lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-972/16

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-972/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-972

Haldusasi

J. T. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti toiminguga tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada J. T. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.J. T. (kaebaja) esitas 23.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne Prefektuurilt kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajalt võeti 22.08.2016 toimunud läbiotsimise käigus aadressil xxxxxxxxxx ära „politsei kirjadega“ müts ja taskulamp (väidetavalt elektrišokirelv). Kaebaja taotles hüvitise 216 eurot ja intresside väljamõistmist.
2.PPA teatas 06.06.2019 vastuses kohtule, et kaebaja suhtes algatati 18.08.2016 kriminaalmenetlus ning läbiotsimisel leiti kaebaja elukohast elektrišokivõimekusega taskulamp ja politsei vormimüts. Politsei vormimüts on PPA riikliku tellimuse objekt ja see oli esialgselt väljastatud isikule, kellel on õigus seda kanda. Politsei vormiriietust ei tohi müüa ega anda üle kellelegi teisele isiklikuks otstarbeks, vältimaks ebaõigete arusaamade tekitamist kõrvalistele isikutele ja vältimaks politseivormi rüvetamist. 27.01.2017 anti müts üle Lääne Prefektuuri logistikabüroo ametnikele, et otsustada selle edasine saatus. Sellekohane info on ka kriminaaltoimikus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohus tagastas 06.06.2019 määrusega kaebuse, kuna halduskohus ei ole pädev vaidlust lahendama.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.07.2019 määrusega halduskohtu 06.06.2019 määruse osas, millega halduskohus tagastas kahju hüvitamise nõude politsei vormimütsi puudutavas osas. Ringkonnakohus leidis, et PPA 06.06.2019 vastusest ei nähtu üheselt, kas vormimütsi leidmist käsitati selle leidmise hetkel n-ö juhuleiuna ja sellisel juhul on tegemist

3-19-972

süüteomenetluse toiminguga. Kui vormimütsi leidmist ei saanud käsitada selle leidmise hetkel n-ö juhuleiuna, vaid seda tuli pidada üksnes politsei omandiks, mis tuli tagastada, võeti vormimüts ära ja jäeti politseisse hoiule süüteomenetluse väliselt ning halduskohus on pädev selles osas väidetava kahju hüvitamise nõuet lahendama.

5.PPA teatas 11.10.2019 vastuses kohtunõudele, et politsei vormimüts leiti kriminaalmenetluse raames teostatud läbiotsimise käigus. Läbiotsimise eesmärk ei olnud politsei vormimütsi otsimine. Tegemist oli juhuleiuga. Uurija otsustas läbiotsimise käigus avastatud politsei vormimütsi kaasa võtta, kuna oli kahtlus, et kaebaja kasutas politsei vormimütsi seadusevastaselt, tekitades isikutes väärarusaama, et ta on politseinik (karistusseadustiku (KarS) § 277). Uurija kahtlus tekkis ühe kannatanu ülekuulamise käigus antud ütluste põhjal. Politsei vormimütsi osas ei algatatud süüteomenetlust, kuna ei olnud tõendatud, et kaebaja seda kasutas, ja KarS § 277 koosseis ei olnud täidetud. Kuna vormimütsi puhul oli tegemist kriminaalmenetluse raames teostatud läbiotsimise käigus avastatud juhuleiuga, ei ole halduskohus pädev vormimütsiga seotud väidetava kahju hüvitamise nõuet lahendama.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus heitis halduskohtule ette, et halduskohus ei tuvastanud kaebuse tagastamisel, kas läbiotsimise käigus võeti kaebajalt politsei vormimüts ära süüteo- või haldusmenetluse (riikliku järelevalve menetluse) raames. Korrakaitseseaduse (KorS) § 1 lg 4 järgi määrab tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel meetme objektiivne eesmärk. Seega tuli halduskohtul tuvastada, millisel eesmärgil politsei vormimüts kaebajalt ära võeti.
7.PPA 11.10.2019 vastusest järeldub, et vormimüts võeti kaebajalt ära süüteomenetluse käigus juhuleiuna. Riigikohtu 06.06.2014 otsuse asjas nr 3-1-1-28-14 p 17.1 järgi mõistetakse juhuleiu all uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu, sh jälitustoimingu tegemise eeldusena väljastatud kohtu loast. PPA vastusest kohtule nähtub, et neil oli varasemast ühe tunnistaja ülekuulamisest teave, et kaebaja võib olla kasutanud politsei vormimütsi teistes isikutes väärarusaama tekitamiseks, et ta on politseinik. Selline käitumine oleks kvalifitseeritav kuriteona KarS § 277 järgi. Samas ei olnud läbiotsimise eesmärk hõlmatud politseivormi esemete otsimisega ega nimetatud süüteo asjaolude tuvastamisega. Tegemist oli leiuga, mis viitas uuele võimalikule süüteo toimepanemisele. Seega oli vormimütsi äravõtmise objektiivseks eesmärgiks kontrollida süüteokoosseisu täitmist, mis tähendab, et vormimüts võeti ära süüteomenetluse, mitte haldusmenetluse käigus. Pelgalt asjaolu tõttu, et PPA vormimütsi osas kaebaja suhtes hiljem süüteomenetlust ei alustanud, ei muuda vormimütsi äravõtmise toimingut haldusmenetluse toiminguks, sest KorS § 1 lg-st 4 nähtuvalt tuleb kohaldatavad normid valida lähtudes äravõtmise toimingu eesmärgist.
8.Eeltoodust järeldub, et politsei vormimüts võeti kaebajalt ära süüteomenetluse raames ja normide alusel, mistõttu ei ole selle toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebust pädev lahendama halduskohus (HKMS § 4 lg 1). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), millest nähtuvalt tuleb kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist taotleda prokuratuurilt (SKHS § 14 lg 2) ja selliste vaidluste lahendamine allub maakohtu pädevusele (SKHS § 17 lg 1). Kuna vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, siis ei ole halduskohus pädev

2(3)

3-19-972

sellist vaidlust lahendama ja kaebus tuleb kaebajale läbi vaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Halduskohus ei ole pädev hindama süüteomenetluse toimingute õiguspärasust ega mõistma välja hüvitisi süüteomenetluses tekitatud kahju eest. Praegusel juhul ei kohaldu riigivastutuse seadus, vaid SKHS. See, et kaebaja võib olla kaebetähtaja mööda lasknud, ei muuda halduskohut pädevaks praegust asja lahendama. Samuti ei sõltu halduskohtu pädevus sellest, kas kohtueelset süüteomenetlust läbi viivad asutused on kaebaja taotlustele vastanud või mitte. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium