lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1687/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1687/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1028
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1687

Määruse kuupäev

26. september 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Maivo Kärdi (nim Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kriminaalasjas 1-15-261 tehtud kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamisega

Menetlusosalised

Taotleja Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale. Kohus tagastab taotlejale kohtule esitatud tõendid.

Asjaolud

1.Maivo Kärt esitas 08.08.2019 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovis vaidlustada justiitsministeeriumi otsust kahju hüvitamise nõude menetlusse mittevõtmise kohta. Taotleja põhjendas, et ei oska ise koostada nõuetele vastavat kaebust ning võimalikuks asjast tulenevaks kasuks on mittevaralise kahju hüvitamine. Taotleja märkis soovitud riigi õigusabi liigiks esindamise halduskohtumenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 03.09.2019.a määrusega tsiviilasjas 2-19-11952 taotluse menetlusse võtmata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Maakohtu määrus toimetati taotlejale kätte 07.09.2019, määrus jõustus 24.09.2019. Maakohus tugines sellele, et taotleja on märkinud riigi õigusabi liigiks esindamise halduskohtumenetluses.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Maivo Kärt esitas 10.09.2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse täienduse ja dokumendid. Nende põhjal soovib taotleja saavutada seda, et talle hüvitatakse kriminaalasjas 1-15-261 Tartu Maakohtu 20.03.2015.a kohtuotsusega tekitatud kahju. Taotleja ei nõustu kohtuotsusega, kuna tema hinnangul on tema tegu valesti kvalifitseeritud korduvaks ning arvesse on võetud tegu, mille osas kriminaalmenetlus Prokuratuuris lõpetati. Kohtuotsusega on tekitatud taotlejale mittevaralist (moraalset) kahju. Taotleja esitas 27.06.2019 Justiitsministeeriumile taotluse kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, taotleja esitas täiendava avalduse 11.07.2019. Justiitsministeerium esitas 04.07.2019 taotlejale selgituse (tl 11) ning 06.08.2019 vastuse, millega kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata (tl 12). Justiitsministeerium põhjendas taotluse läbi vaatamata jätmist

sellega, et tegemist on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisega ja taotluse lahendamine ei ole Justiitsministeeriumi pädevuses. Taotleja sellega ei nõustu. Kohtu seisukoht

4.Kohus mõistab taotlust nii, et taotleja soovib riigi õigusabi korras määratud esindaja abil saavutada 1) kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega talle tekitatud kahju hüvitamist ja 2) seda, et taotlust lahendatakse menetluskorras, mida peab õigeks taotleja. S.o, et taotleja saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 alusel esitada kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile ja kohtumenetluses halduskohtule. Kohus peab tulenevalt taotleja teisest eesmärgist võimalikuks, et riigi õigusabi taotluse lahendab halduskohus.
5.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja on Tartu Vangla kinnipeetav. Majandusliku seisundi teatise (tl 3) kohaselt puuduvad taotlejal sissetulekud ja vara. Taotleja vanglasisese isikukonto kohta ajavahemiku 08.04.201907.08.2019 osas tehtud päringu tulemusena selgus, et sel perioodil taotleja kontol maksetehinguid ei toimunud. Kohus peab tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
6.RÕS § 7 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, - kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5); - seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (p 6). RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
7.Kohtu hinnangul on taotleja võimalus saavutada tema soovitud eesmärgid ilmselt vähene. RVastS § 15 lg 1 ja 31 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses. Need eeldused taotleja puhul täidetud ei ole. Riigikohtu erikogu on 25.01.2019.a määruses kohtuasjas 3-18-1652 käsitlenud küsimust, milliste reeglite järgi tuleb esitada ja millisele kohtule allub kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Erikogu ülesanne on lahendada kohtutevahelisi pädevusvaidlusi ehk vaidlusi selle üle, milline kohus peab asja lahendama. Erikogu leidis, et selline nõue tuleb esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud korras, mitte RVastS sätestatud korras. Erikogu pidas oluliseks, et kriminaalasjas tehtud otsustuste sisulist õigsust ei hinda halduskohus, vaid maakohus. Seega on taotlejal vähe väljavaateid saavutada, et tema kahju hüvitamise taotlust hakkavad lahendama Justiitsministeerium ja halduskohus.
8.Lisaks ei esine praeguse kohtuasja asjaoludel tungivat avalikku huvi, mis lubaks anda

taotlejale riigi õigusabi mittevaralise kahju (taotleja sõnastuses ka moraalse kahju) hüvitamise nõude esitamiseks. Taotleja välja toodud huvi, et tulevikus ei tehtaks sarnastel asjaoludel valesid kohtuotsuseid, on üldsõnaline. Taotleja esitas kriminaalasjas nii apellatsioon- kui ka kassatsioonkaebuse ning taotlejal oli advokaadist kaitsja. Riigikohus ei andnud taotlejale riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks. Seega on taotleja süüdimõistmine läbinud mitmekordse kontrolli ning kohus ei näe tungivat avalikku huvi toetada taotlejat selle kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel riigi õigusabi andmise kaudu.

9.Eeltoodud põhjustel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kui taotleja soovib siiski esitada kaebuse kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes ja esitada selle halduskohtule, siis tuleb tal teha seda iseseisvalt. Kohus selgitab taotlejale, et tal ei ole sel juhul vaja vaidlustada eraldi nõudega Justiitsministeeriumi otsust jätta tema kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Taotleja saab kahju hüvitamise nõude esitamisel ühtlasi esitada oma põhjendused, miks ta ei pea seda otsust õigeks. Kui taotleja otsustab esitada kahju hüvitamise taotluse SKHS-s sätestatud korras, siis selle kohta andis Justiitsministeerium taotlejale põhjalikud juhised oma 04.07.2019.a selgituses nr 11-7/1211-4 (tl 11).
10.Taotleja avalduses sisaldub soov, et kohus ennistaks kaebetähtaja, mis läks mööda 08.09.2019. Kohtule ei ole päris selge, millist kaebetähtaega taotleja silmas peab. Kohus peab kõige tõenäolisemaks, et taotleja mõtles halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaega. Kohus selgitas 05.09.2019 taotlejale, kui ta on esitanud haldusorganile kahju hüvitamise taotluse ja saanud eitava vastuse (sh vastuse, et taotlust ei menetleta), siis tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul eitava vastuse saamisest ning riigi õigusabi taotluse esitamine kaebetähtaega ei pikenda. Kohus selgitab taotlejale, et kaebetähtaja ennistamise taotlust (olgu see seotud eeltoodud kaebusega või mõne muu kohtumenetlusega) ei saa lahendada riigi õigusabi andmise menetluses. Kaebetähtaja ennistamise taotluse saab esitada ainult koos vastava kaebuse või muu avalduse esitamisega. Taotlejal tuleb seega esitada kohtule kaebus või avaldus, mille esitamise tähtaeg on möödunud, ja koos sellega põhistatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
11.Kohus tagastab taotlejale kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (tl 11-25), kuna taotleja võib neid edaspidi veel vajada. Toimikusse jäävad tõendite koopiad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja