Määrus toimetatakse pooltele kätte. Kaebajale edastatakse ka määruse tõlge vene keelde.
ASJAOLUD
1.Sergei Olar esitas 27.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: -
tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 vastus nr PRP-13/19/273-(11,13);
-
kohustada prokuratuuri täitma oma kohustusi ja selgitama välja kaebaja poolt Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadesse saadetud kirjade kadumisega seonduv;
-
kohustada Kaitsepolitseiametit vastama kaebaja 24.07.2019 avaldusele kirjade kadumise kohta ning
-
selgitada välja, kus asuvad kaebaja kirjad, mille kaebaja saatis 10.06.2019 ja 11.06.2019 Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadesse.
Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 10.06.2019 ja 11.06.2019 Suurbritannia ja Saksamaa saatkonda poliitilise varjupaiga taotlustega ja esitas kirjades kuriteoteated selle kohta, kuidas Kaitsepolitseiameti ametnikud vedasid vähemalt alates 2012. a-st Eestisse relvi. Kaebaja kirjad läksid kaotsi ning Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadesse ei jõudnud. Kaebaja poliitilise varjupaiga taotlus jõudis ainult Rootsi saatkonda ja kahe nädala pärast sai kaebaja vastuse, et tema taotlus võeti läbivaatamisele. Kaebaja pöördus 24.07.2019 avaldustega Põhja
3-19-1655 Ringkonnaprokuratuuri ja Kaitsepolitseiametisse, milles märkis, et tema diplomaatiline kirjavahetus läks kaduma, ja palus välja selgitada, kuhu kirjad kadusid. Kaebaja ei ole Põhja Ringkonnaprokuratuurist saadud 22.08.2019 vastusega rahul, sest see on ebaseaduslik ja prokuratuur on kuritegelikult tegevusetu, varjates kuritegusid ja kurjategijaid. Kaebaja hinnangul on vastus ebaseaduslik ka seetõttu, et see suunab kaebajat pöörduma pretensiooniga postiasutuse poole, aga postiasutusega ei ole kaebaja kuidagi seotud ja kirjad andis kaebaja üle Viru Vanglale. Prokuratuur ei taha uurida kirjade kadumist, aga Kaitsepolitseiamet ei vasta üldse. Kohtule on esitatud taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2.S. Olar esitas 28.08.2019 kohtule kaebuse täienduse (tl 16–17, tõlge tl 19), milles teatab, et sai Kaitsepolitseiametilt 26.08.2019 vastuse nr 43-22, millega ta ei ole nõus. Kaebaja sõnul suunatakse teda ebaseaduslikult pöörduma pretensioonidega postiasutusse. Kaebuse täienduses on esitatud järgmised taotlused: -
kontrollida Kaitsepolitseiameti vastuse seaduslikkust;
-
ebaseaduslikkuse tuvastamisel kohustada Kaitsepolitseiametit käituma vastavalt Eesti Vabariigi seadustele;
-
kohustada Kaitsepolitseiameti ametnikke otsima üles kaebaja diplomaatiline kirjavahetus poliitilise varjupaiga saamiseks ning
-
saata kaebuse täienduses esitatud kuriteokirjeldus politseisse ja prokuratuuri ning kohustada neid kirjeldatud kuritegelikku skeemi uurima.
3.Kohus palus 04.09.2019 kohtunõudes Kaitsepolitseiametil ja Põhja Ringkonnaprokuratuuril esitada kohtule kaebaja 24.07.2019 pöördumised seoses kaebaja diplomaatilise kirjavahetuse kadumisega ning Kaitsepolitseiameti 26.08.2019 vastus nr 43-22 ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 otsus nr PRP-13/19/273-(11,13).
4.Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 04.09.2019 kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 vastuse nr PRP-13/19/273-(11,13) ning kaebaja 24.07.2019 avalduse (tl 23–25).
5.Kaitsepolitseiamet kinnitas 09.09.2019 vastuses kohtunõudele (tl 27), et kaebaja on 24.07.2019 Kaitsepolitseiameti poole pöördunud ja amet on sellele pöördumisele 26.08.2019 vastanud, ning edastas kohtule kaebaja avalduse ja sellele esitatud vastuse (tl 28–29). Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaitsepolitseiamet on oma vastuses kaebajale selgitanud, et Kaitsepolitseiameti ülesannete hulka ei kuulu isikute kadunud kirjade otsimine, samuti viidanud, kelle poole kõnealuse probleemiga pöörduda.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kaebaja on palunud tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 vastus nr PRP-13/19/273-(11,13) ning kohustada prokuratuuri täitma oma kohustusi ja selgitama välja kaebaja poolt Suurbritannia ja Saksamaa saatkondadele saadetud kirjade asukoht. Kaebaja palub kontrollida ka Kaitsepolitseiameti 26.08.2019 vastuse nr 43-22 seaduslikkust ning kohustada Kaitsepolitseiametit käituma vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja otsima üles kaebaja diplomaatiline kirjavahetus. Samuti palub kaebaja kohtul välja selgitada tema kirjade asukoht ning edastada kaebaja kirjeldus Kaitsepolitseiameti ametnike kuriteost politseisse ja prokuratuuri ning kohustada neid seda uurima.
3-19-1655 Kaebaja taotlust kontrollida Kaitsepolitseiameti 26.08.2019 vastuse seaduslikkust tõlgendab kohus õigusvastasuse tuvastamise nõudena, mis on hõlmatud kohtule esitatud kohustamisnõudega Kaitsepolitseiameti kohustamiseks selgitama välja, kuhu kadusid kaebaja kirjad. Ka taotluse selgitada välja kaebaja kirjade asukoht loeb kohus hõlmatuks kohtule esitatud kohustamisnõuetega, sest kohus saab asjaolusid välja selgitada üksnes nõuetekohase kaebuse alusel algatatud haldusasja lahendamise raames (HKMS § 37 lg 2, § 2 lg 4). Kuna kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et ta on saanud Kaitsepolitseiametilt oma 24.07.2019 avaldusele vastuse, tõlgendab kohus kaebuse täienduses esitatut selliselt, et kaebaja ei taotle enam kohtult Kaitsepolitseiameti kohustamist tema 24.07.2019 avaldusele vastama.
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2019 vastuse tühistamise nõudmiseks. Selle vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, mille tühistamist oleks võimalik kohtult nõuda. Nii Põhja Ringkonnaprokuratuuri kui ka Kaitsepolitseiameti vastust tuleb käsitada toiminguna, millega ei otsustatud kaebaja õiguste või kohustuste üle ega lahendatud sisuliselt ühtegi tema taotlust. Kuigi mõlemad kaebaja 24.07.2019 avaldused olid pealkirjastatud kuriteoteatena, ei pidanud kumbki asutus võimalikuks kaebaja avaldust sellena käsitada ning selgitas seda kaebajale esitatud vastuses.
10.Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ka nõuetes kohustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Kaitsepolitseiametit tema saadetud kirjade üles otsimiseks ja nende kadumisega seotud muude asjaolude välja selgitamiseks. Kohus saab kohustada haldusorganit üksnes selliste toimingute tegemiseks, mille tegemiseks on haldusorgan õigusaktidest tulenevalt kohustatud ja mille sooritamist on isikul nendest tulenevalt õigus nõuda. Põhja Ringkonnaprokuratuurile ega Kaitsepolitseiametile ei tulene õigusaktidest kohustust uurida postiasutusele (sealhulgas kinnipidamisasutuse kaudu) edastamiseks üle antud kirjade kadumisega seotud asjaolusid, kui samal ajal ei nähtu neile asutustele, et kirjeldatud tegevuse käigus oleks pandud toime kuritegu. Praegusel juhul on Põhja Ringkonnaprokuratuur oma 22.08.2019 vastuses (tl 25) kaebajale õiguspäraselt selgitanud, et kuna tema 24.07.2019 pöördumises puuduvad viited konkreetsele kuriteole, ei käsitata tema avaldust kuriteoavaldusena ning kaebaja saab seoses tema kirjade võimaliku kadumisega pöörduda päringuga kirjade edastamisega tegelenud asutuse poole. Ka Kaitsepolitseiamet selgitas oma 26.08.2019 vastuses (tl 29) kaebajale asjakohaselt, et Kaitsepolitseiameti ülesannete hulka ei kuulu kadunud postisaadetiste otsimine.
11.Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kuigi kinnipeetavad annavad enda kirjad saatmiseks üle Viru Vangla ametnikele, ei tähenda see, et kirjade saatmisega tegeleks ka edasi Viru Vangla. Vanglale üle antud kiri edastatakse posti teel (postiseaduse (PostS) § 2 lg 1, § 4 lg 1 p 1 ja lg 2) ning seda korraldab tegevusloaga postiteenuse osutaja (PostS § 10). Seega on alusetud kaebaja väited talle Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti antud soovituste ebaseaduslikkusest. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka sellele, et üksnes asjaolu, et kaebaja kirjadele ei ole Suurbritannia ja Saksamaa ametiasutuste poolt piisavalt kiiresti vastatud, ei pruugi veel osutada sellele, et tema kirjavahetus oleks tingimata läinud kaduma, vaid kirjadele vastamine võib võtta aega.
12.Kaebaja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse (tl 11–12), mida kohus tõlgendab taotlusena määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindaja tema esindamiseks käesoleva haldusasja menetluses, eesmärgiga selgitada välja kaebaja poolt Suurbritanniale ja Saksamaale saadetud kirjade kadumisega seotud asjaolud. Kuna kohus selgitas eespool, et kaebajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, esineb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebajale riigi õigusabi mitteandmiseks. Seetõttu jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
3-19-1655
13.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele ka osas, milles kaebaja on palunud kohtul edastada tema poolt kirjeldatud asjaolud Kaitsepolitseiameti ametnike kuriteo kohta politseisse ja prokuratuuri ning kohustada neid kirjeldatud kuritegelikku skeemi uurima.
14.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vaidluste lahendamiseks, mille käigus tuleb kohtul võtta seisukoht, kas prokuratuur või uurimisasutus on kohustatud uurima kuriteole viitavaid asjaolusid, on ette nähtud teistsugune menetluskord kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). Kui kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud asjaolude alusel tuleks algatada kriminaalmenetlus, on tal võimalik esitada KrMS § 195 lg 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ning vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsust KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras (Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri poolt kaebuse rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus).
15.Eeltoodud põhjendustel esinevad asjas alused HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 kohaldamiseks ning kaebus tuleb nende sätete alusel kaebajale tagastada.
16.Tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.