Majandushaldusõigus › PRIA asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

rikkumiste puhul, mille korral võetakse haldusmeetmed põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmiseks. Tähtaja eesmärgiks on Euroopa Kohtu praktika kohaselt õiguskindlus. Ettevõtjal peab olema kindlus, milliseid tehinguid pidada lõplikuks ja mille suhtes saab menetlust algatada. Siseriiklik seadusandja ei ole kehtestanud pikemaid tähtaegu. b) Praegusel juhul tuleb kohaldada määruse nr 2988/95 art 3 lg 2 teist lauset (mitmeaastase programmi korral ei aegu asi enne programmi täielikku lõpetamist). Kui programmi kestus on pikem kui määruse nr 2988/95 art 3 lg-s 2 märgitud 4-aastane tähtaeg, tuleb lähtuda programmi kestusest. Toetuse saaja oli kohustatud tagama vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutuse kooskõlas Nõukogu määruse nr 1198/2006 art-ga 56 vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest (08.06.2011). Korduva ja jätkuva rikkumise aegumistähtaega tuleb arvutada rikkumise lõppemise kuupäevast, st viieaastase perioodi lõppemisest. Seega saabus PRIA menetluse aegumistähtaeg taotluse nr 922011440035 osas 08.06.2016. c) PRIA ei ole kaebaja suhtes menetlust alustanud ega õigusaktidega kooskõlas olevat kontrollimenetlust läbi viinud. Otsus on ka vastuolus kohtupraktikaga (Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2017. a otsus nr 3-16-1004). Otsus tehti haldusmenetluse väliselt. Teostades kontrolli pärast järelevalveperioodi, on vastustaja rikkunud ka õiguskindluse põhimõtet. Varasem kontrolli läbiviimine OÜ Omedu Rand osas ei ole määrav, sest tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. OÜ-ga Omedu Rand seotud menetluses PRIA probleeme ei tuvastanud. d) PRIA 07.03.3017 otsus on koostatud ametniku (R. Kalda) poolt, kelle suhtes kaebaja oli eelnevalt esitanud taandamisavalduse. R. Kalda ei oleks tohtinud koostada vaidlusalust otsust. PRIA ei ole tõendanud, et R. Kalda alustas otsuse koostamist varem kui 07.03.2017. e) PRIA ei ole kaebajale taganud ärakuulamisõigust. PRIA ei väljastanud kontrolliaruannet ega tutvustanud enne otsuse tegemist kontrollitoimikut. Vaatamata kaebaja vastavasisulisele taotlusele jättis vastustaja pikendamata tähtaja vastuväidete esitamiseks, mida sooviti kuus aastat tagasi antud toetuse kohta. Ärakuulamise mittevõimaldamine on praegusel juhul sedavõrd jäme rikkumine, mis toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. f) Toetust on kasutatud nõuetekohaselt. Kaebaja hinnangul ei ole vahet, milline juriidiline isik haldab kalalaeva GMA-134, kuna OÜ-d Kallaste Rand ja Omedu Rand tegelevad sama tegevusega (kalapüük) ja kuuluvad ühele omanikule. Sisuliselt on ja oli tagatud kalalaeva GMA-134 säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine. PRIA seisukohtadest ei ole aru saada, millist rahaliselt hinnatavat kahju on ühendus saanud: OÜ Omedu Rand sai toetust kalalaeva moderniseerimiseks ning OÜ Kallaste Rand mõrdade soetamiseks. g) Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse küsimused puudutavad asjas kohaldamisele kuuluvat EL määrust; küsimust, kas omaniku vahetumist registriandmete järgi saab pidada oluliseks muutuseks määruse nr 1198/2006 art 56 lg 1 p „a“ ja „b“ mõttes või määruse nr 508/2014 art 25 lg 1 rikkumiseks.

taotluse rahuldamise otsuse tegemist peab tema ise ja toetuse objekt vastama toetuse saamise ja kasutamise nõuetele. c) Maaeluministeerium, mis oli EKF-i rakenduskava auditeerimisasutus, viis 02.08.2016– 31.01.2017 läbi auditi, milles tuvastas, et OÜ Omedu Rand oli kalalaeva GMA-134 omanik 02.02.2012 toetuse taotlemisel, kuid perioodil 05.09.2012–04.02.2013 oli kalalaev GMA-134 OÜ Kallaste Rand omanduses. d) Seaduslik alus oli olemas nii auditi kui ka PRIA täiendava kontrolli läbiviimiseks. Vastavalt kehtivale KTKS § 67 lg-le 1 on EKF-i toetuse ning selle abil soetatud või ehitatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise õigus ja kohustus PRIA-l samas paragrahvis sätestatud erisustega. Seega tuli PRIA-l auditi tulemusel selgunud kalalaeva GMA-134 omandi korduva vahetamise tõttu OÜ Kallaste Rand ja OÜ Omedu Rand vahel viia läbi täiendav kontroll kaebaja taotluse nr 922011440035 asjaolude ja nõuete osas. e) PRIA lähtus uurimispõhimõttest. Kuigi PRIA ei ole kehtestanud eraldi kontrolliprotseduuri selliste juhtumite puhuks ega ole kehtestanud ka spetsiaalseid kontrolliaruannete vorme, on PRIA esitanud kaebajale 27.02.2017 saadetud kirjas täiendava kontrolli tulemused seoses kaebaja taotlusega. f) Sisuliselt algas toetuse tagasinõudmisele eelnenud kontrollimenetlus koos auditi läbiviimisega 02.08.2016. Audit toimus Maaeluministeeriumi ja PRIA koostöös ning sellest teavitati OÜ Omedu Rand esindajat P. Kärbergi, kes on ühtlasi kaebaja seaduslik esindaja. Kuna mõlema toetuse saaja ainuosanik ja juhatuse liige P. Kärberg oli teadlik kalalaevaga GMA-134 seotud taotluse kontrolli algatamisest (audit), siis pidi juhatuse liige mõlema äriühingu tegevuses arvestama auditi võimalike tulemustega ega saanud selle kalalaevaga seotud tehinguid pidada lõplikeks. Seega ei rikkunud PRIA täiendava kontrolli läbiviimine kaebaja õiguspärast ootust ega õiguskindlust, vaid oli talle eelneva auditi läbiviimise tõttu ettenähtav. g) Taotlus R. Kalda taandamiseks saadeti alles pärast 06.03.2017 tööpäeva lõppu kell 19:47. Pärast taandamise taotluse PRIA-s registreerimist 07.03.2017 ei ole R. Kalda OÜ Kallaste Rand taotlust nr 922011440035 puudutavas menetluses osalenud. h) Kaebaja on esitanud PRIA-le e-posti aadressi, millele edastada menetlusdokumente. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et PRIA 27.02.2017. a kiri oleks kaebaja e-posti aadresssile kohale jõudnud alles 06.03.2017. Vastavatest häiretest või takistustest oleks kaebaja pidanud PRIA-t teavitama, kui taotles vastamise tähtaja pikendamist. Kaebaja kui äriühing peab tagama, et esitatud kontaktandmed kehtivad ning menetlusdokumente on võimalik mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kaebaja peab tõendama, kui tegemist ei ole vastavat e-posti aadressi kasutavast füüsilisest isikust tuleneva viivitusega. i) Kaebaja sai kalalaevaga GMA-134 seotud rikkumistest teada juba OÜ Omedu Rand taotluse kohta alustatud auditi käigus. Auditi tähelepanekute osas küsiti korduvalt kaebaja kommentaare (03.10.2016 ja 19.01.2017) ning kaebajale esitati ka auditi 31.01.2017. a lõpparuanne. j) Kaebajale 27.02.2017 kirjale vastamise tähtaja pikendamisest keeldumisel lähtuti üksnes vajadusest selgitada kalalaeva GMA-134 omandi küsimust. k) KTKS §-s 71 sätestatud kohustuslik vaidemenetlus annab toetuse saajale võimaluse esitada täiendavalt vastuväiteid ja tõendeid ning PRIA-le võimaluse vastavalt oma kontrolli tulemusi üle vaadata ja parandada. Kaebaja ei esitanud ka vaidemenetluses argumente, mis muudaksid toetuse tagasinõudmise alusetuks või mis oleksid ärakuulamise tähtaja pikendamisel toonud kaasa toetuse tagasinõudmisest loobumise. l) Kaebaja juhatuse liige P. Kärberg esitas korduvaid teabenõudeid ja pöördumisi seoses mitmete erinevate taotlustega ning PRIA väljastas kohapealse kontrolli protokollid Alajõe, Kallaste, Lohusuu ja Omedu sadamate kohta, kuid need ei puuduta vaidlusalust otsust. m) Kõigi taotlusega nr 922011440035 seotud kohustuste täitmise eest vastutab toetuse saajana OÜ Kallaste Rand. Kui toetuse saaja soovib taotlusest tulenevad õigused ja kohustused teisele isikule üle anda, tuleb selleks esmalt taotleda PRIA nõusolekut, mida kaebaja ei ole teinud.

n) Kui riik määrab ettevõtjale toetuse, on vajalik, et konkreetne isik ka vastutaks toetuse sihipärase kasutamise eest. Toetuste süsteem kaotab võime funktsioneerida, kui pole võimalik kindlaks teha ega nõuda tingimuste täitmist ühelt kindlalt isikult, kes toetuse taotlemisel vastavad kohustused on võtnud. EKF-ile kahju tekkimisel ei saa arvesse võtta üksnes seda, kas toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt ja kas eesmärgid on üldjoontes saavutatud. o) PRIA tuvastas OÜ Kallaste Rand taotluse nr 922011440035 asjaolude täiendava kontrolli käigus, et kalalaev GMA-134 ei olnud toetuse saaja sihtotstarbelises kasutuses kokku 1470 päeva, s.o 80,46% kogu ettenähtud viieaastasest perioodist pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Sellest tulenevalt nõudis PRIA tagasi proportsionaalselt 2558,62 eurot taotluse alusel väljamakstud 3180 eurost vastavalt ajale, mil kalalaev GMA-134 oli toetuse saaja sihipärases kasutuses. p) Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning tagasinõutav summa on proportsionaalne ega riku õiguskindluse põhimõtet või toetuse saaja õigustatud ootust. q) Eelotsuse küsimise taotluse osas leidis PRIA, et OÜ Kallaste Rand 31.01.2011. a taotlusega seotud menetluses tuleb kohaldada nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta. Määruse nr 508/2014 art 128 lg 1 kohaselt tunnistati määrus nr 1198/2006 alates 01.01.2014 kehtetuks, kuid art 129 lg 2 sätestab selgelt, et määrus nr 508/2014 ei mõjuta mh määruse nr 1198/2006 alusel antud toetust, asjaomaste projektide jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende täielikku või osalist tühistamist, kuni projektide lõpetamiseni. Kaebaja võrdlus määruse nr 508/2014 artikliga 25 ei ole asjakohane. Omanikuvahetus on oluline muudatus määruse nr 1198/2006 art 56 lg 1 tähenduses. OÜ Kallaste Rand sai põhjendamatu eelise võrreldes teiste taotlejatega seetõttu, et sai toetuse abil soetada uued püügivahendid, kuigi ei täitnud kõiki toetuse saamise ja kasutamisega seotud kohustusi. Määruse nr 1198/2006 art 56 lg-s 1 pandud kohustuse täitmiseks on Eesti vastu võtnud kalandusturu korraldamise seaduse.

ja vastustaja sai rikkumise ulatuse ja toetuse tagasinõudmise proportsiooni kindlaks teha alles 5-aastase ajavahemiku lõppedes. Halduskohus leidis, et 4-aastane tagasinõudmise menetluse algatamise tähtaeg sai kulgema hakata alates 08.06.2016. Siseriiklik õigus võimaldab tähtaegselt alustatud tagasinõudmise menetluses toetust tagasi nõuda hiljemalt 31.12.2025 (KTKS § 68 lg 4). Vaidlustatud otsus ei olnud halduskohtu arvates tehtud Euroopa Liidu ega siseriikliku õiguse järgi tähtaegu ületades. c) Halduskohus leidis, et laev koos toetuse eest soetatud püügivahendiga on füüsiliselt säilinud ja vaidlust pole, et ka kalapüügi eesmärgil kasutuses. Küsimus ei ole selles, kas äriühing võis oma vara oma tahte kohaselt käsutada ning kas samale füüsilisele isikule kuulunud teine äriühing võis seda vara kasutada tsiviilõiguslikus tähenduses. Toetuse eesmärk oli meetme „Sisevete kalanduse toetus“ raames toetada kalalaevastiku segmenti 4S4 kuuluva kalalaeva ümberehitamist või uue seadme ja vahendiga varustamist (kalalaeva moderniseerimine), mis aitab kaasa kalalaeva pardal ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste või tootekvaliteedi parandamisele, energiakasutuse tõhustamisele või selektiivsuse suurendamisele (põllumajandusministri 07.12.2009. a määruse nr 115 „„Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.2 „Sisevete kalanduse toetus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 115) § 2 lg 1). Kaebaja taotles ja sai toetust uute mõrdade soetamiseks. OÜ Omedu Rand sai toetust sama laeva moderniseerimiseks. Toetust püügivahendi soetamiseks anti kaebajale, kes tunnistati seega toetuse saamise nõuetele vastavaks. Toetuse andmise eesmärk ei ole selles, et muu äriühing (sõltumata selle omanike ringist) saaks teise äriühingu toetusraha eest soetatud vara (sh kalalaeva püügivahendid) kasutada oma ettevõtluses tulu teenimise eesmärgil. Hoolimata omanike ringi ja tegevusvaldkonna ühtelangevusest on tegemist erinevate juriidiliste isikutega, kellel on iseseisev vara, sh varalised õigused ja kohustused. Rikkumine võis halduskohtu hinnangul seisneda selles, et püügivahendi soetamiseks antud toetust ei kasutanud eesmärgipäraselt kogu 5-aastase perioodi vältel kaebaja ise, vaid osaliselt (ning kõnealusest 5aastasest ajavahemikust suurema osa) OÜ Omedu Rand. d) Vara, mille eesmägipärast kasutust tuleb hinnata praeguse vaidluse kontekstis, ei olnud halduskohtu arvates laev, vaid toetusraha eest soetatud mõrrad. Vastustaja ei pööranud vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses tähelepanu sellele, et kaebaja sai toetuse püügivahendi (mõrdade) soetamiseks, ega selgitanud välja just kaebajale antud toetuse sihipärast kasutamist, st mõrdade säilimist ja mõrdade sihipärast kasutamist kaebaja enda poolt. Vaidlustatud otsuses või mistahes varasemas menetlusdokumendis puudub teave selle kohta, et vastustaja oleks kontrollinud mõrdade säilimist, kasutamist või liikumist kas koos laevaga GMA-134 või sellest eraldisesisvalt. Samuti ei ilmne vaidlustatud otsusest ega haldusmenetluse materjalist, et vastustaja oleks hinnanud toetuse eest soetatud mõrdade sihipärast kasutust. Halduskohus asus seisukohale, et toetuse tagasinõudmise otsuses konkreetse toetuse eseme säilimise ja sihipärase kasutamise kontrollimata jätmine ja vastavate põhjenduste otsuses esitamata jätmine on oluline menetluslik rikkumine. Mõrdade seotus konkreetse laevaga ja mõrdade kasutamisega seonduvad asjaolud on ilmnenud alles kohtuistungil antud täiendavate selgituste raames. e) Halduskohus leidis, et olles jätnud kontrollimata ja hindamata toetuse objektiks olnud mõrdade säilivuse ja sihipärase kasutuse, ei ole vastustaja vaidlustatud otsuse põhjendustes veenvalt näidanud, kas ja kuidas on täidetud määruse nr 1198/2006 art 56 lg 1 alapunktides a) ja b) loetletud tingimused. Toetust tagasi nõudes on vastustaja arvesse võtnud vaid ajalist proportsiooni, st registrikannetele tuginedes lähtunud ajavahemikest, mil laeva omanikuks oli vastavalt kas kaebaja või OÜ Omedu Rand. Vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest ei ilmne, et vastustaja oleks kaalunud tagasinõudmist või tagasinõutava summa suurust, andes hinnangu rikkumise olemusele ja raskusele ning sellest tulenevale rahalisele kahjule. Vastustaja on kohtumenetluses oma seisukohti täpsustades leidnud, et EKF-ile rahalise kahju tekitamisena tuleb käsitleda igasugust põhjendamata makset ning põhjendamatuks muutub

tagantjärgi ka selline makse, mille osas toetuse saaja ei kasuta toetuse objekti sihipäraselt. Kuigi kohtupraktika on teatud juhtudel aktsepteerinud puuduolevate kaalutluste esitamist kohtumenetluses (RKHKo 28.10.2014, 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika), ei nõustunud halduskohus, et vastustaja pidas neid põhjendusi ja kaalutlusi silmas vaidlustatud otsust tehes või selle peale esitatud vaiet lahendades. Samuti ei ilmnenud täiendavatest seisukohtadest, et vastustaja kaalutlused hõlmaks määruse nr 1198/2006 art 96 lg 2 kolmandas lauses ja Riigikohtu praktikas oluliseks peetud aspekte. Seega ei kõrvaldanud halduskohtu arvates vaidlustatud otsuse põhjendamispuudusi ka vastustaja täiendavad selgitused kohtumenetluses. f) Kaebajalt toetuse tagasinõudmise menetlus on ajendatud Maaeluministeeriumi poolt OÜ Omedu Rand EKF-i projekti nr 922012490084 „Kalalaeva GMA-134 moderniseerimine“ toimingute auditi lõpparuandest (tl 105-115). Auditi tulemustest ilmnes vastustaja jaoks, et kõnealune kalalaev ei olnud kogu kontrollitava ajavahemiku vältel OÜ Omedu Rand omanduses ning toetuse saaja ei olnud teavitanud vahendusasutust (PRIA) kalaeva omaniku muutusest. Halduskohus leidis, et kuna kaebajale oli antud toetus mõrdade ostmiseks seoses sama kalalaevaga, oli vastustajal põhjust kahelda ka selles, kas kaebaja on talle määratud toetust kasutanud tingimustele vastavalt. Halduskohus leidis aga, et haldusasjas esitatud tõenditest ei nähtu kaebaja tegevuse kontrollimisega ega toetuse tagasinõudmise menetlusega seotud tõendeid. Esimeseks selliseks menetlusdokumendiks on vastustaja ametniku 27.02.2017. a ekiri, milles teatati toetuse tagasinõudmisest ja anti tähtaeg vastuväidete esitamiseks (tl 7). Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil (alates 10:30:58), et OÜ Omedu Rand osas laeva omandiõigusega seonduvate asjaolude ilmnemisel on kaebaja toetuse kasutamise kontrollimiseks tehtud järgmised toimingud: kontrolliti üle registrikanded, vaadati üle kaebaja toetustaotlus ja hinnati tingimustele vastavust, koostati 27.02.2017. a kiri. Kaebajat ei teavitatud tema suhtes kontrollimenetluse alustamisest ning kaebaja osavõtul ei tehtud ühtki menetlustoimingut enne menetluse tulemusest teavitava ja ärakuulamise võimalust andva kirja saatmist. Vastustaja seisukoha järgi ei saanud menetlus kaebajale üllatuslik olla, kuna juhatuse liige teadis OÜ Omedu Rand auditi tulemusi. Halduskohus nõustus vastustajaga selles, et auditi järeldused kalalaeva GMA-134 omandiõiguse ülemineku küsimuse osas pidid olema teada P. Kärbergile, kes on ka kaebaja juhatuse liige. Auditi lõpparuanne edastati talle Maaeluministeeriumi 01.02.2017. a kirjaga (tl 104). PRIA leidis vaideotsuses, et toetuse tagasinõudmisele eelnenud kontrollimenetlus algas 02.08.2016 koos auditi läbiviimisega ning et täiendava kontrolli tulemustest teavitati kaebajat 27.02.2017. a kirjas. Halduskohus asus seisukohale, et kontrolli käigus ei loodud Kallaste Rand OÜ suhtes uusi dokumente enne 27.02.2017. a kirja. Halduskohus asus seisukohale, et olukorras, kus vastustaja ise on toetuse tagasinõudmist sisuliselt otsustades pidanud määravaks kahe äriühingu vahel toimunud tehinguid laevaga, oleks tulnud selgelt eristada ka erinevate äriühingute suhtes toimuvaid kontrolli- ja haldusmenetlusi. Isegi OÜ Omedu Rand auditi lõpparuandest teadlik olles ei olnud halduskohtu arvates toetuse tagasinõudmise menetlus kaebaja suhtes ettenähtav. g) HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt võib haldusmenetlus alata ka haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. HMS-ga ja hea halduse põhimõttega on kooskõlas, et menetlusosaline on teadlik menetluse alustamisest ja selle käigust (HMS § 5 lg 2, § 36). HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 kohaselt saab menetlusnõuete rikkumine kaasa tuua haldusakti tühistamise vaid juhul, kui see võis mõjutada asja otsustamist. Halduskohtu arvates oleks vastustaja võinud haldusmenetluse reegleid ja üldpõhimõtteid rikkumata, sh kaebajat menetlusest selgesõnaliselt teavitades ja teda kaasates täielikumalt välja selgitada toetuse nõuetekohase kasutamise asjaolud, samuti anda hinnangu rikkumise olemusele ja raskusele ning tekkinud kahju olemasolule ja ulatusele. Põhjalikum

haldusmenetlus võimaldanuks vastustajal vältida ka põhjendamis- ja kaalumisvigu vaidlustatud haldusaktis. h) Vastustaja ametniku R. Kalda taandamata jätmine menetlusest ei mõjuta kohtu hinnangul lõppjäreldust. HMS § 10 lg 1 p 4 sätestab, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. HMS § 10 lg 4 näeb ette, et kui ilmnevad HMS § 10 lg-s 1 nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on lõikes 1 loetletud alustel esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule; nimetatud isik peab otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse. Kaebaja seisukohtadest nähtuvalt pidas ta R. Kalda tegevust tema suhtes pahatahtlikuks. R. Kalda oli küll projekti koostaja, kuid mitte ainuotsustaja toetuse tagasinõudmisel. Projekt on läbinud kooskõlastusringi, milles nõusoleku on andnud kaks osakonnajuhatajat, jurist ja peadirektori asetäitja (tl 50) ning otsus on allkirjastatud PRIA peadirektori poolt. Vaidlust ei ole, et taandamisavaldus on esitatud 06.03.2017 pärast tööpäeva lõppu (kell 19:47), kooskõlastuste esitamine R. Kalda koostatud projektile algas 06.03.2017 ja lõppes 07.03.2017. R. Kalda ise ei osalenud pärast taandamisavalduse esitamist menetluses. i) Halduskohus leidis, et ühe nädala pikkune tähtaeg ei ole üldjuhul ebamõistlikult lühike olukorras, kus küsitav teave puudutab äriühingu igapäevast tegevust. Ka kohtupraktikas on leitud, et lisaks haldusorgani uurimis- ja põhjendamiskohustusele lasub ka ettevõtjal kohustus tagada oma tegevuse dokumenteeritus, mis võimaldab mh struktuuritoetuste puhul toetuskõlbulikkust välja selgitada (RKHKo 15.10.2008, 3-3-1-40-08, p 19). Seda seisukohta toetab ka raamatupidamise seadusest (RPS § 4) ja maksukorralduse seadusest (MKS § 57 lg 3) tulenev põhimõte, et juriidiline isik peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise mõistliku aja jooksul. Halduskohus ei nõustunud vastustajaga, et tähtaja pikendamisest keeldumisel lähtuti üksnes vajadusest selgitada kalalaeva GMA-134 omandi küsimust. Vastustaja 27.02.2017. a kirjast ei nähtunud, et vastust oodati vaid ühes konkreetses küsimuses. Selle kirjaga anti võimalus vastata vastustaja seisukohale toetuse tagasinõudmise kohta, mis hõlmas ka tagasinõudmise tähtaegsust, tagasinõude sisulist alust ja tagasinõutava summa suurust (proportsionaalsust). Arvestades, et sellele kirjale ei eelnenud ka kaebajale teadaolevat haldusmenetlust, mille käigus saanuks ta juba varem oma vastuväiteid esitada ja selgitusi anda, ei olnud kaebajale tagatud piisavalt ja tõhusalt võimalus olla ära kuulatud. Nagu kohus on ka juba eelnevalt leidnud, võinuks asjas ilmnenud menetlusvigade puudumisel haldusorgan jõuda teistsuguste kaalutluste ja lõpplahenduseni. j) Eelnevat arvestades asus halduskohus seisukohale, et menetlusvead haldusmenetluse läbiviimisel ning põhjendamis- ja kaalumisvead haldusakti andmisel olid sellised, mis võisid mõjutada asjas tehtavat otsustust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

kalalaeva kohta kuni kahe selektiivse püügivahendi ostmise ja kapitalirendi kulu kõigest üks võimalik abikõlblik kulu kalalaeva moderniseerimisel. b) Meetme määrusest tulenevalt ei pidanud PRIA hindama ega kontrollima mõrdade sihipärast kasutamist, vaid üksnes seda, kas taotluses kavandatud investeeringud on nõuetekohaselt tehtud. Investeering on seotud laevaga ja seega kontrollibki PRIA kogu toetuse abil moderniseeritud laeva sihipärast kasutamist. PRIA jaoks jääb arusaamatuks, kuidas tuleks mõrdade sihipärast kasutust kontrollida. Mõrdade olemasolu kontrollib PRIA enne toetuse lõplikku väljamakset, kuid edaspidi, pärast kasutusele võtmist ei ole enam võimalik kindlaks teha, et tegemist on just toetuse abil soetatud mõrdadega. Püügivahendid ei ole eraldi kuidagi tähistatud ja seepärast ongi ainuke võimalus käsitleda mõrdasid moderniseeritud kalalaeva osana. Võrdluseks, käesoleval programmiperioodil on maaeluministri 17.04.2017. a määrusega nr 34 „Püügivahendi parendamise toetus“ loodud eraldi kitsam toetusmeede püügivahendite soetamiseks, mille puhul on püügivahendid seotud pigem taotleja kui konkreetse kalalaevaga. OÜ Kallaste Rand on ise selgitanud, et mõrrad kuuluvadki ettevõtte praktika kohaselt konkreetse laeva juurde ning viiakse vette kindla laevaga. Mõrdade säilimise osas ei ole vaidlust tõusetunud ning taotlus mõrdade soetamiseks on olnud seotud kalalaevaga GMA-134. c) PRIA hinnangul ei ole mõrdade säilimise ja sihipärase kasutamise eraldi kontrollimata jätmine menetluslik rikkumine. Toetuse saaja pidi juba toetuse taotlemisel arvestama, et uued püügivahendid on seotud laevaga, mille moderniseerimiseks toetust kasutatakse. Need nõuded olid nii PRIA-le kui OÜ-le Kallaste Rand teada, seepärast ei olnud põhjust otsustes püügivahendite säilimise ja kasutamise teemat eraldi käsitleda. Mõrdade omandiõiguse küsimus on tõstatatud alles kohtumenetluses. Tekib otsitud argumendi mulje. d) PRIA on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses selgitanud, et toetuse objekti teisele isikule võõrandamisel ei ole tagatud selle sihipärane kasutamine ettenähtud tingimustel. Nõukogu määruse nr (EÜ) 1198/2006 art 56 kohaldamiseks on siseriiklikult kehtestatud KTKS § 198 lg 3 punktides 5 ja 12 ning määruse nr 115 § 20 lg-tes 2 ja 4 toetuse saaja kohustused sihipärase kasutamise, muudatustest teavitamise ja PRIA nõusoleku saamise kohta. Viidatud siseriiklikud sätted hõlmavad art 56 lg 1 punktides a ja b märgitud asjaolusid. Teavitamata jätmisel tulebki KTKS ja meetme määruses nimetatud asjaolude muutumist lugeda oluliseks muudatuseks. e) PRIA toetuse tagasinõudmise otsus rajaneb seisukohal, et tegemist on olulise muudatusega, kuna kalalaeva omandiõiguse muutumine annab kummalegi osapoolele põhjendamatuid eeliseid, kui see toimub eelnevalt teavitamata ja PRIA nõusolekut saamata. Antud juhtumil puudus PRIA-l võimalus hinnata uue omaniku nõuetele vastavust ja kontrollida muid asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua põhjendamatuid eeliseid kummalegi võõrandamistehingu osapoolele. Teavitamise tulemusel oleks saanud kalalaeva GMA-134 moderniseerimise toetusega seotud kohustused ametlikult OÜ-le Omedu Rand üle anda, nii et ei oleks tekkinud õigusvastast võimalust kasutada toetuse abil soetatud uusi püügivahendeid oma majandustegevuses ilma sellega kaasnevate kohustuste täitmise nõudeta. f) PRIA on vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses mõnevõrra pikemalt käsitlenud rikkumise olemust ja raskust, samuti kahju suurust. Rikkumise olemusena tuleb mõista kalalaeva GMA-134 omanikuvahetusest teatamata jätmist, mis ei võimaldanud PRIA-l kontrollida uue omaniku nõuetelevastavust, samuti toetuse objekti sihipärase kasutuse puudumist ja õigusvastaselt teise ettevõtte poolt kasutamist. Rikkumise raskust oli PRIA hinnangul võimalik vaadelda lähtuvalt sellest, et ülekaalukalt suuremas osas kogu järelevalveperioodist ei olnud moderniseeritud kalalaev GMA-134 toetuse saaja OÜ Kallaste Rand omandis. Seega rikkumise raskus tuleneb otseselt selle ajalisest kestvusest ning kahju suurus EKF-ile on proportsioonis moderniseeritud kalalaeva mittesihipärase kasutamise ajaga. OÜ Kallaste Rand ei esitanud ka vaides selliseid põhjendusi või rikkumist pehmendavaid asjaolusid, mida PRIA oleks saanud tagasinõutava summa vähendamisel arvesse võtta. g) Halduskohus nõustus PRIA-ga, et rikkumine võib seisneda selles, et püügivahendi soetamiseks antud toetust ei ole eesmärgipäraselt kasutanud kogu viieaastase perioodi vältel

kaebaja ise, vaid osaliselt (kõnealusest viieaastasest ajavahemikust suurema osa) OÜ Omedu Rand. Seega on toetuse abil sisuliselt soetatud vara teisele ettevõttele kasutamiseks, kuna valdava osa ajast on laev koos mõrdadega olnud OÜ Omedu Rand kasutuses. Halduskohtu otsuses on samuti leitud, et toetuse andmise eesmärk ei ole ühe äriühingu toetusraha eest soetatud vara (sh kalalaeva püügivahendeid) kasutamine teise äriühingu ettevõtluses tulu teenimise eesmärgil. Hoolimata omanike ringi ja tegevusvaldkonna ühtelangevusest on tegemist erinevate juriidiliste isikutega, kellel on iseseisev vara, sh varalised õigused ja kohustused. h) Maaeluministeeriumi siseauditi osakond kinnitas 31.01.2017 kalalaeva GMA-134 sihtotstarbelist kasutamist puudutava kontrolliaruande, milles käsitleti OÜ Omedu Rand vastavat taotlust. Audit leidis oma lõppjäreldustes, et toetuse saaja ei ole teavitanud PRIA-t kalalaeva omaniku muutumisest ega taotlenud toetuse kasutamise tingimuste muutmist. Auditi järeldus oli, et toetuse saaja ei järginud KTKS ja meetme määruses sätestatud nõuet, mistõttu PRIA-l puudus oluline teave projekti raames modemiseeritava kalalaeva kohta. Seega on auditi aruandes märgitud OÜ Omedu Rand suhtes samad rikkumised, millele PRIA viitas OÜ-le Kallaste Rand 27.02.2017 saadetud kirjas ja toetuse tagasinõudmise otsuses. i) Pärast auditi aruande saamist PRIA poolt läbiviidud täiendav kontroll seoses OÜ Kallaste Rand esitatud taotlusega ei saanud olla OÜ Kallaste Rand jaoks üllatuslik või ettenähtamatu. Mõlema ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige pidi teadma, et on sama laeva jaoks taotlenud toetust eri juriidiliste isikute kaudu ning kui ühel neist on omanikuvahetuse tõttu tuvastatud rikkumine, on tõenäoliselt samadel alustel rikkumine ka teisel ettevõttel. Seega auditi aruandega tutvudes pidid nii OÜ Omedu Rand kui OÜ Kallaste Rand olema valmis toetuste tagasinõudmiseks kalalaevaga GMA-134 seotud taotluste osas. PRIA hinnangul seostab halduskohus OÜ Kallaste Rand ja OÜ Omedu Rand puhul eraldi juriidiliste isikute staatuse rõhutamisel põhjendamatult erinevaid kategooriaid. Toetuste kontekstis on põhimõttelise tähtsusega, kumb juriidiline isik on toetuse saaja koos sellega kaasneva vastutusega. Eri juriidilistele isikutele omistatav teadmine taandub paratamatult füüsilisele isikule, kes tegutseb nende ettevõtete juhatuses. Seepärast leiab PRIA, et kohtu vahetegemine oleks formaalne ja kunstlik ega oleks menetlusele sisuliselt kaasa aidanud. j) PRIA on OÜ Kallaste Rand menetlusse kaasanud 27.02.2017 saadetud kirjaga ning sellega on tagatud ka hea halduse põhimõtete järgimine – toetuse saajat teavitati tuvastatud rikkumisest ning anti võimalus vastuväidete esitamiseks. Haldusmenetluse seadus ega KTKS ei sätesta PRIA-le kohustust toetuse saajat täiendavast kontrollist ette teavitada. Seejuures on oluline märkida, et PRIA otsus tugineb OÜ-le Kallaste Rand teadaolevatele registriandmetele ning KTKS sätestatud toetuse saaja kohustustele, millega OÜ Kallaste Rand sidus ennast juba toetuse taotlemisel. Puuduvad uued asjaolud, mille osas toetuse saaja oleks pidanud saama ennast kuidagi pikemalt ette valmistada. k) PRIA ei usu, et OÜ-d Kallaste Rand menetlusest teavitades ja tõhusamalt kaasates oleks PRIA saanud täielikumalt välja selgitada toetuse nõuetekohase kasutamise asjaolud ning vältida põhjendamis- ja kaalumisvigu. Esiteks ei selgunud isegi kohtumenetluses sisulised põhjused, miks oli vajalik laeva edasi-tagasi võõrandamine, ning teiseks ei esitanud OÜ Kallaste Rand ka kohustuslikus vaidemenetluses selliseid väiteid või tõendeid, mida oleks saanud tagasinõutava summa vähendamisel arvesse võtta. Seejuures oli vaide esitamiseks oluliselt rohkem aega kui ärakuulamiseks täiendavalt taotletud kaks nädalat. OÜ Kallaste Rand põhjendas 06.03.2017 esitatud taotlust vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks kahe nädala võrra vajadusega andmetega põhjalikumalt tutvuda ja neid kontrollida. Nii sai PRIA otsus tähtaega mitte pikendada tugineda nendele samadele OÜ Kallaste Rand esitatud põhjendustele. PRIA-l ei olnud mingit alust omaalgatuslikult kahelda enda menetluse tähtaegsuses, tagasinõude alustes või summa proportsionaalsuses, mille halduskohus on välja toonud kui võimalikud vastuväidete esitamise tähtaja pikendamise põhjused. OÜ Kallaste Rand saatis 15.03.2017 PRIA-le täiendavad kaebused, taotlused ja seisukohad, kuid neis ega ka vaides ei ole esitatud sisulisi

selgitusi või vastuväiteid, mis seaks kahtluse alla auditi ja PRIA tuvastatud asjaolu, et kalalaev GMA-134 vahetas korduvalt omanikku ja sellest tulenevalt ei olnud tagatud toetuse objekti sihipärane kasutus.

