lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1840/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 02.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1840/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1840

Määruse kuupäev

02.10.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X.X

RESOLUTSIOON

Jätta X.X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD

1.X.X esitas 12.09.2019 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldus- ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotluse kohaselt sai taotleja 22.08.2019 kätte Viru Vangla koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli ning 30.08.2019 Viru Vangla käskkirja nr 6-3/621-1, millega karistati teda kartserikaristusega keelatud eseme (PVA liim) valdamise eest. Menetlustoimingu protokolli kohaselt oli taotleja tunnistanud liimi kasutamist, kuid see ei vasta tõele. Taotleja proovis ennast enne käskkirja tegemist kaitsta, kuid tema argumente kas ignoreeriti või vastati neile seadustega vastuolus olevalt. Taotleja hinnangul on tema vaide või kaebuse rahuldamise tõenäosus ilma esindaja abita väike.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vandeadvokaat Henn Koduvere edastas 13.09.2019 Viru Maakohtu ja Tartu Halduskohtu menetlusaadressidele teavituse sellest, et ta on nõus osutama X.X riigi õigusabi, mida viimane taotleb talle määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks.
3.X.X märkis 15.09.2019 Viru Maakohtule esitatud avalduses täiendavalt, et palub määrata talle advokaadiks vandeadvokaadi Henn Koduvere, ning palus 22.09.2019 Viru Maakohtule edastatud taotluses lahendada tema riigi õigusabi taotlus kiiremas korras, sest vaide esitamise tähtaeg on 30.09.2019.
4.Viru Maakohus keeldus 24.09.2019 määrusega asjas nr 2-19-14186 X.Xi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest.
5.X.X teavitas 25.09.2019 avalduses Viru Maakohut, et ei soovi esitada 24.09.2019 määrusele määruskaebust ning palus edastada tema riigi õigusabi taotlus võimalikult kiiresti

3-19-1840 Tartu Halduskohtule. X.Xi avaldus jõudis Viru Maakohtusse 30.09.2019 ning Viru Maakohtu edastatud X.Xi riigi õigusabi taotlus saabus Tartu Halduskohtule 01.10.2019.

6.X.X esitas 25.09.2019 Tartu Halduskohtule avalduse, milles juhtis kohtu tähelepanu tema pöördumisele esitatud vangla 23.09.2019 vastusele, millega tal ei võimaldatud tutvuda käskkirja nr 6-3/621-1 vaidlustamiseks distsiplinaarmenetluse toimikuga. Kuigi X.Xi sõnul on ta saanud distsiplinaarmenetlusega seotud koopiad, ei piisa nendest korrektse vaide koostamiseks ning ta vajab esindajat. X.X on kindel, et tema esindajale võimaldataks toimikuga tutvuda.

KOHTU SEISUKOHT

7.Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et taotleja soovib talle riigi õigusabi määramist Viru Vangla 30.08.2019 käskkirjale nr 6-3/621-1 vaide koostamiseks ja vanglale esitamiseks ning hilisema kaebuse koostamiseks ja esitamiseks kohtule. Seega on taotletava riigi õigusabi liigiks vastavalt isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6) ning isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg-te 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
8.Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. X.Xi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (12.05.2019–11.09.2019) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.
9.Kohus leiab, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk taotleja on ka ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline ise osalema vaidemenetluses ja hiljem võimalikus kohtumenetluses ning kaitsma ise enda õigusi.
10.Taotleja on suutnud esitada Tartu Halduskohtule 01.09.2019 esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-19-1682), milles ta palus kohtul peatada Viru Vangla käskkirja nr 6-3/621-1 kehtivuse või täitmise selle lõpliku edasikaebamiseni. Esialgse õiguskaitse taotlus on koostatud neljal leheküljel ning taotleja on selles toonud ära mitu olulist argumenti, miks ta leiab, et Viru Vangla käskkiri nr 6-3/621-1 on õigusvastane. Ka praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotluses on taotleja suutnud piisavalt selgelt põhjendada, miks on tema hinnangul teda alusetult karistatud. Haldusasjas nr 3-19-1682 kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses märkis taotleja ka seda, et ta oli alustanud vanglale vaide koostamist. Tartu Halduskohus selgitas selles haldusasjas tehtud 09.09.2019 määruse p-s 7 taotlejale, et haldusorganile esitatav vaie ei pea olema pikk ega väga põhjalik ning vajadusel saab haldusorgan paluda kõrvaldada vaides esinevad puudused (HMS § 78). Taotlejal oli võimalik nendest juhistest lähtuda.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotleja oli ja on ka praeguse määruse tegemise ajal ise võimeline koostama käskkirjale nr 6-3/621-1 vaide Viru Vanglale. Vaide esitamist ei saanud takistada asjaolu, et Viru Vangla ei võimaldanud taotlejal tutvuda distsiplinaarmenetluse toimikuga. Taotleja sõnul on talle antud distsiplinaarmenetlusega seotud dokumentide koopiad ning ka kohtule esitatud väidete pinnalt saab järeldada, et taotlejale on talle distsiplinaarkaristuse määramise asjaolud vaide esitamiseks piisaval määral teada.
12.Kuigi praeguse määruse tegemise ajaks on Viru Vangla käskkirjale nr 6-3/621-1 vaide esitamise tähtaeg möödunud ning kohtule menetlusabi taotluse esitamine ei peatanud vaide esitamiseks ette nähtud menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5), on taotlejal endiselt võimalik esitada vanglale vaie ning taotleda selles vaide esitamise tähtaja ennistamist. Taotlejal

3-19-1840 tuleb sel juhul tähtaja ennistamise taotluses vanglale selgitada, mis takistas tal vaide tähtaegselt esitamist. Tulenevalt HMS §-st 77 ja § 34 lg-st 1 võib haldusorgan menetlustähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.

13.Kui Viru Vangla peaks taotleja vaide tagastama, selle rahuldama osaliselt või jätma rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, on taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul talle kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavaks tegemisest. Eelnevalt esitatud põhjendustel on taotleja kohtu hinnangul võimeline kaitsma enda õigusi ise ka kohtumenetluses. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mille kohaselt tuleb halduskohtul tagada omal algatusel asja lahendamiseks kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamine ning koguda vajadusel selleks ise tõendeid või teha nende esitamine kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4 lause 1). Samuti lasub halduskohtul selgitamiskohustus, millest tulenevalt tuleb kohtul enda selgitustega igas menetlusstaadiumis tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead saaksid kõrvaldatud (HKMS § 2 lg 5). Kohtul tuleb enda initsiatiivil selgitada välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimalik kohtupraktika ning taotlejat asjakohaste avalduste esitamisel ja vajalike tõendite esitamisel abistada ja suunata. Seega piisab halduskohtumenetluses kohtule esitatavas kaebuses selge nõude esitamisest ning vaidluse asjaolude ja enda seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Taotleja seni kohtule esitatud avalduste pinnalt puudub alus arvata, et taotleja ei oleks selleks suuteline.
14.Eelnevatel põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud ning taotlus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja