid õigusi või kui sellise ametniku osalemine menetluses tooks vältimatult kaasa menetluse tulemusel antava haldusakti õigusvastasuse. Seega peaks antava haldusakti õigusvastasus olema kindel (TlnRnKo 3-13-1683, p 8). Menetlustoimingute vaidlustamisel kehtib üldpõhimõte, et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb lõpptulemus ära oodata (TlnRnKo 3-14-51253. p 7).
12.Ülaltoodut arvestades tuleb kontrollida, kas esinevad erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks kaebajal lubatud menetlustoimingut vaidlustada.
13.Leian erinevalt kaebajast, et vaidlusaluses asjas ei saa olla kindel, et töögrupi liikmete Tuuli Kattago ja Ulvi Sloogi osalemine menetluses tooks ilmtingimata kaasa kaebajale koormava ja õigusvastase haldusakti andmise.
14.Märgin, et töögrupi liikmeid on kokku 3, kuid taandamisavaldus on esitatud 2 suhtes. Olukorras, kus menetlust viivad läbi ka teised isikud (käesolevas asjas Annika Kütt) ning haldusakti ei anna mitte töörühm ega selle liikmed, vaid AJN (audiitortegevuse seadus (AudS) § 141), selline õigusvastasus vältimatu ei ole. Leian, et see, milline ametnik menetlust läbi viib, saab rikkuda vaid kaebaja menetluslikke õigusi.
15.Käesolevas asjas ei esine sedavõrd erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse järelduseks, et kaebaja suhtes antav haldusakt ei saa olla õiguspärane. Asjast ei nähtu, et Tuuli Kattago ja Ulvi Sloogi osalemine menetluses oleks tingitud isiklikust huvist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 4) või et esineks huvide konflikt (AudS § 139 lg-d 1 ja 2). Pelgalt asjaolu, et töörühma liikmed on osalenud varasemalt
3-19-1907 kaebaja suhtes läbi viidud menetlustes, ei võimalda teha järeldust, et nad oleksid isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses. Erapoolikuse põhistamine eeldab isiku subjektiivsele tahtele viitavate asjaolude äranäitamist (TlnRnKo 3-13-1683, p 10).
15.1.Esiteks, audiitorite väidetav varasem valeväidete esitamine teistes menetluses ei ole selles osas veenvaks argumendiks. Vaidlusaluses asjas ei saa asuda tõsikindlalt seisukohale, et tegemist oli teadliku valeandmete esitamisega. Liiatigi saab väidetavate valeväidete esitamise osas anda lõpliku seisukoha AJN 13.02.2018 otsuse nr 370 õiguspärasuse hindamisel. Siinjuures on oluline, et ka mittelubatavate tõendite kasutamisest ei saa alati teha järeldust, et ametnik on erapoolik. Seda saaks teha üksnes juhul, kui tuvastada tahtlik ja kallutatud andmete kasutamine, mis oleks ilmselt omakorda vastava ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. Hinnates 13.02.2018 otsuses nr 370 ja selle eelnõus toodut, ei nähtu sellest asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada töörühma ilmselgelt erapoolikut suhtumist kaebajasse. Siinjuures märgib AJN oma vastuses kohtunõudele kohaselt, et vastavas otsuses tegid töörühma liikmed ettepaneku hinnata kaebaja kvaliteedikontrolli tulemus hindele „kollane“, mis viitab väheolulistele rikkumistele. Seega ei ole tegemist ka siinkohal kuidagi töörühma liikmete sooviga näidata kaebajat halvas valguses ning tulemuseks oli rikkumisi hinnates leebe menetlustulemus.
15.2.Teiseks, ei saa nõustuda, et kaebaja viidatud lõik otsuses 501 (kaebaja esitatud lisa nr 11, lk 14 p 5) annab kindla veendumuse erapoolikusest. Vastavat lõiku tuleb hinnata otsuses analüüsitud asjaolude ning toodud informatsiooni kontekstis. Andmata sisulist hinnangut viidatud otsuse põhjendatusele, möönan, et ebakompetentsusele viitamine ei pruugi olla otsuses konkreetses lõigus kaebaja esitatud seisukohtade analüüsimisel asjaolu, mis vajaks väljatoomist. Siiski ei saa seda täiesti asjakohatuks pidada arvestades, et kompetentsuse nõue on vandeaudiitorile seadusega pandud (AudS) § 40) ning AJN on asutuseks, mille ülesanne on vandeaudiitorite või audiitorühingute tegevuse reguleerimine või järelevalve (AudS § 10, § 132). Pahatahtlikkusele viitamine võib olla ülemäärane, kuid jällegi konteksti arvestades on aru saada, et silmas on peetud teadlikku rikkumise toimepanemist st andmetega manipuleerimist. Kaebaja viited puudutavad pigem vastava otsuse motiveerimise kvaliteeti, mitte ei anna alust tõsikindlaks kahtluseks, et Tuuli Kattago ja Ulvi Sloog oleksid erapoolikud.
16.Väärib märkimist, et taandamisavaldus esitati seoses järgmiste menetlustega: AJN 14.08.2019 otsusega nr 570 algatatud kvaliteedikontroll; AJN 12.02.2019 otsuse nr 501 alusel läbiviidavas distsiplinaarmenetlus; AJN 09.04.2019 otsusega alustatud uurimismenetlus. Kuivõrd kõikide menetluste puhul on taandamise aluseks olevad asjaolud, millele kaebaja tugineb, samad ning kaebaja nõustub, et distsiplinaarmenetluse tulemisse puutuvalt saab ta oma õigus kaitsta tühistamisnõude läbi (kaebus p 3.2 lk 4), ei ole alust jõuda teisele järeldusele ka ülejäänud menetluste osas.
17.Asjaolu, et taandamisavalduse rahuldamata jätmisel tugineti ka selle tähtaegsuse küsimusele, ei ole kaebeõiguse seisukohast määrav, kuna AJN ei tuginenud pelgalt taotluse tähtaegsuse analüüsile, vaid asus seisukohale, et töörühma liikmete taandamise aluseid ei esine.
18.Kokkuvõtvalt leian, et kaebajal võimalik taandamata jätmise õigusvastasusele tugineda haldusmenetluse tulemusel antava haldusakti vaidlustamisel.
19.Eelpooltoodud põhjustel tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse tagastamise tõttu jätan läbi vaatamata ka kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.
20.Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 30 eurot (kaebuselt 15 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 15 eurot). HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb kaebajale tagastada selle taotlusega seotud riigilõiv 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.