tervikuna arusaamatuks, milles seisneb käesoleval juhul EKF-ile tekitatud kahju. Halduskohus on leidnud põhjendatult, et kuigi PRIA on kohtumenetluse käigus esitanud täiendavaid selgitusi ja põhjendusi EKF-ile tekkinud väidetava kahju osas, ei ole kohus esitatud andmete põhjal veendunud, et PRIA on neid põhjendusi ja kaalutlusi silmas pidanud ka otsust tehes või selle peale esitatud vaiet lahendades. g) PRIA väidab, et OÜ-le Kallaste Rand pidi olema ette nähtav tema suhtes tagastusnõude tegemine juba hetkel, kui OÜ-le Omedu Rand tehti teatavaks Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna audit kalalaeva GMA-134 kohta. OÜ Kallaste Rand ei nõustu taolise seisukohaga, sest ainuüksi ühe juriidilise isiku osas tehtava auditi pinnalt ei saa järeldada teise juriidilise isiku osas tagastusnõude otsuse tegemist ning seda isegi juhul, kui mõlema ettevõtte juhtorgani liikmeks on sama füüsiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik ei saa järeldada ministeeriumi toimingust PRIA võimalikke edasisi samme, sest PRIA peab oma otsuste tegemisel kaaluma seda, kas esineb üldse faktiline ja õiguslik alus menetluse alustamiseks. Kuivõrd tegemist oli erinevate taotluste alusel taotletud ja makstud toetustega ei saanud ühe ettevõtte suhtes koostatud auditist mingilgi moel järeldada seda, et menetlust alustatakse ka teise ettevõtte suhtes. h) Täiendavas seisukohas leidis OÜ Kallaste Rand, et Euroopa Kohtu otsus nr C-580/17 ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tagasimaksmist, kui toetust või toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste kohaselt. PRIA tugines ettenähtud tingimuste määratlemisel toetuse määramise ajal kehtinud KTKS v.r § 198 lg 3 p-le 12, mille kohaselt EKF-i toetuse saaja oli kohustatud tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 art-s 56 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul viimase toetusosa väljamaksmisest arvates, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Määruse (EÜ) nr 1198/2006 art 56 lg 1 nägi ette: „Liikmesriik või korraldusasutus tagab, et toiming saab EKF-ilt toetust ainult juhul, kui viie aasta jooksul pärast pädevate riigisiseste asutuste või korraldusasutuse tehtud otsust rahastamise kohta ei tehta kõnealuses toimingus olulisi muudatusi, mis a) mõjutavad toimingu olemust või rakendamistingimusi või annavad mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile põhjendamatuid eeliseid ja b) tulenevad omandisuhete muutumisest infrastruktuuri teatavas osas või tootmistegevuse lõpetamisest või asukoha muutmisest.“ Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja on taganud vähemalt viieaastase perioodi vältel alates toetuse väljamaksmisest projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel. Toetuse ese

kinnitanud, et viis aastat pärast moderniseerimise eest toetusraha laekumist on (eelnimetatud) laev jätkuvalt registreeritud kalalaevade riiklikus registris. Seega, kuigi PRIA avalduse formular on segane ja võimaldab vääriti tõlgendamist, on sellest siiski mõistliku tõlgendamisvaevaga võimalik aru saada, et toetus ei olnud mõeldud eraldiseisvate püügivahendite soetamiseks, vaid ühe konkreetse laevaga seotud püügivahendite soetamiseks.

vastuväidete esitamiseks tähtaega pikendamast. 27.02.2017. a e-kirja saatmise hetkel, millega kaebajat menetlusest teavitati, oli möödunud toetuse taotlemisest üle kuue aasta ning PRIA positiivse otsuse tegemisest üle viie ja poole aasta. Sellise ajaperioodi järel ei pruugi vastamiseks võimaldatud kaks nädalat olla piisav aeg. Samuti käitus PRIA õigusvastaselt, kui ei võimaldanud kaebajal tutvuda kaebaja suhtes läbiviidava haldusmenetluse toimikuga. HMS § 37 lg 1 annab igaühele õiguse igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Haldusasja toimik luuakse HMS § 19 lg 1 järgi vajadusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellise kaaluga menetluse puhul on toimiku loomise vajadus ilmne. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kui haldusasja toimikut ei olnudki, on PRIA rikkumine veelgi tõsisem. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et haldusmenetluses ei olnud kaebajale tagatud nõuetele vastavat ärakuulamisõigust.

kohtumenetluses ei selgunud sisulisi põhjuseid, miks oli vajalik laeva edasi-tagasi võõrandamine, ning pealegi ei esitanud OÜ Kallaste Rand ka kohustuslikus vaidemenetluses selliseid väiteid või tõendeid, mida oleks saanud tagasinõutava summa vähendamisel arvesse võtta.

ringkonnakohus, et täies ulatuses menetluskulude PRIA-lt väljamõistmine ei oleks antud juhul põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et PRIA 07.03.2017. a otsuse nr 17-6/80 formaalse õigusvastsuse tõttu on põhjendatud kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt 50% ulatuses.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.