Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1074
Haldusasi
XX kaebus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 16.11.1992 otsuse nr 18 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.06.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS 3, § 124 lg 3, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1).
3-19-1074 võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. ÕVVTK linnakomisjoni 16.11.1992 otsuse näol on tegemist sellise otsusega. Kuigi kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest ei selgu üheselt, kas või millal ÕVVTK linnakomisjoni otsus esmakordselt XX-le teatavaks tehti, nähtub kaebusest siiski, et kaebaja pidi olema sellest otsusest teadlik hiljemalt 2008. a, sest Tallinna Maa-ameti 09.06.2008 kirjas (tl 8) on sellele ÕVVTK linnakomisjoni otsusele sõnaselgelt viidatud ja märgitud, et Maa-ameti hinnangul on see otsus õiguspärane, samuti on selles kirjas XX-le selgitatud Pärja tn 35 asunud vara tagastamisega seotud küsimusi. Seega pidi kaebaja vaidlustatud otsusest igal juhul teadlik olema juba 2008. a ehk 11 aastat enne kohtusse pöördumist. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et ta sai linnakomisjoni 1992. a otsusest teada alles Tallinna Linnavara ameti 17.07.2018 kirjast. Tegelikult on sellele, et XX taotlust endise Pärja tn 35 õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes ei rahuldatud, viidatud juba Tallinna Linnavaraameti 11.10.1995 kirjas (tl 6), millest on kaebuse esitamiseks möödas üle 23 aasta. Seega tõenäoliselt oli kaebaja otsusest teadlik isegi veel oluliselt varem kui 2008. a, ent seda ei ole konkreetselt vaja välja selgitama hakata, kuna kaebetähtaja hindamise seisukohast piisab sellest kui lugeda kaebaja otsusest teada saanuks 2008. a. HKMS § 46 lg-s 7 on sätestatud, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Praegusel juhul on ilmne, et hiljemalt 2008. a oli XX teadlik sellest, et tema taotlus Pärja tn 35 asuva vara tagastamiseks on jäetud rahuldamata. Pöördudes kohtusse 11 aastat hiljem, on ta igal juhul kaebetähtaja mööda lasknud. Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla mingisugused kaebaja enda tahtest ja tegevusest sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei olnud kaebuse esitamine objektiivselt võimalik või mida silmas pidades ei oleks saanud kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebaja on esitanud koos kaebuse täpsustusega erinevaid andmeid oma terviseseisundi kohta aastatel 2017-2019. Kui välja jätta teatud hulk päevi, mil kaebaja viibis haiglas, ei nähtu neist andmetest, et muul ajal oleks kaebajal olnud kaebuse esitamine takistatud. Teiseks puudutavad need andmed vaid kaht viimast aastat, samas kui kaebaja oleks kaebuse pidanud esitama oluliselt varem. See tähendab, et kaebaja esitatud selgitused ja tõendid oma terviseseisundi kohta ei luba asuda seisukohale, et alates ajast, mil kaebaja ÕVVTK linnakomisjoni otsusest teada sai (mis oli kõige hiljem 2008. a juunis, ent võis ja tõenäoliselt oligi oluliselt varem) oleks tal pidevalt olnud mingi takistus kaebuse esitamiseks.
3-19-1074
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.