X kaebus Viljandi Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks alustada Arula maaüksusel 13,84 ha suuruses maa ostueesõigusega erastamise menetlust, alternatiivselt ehitise juurde 1,58 ha suuruses maa erastamise menetlust
Resolutsioon
1.Jätta kaebus tervikuna läbi vaatamata.
2.Jätta kaebaja taotlused haldusasja arutamiseks kohtuistungil ja tunnistaja ülekuulamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärkidega.
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord muud selgitused
Asjaolud ja menetluse käik
Kaebaja: X, esindaja: Ivo Kaurit Vastustaja: XXX; esindaja: H.K Kaasatud haldusorgan: Maa- ja Ruumiamet, esindaja: Toomas Kutti Määruse resolutsiooni otsuse p-de 1 ja 2 peale võib esitada ja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teistele menetlusosalistele.
1.X (kaebaja) on Viljandi maakonnas Viljandi vallas Riuma külas reformimata Arula katastriüksusel (kt 89901:001:1559) asuva elamu (ehr kood 120293625) ja vallasasja omanik alates 02.07.2024.
2.Tulenevalt kohtu poolt haldusasjas nr 3-25-672 antud juhistest esitas kaebaja Viljandi vallale 23.04.2025 taotluse Arula katastriüksuses oleva reformimata maa ostueesõigusega erastamise menetluse alustamiseks (13,84 ha), alternatiivselt ehitise juurde 1,58 ha suuruses.
3.Viljandi Linnavalitsus tegi 16.06.2025 vastusega nr 5-3/25/959-2 kaebajale Arula maaüksusel maareformi läbiviimise ja ehitise teenindusmaa määramise ettepaneku, milles ühtlasi ei nõustunud sellega, et kaebajal on Arula katastriüksuses oleva reformimata maa ostueesõigusega erastamise õigus maa osas.
4.Kaebaja esitas 30.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viljandi Vallavalitsust alustama Arula katastriüksuses oleva ja reformimata maa ostueesõigusega erastamise menetlust ja lubama kaebajal erastada maad 13,84 ha, alternatiivselt ehituse juurde 1,58 ha. Ühtlasi palus kaebaja kuulata tunnistajana ära H.
5.Tartu Halduskohus esitas 30.06.2025 Viljandi Vallavalitsusele kohtunõude, milles kohustas Viljandi Vallvalitsust esitama kohtule seisukoht kaebuse lubatavuse osas.
6.Viljandi Vallavalitsuse vastusena kaebusele pealkirjastatud seisukoht laekus kohtusse 1.08.2025, milles palus Viljandi Vallavalitsus jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus võttis 4.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viljandi valla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
9.Tartu Halduskohus kaasas 10.03.2026 määrusega halduskohtumenetlusse haldusorganina Maa- ja Ruumiameti ja kohustas teda esitama seisukoht kaebusele 21 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.
10.Maa- ja Ruumiameti seisukoht kaebuse osas laekus kohtusse 31.03.2026. Maa- ja Ruumiamet toonitas vastuses kaebusele, õiguseellane N ei ole esitanud tähtaegselt maa ostueesõigusega erastamise avaldust Arula elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks, siis ei ole ka kaebajal X maa ostueesõigusega erastamise õigust, millest tulenevalt on kaebus alusetu ja põhjendamatu. Kohtu seisukoht
11.Kohus võttis 4.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse. Kaebuses olid järgmised nõuded: 1) kohustada Viljandi Vallavalitsust alustama Arula katastriüksuses oleva ja reformimata maa ostueesõigusega erastamise menetlust; 2) alternatiivselt kohustada Viljandi Vallavalitsust alustama Arula katastriüksuses oleva ja reformimata maa erastamise menetlust.
12.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
3-25-2132 HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
13.Halduskohus on seisukohal, et nõuete rahuldamisel ei saavutata kaebaja enda lõplikku eesmärki. Võttes arvesse, et vastustaja on sisuliselt keeldunud 16.06.2025 vastusega nr 5-3/25/959-2 Arula katastriüksuses oleva ja reformimata maa ostueesõigusega erastamise menetluse algatamisest ning sisulist otsust maa ostueesõigusega erastamise küsimuses ei ole vastustaja teinud ega saanud pädevuse puudumise tõttu teha1, võib kohus antud juhul kohustada vastustajat kohtuotsusega alustama kaebaja 23.04.2025 taotluse alusel Arula katastriüksuses oleva reformimata maa ostueesõigusega erastamise menetlust või veel kord seda kaaluma (HKMS § 41 lg 3). Kaebaja eesmärgiks on aga Arula katastriüksuses oleva reformimata maa ostueesõigusega ja alternatiivselt ehituse juurde erastamine, mis kohtu hinnangul pole materiaalõigusele tuginedes võimalik.
14.Kohus selgitab enda seisukohta alljärgnevalt. Kaebaja eesmärgiks on kaebajale Arula katastriüksuses oleva ja reformimata maa ostueesõigusega erastamine 13,84 ha ulatuses ja alternatiivselt Arula katastriüksuses oleva ehitise juurde maa erastamine 1,58 ha ulatuses.
15.Maa ostueesõigusega erastamine on võimalik vaid kõikide seaduses sätestatud eelduste täitmisel. Nimelt maareformi seaduse (MaaRS) §-s 40 on sätestatud maareformi lõpuleviimise tähtajad, mille lg 1 kehtib alates 01.01.2018 järgmises sõnastuses: avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks võetakse vastu kuni 31.12.2003, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 01.03.2006, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 01.06.2006. MaaRS § 40 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamise on möödapääsmatu eeldus ostueesõigusega ja ehitise juurde maa erastamiseks. Teisinõu ei ole ilma selle avalduseta maa erastamine võimalik.
16.Vaidlus puudub selle üle, et N sai Arula ehitiste omanikuks tööosaku alusel vara üleandmise akt nr 159 alusel 28.05.1993. a. . N suri 2010. a suvel. Vaidlus on aga selles, kas N on esitanud maa erastamise avalduse.
17.Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga ja vastustajaga, et N oli MaaRSi alusel õigus maad ostueesõigusega erastada esitades vastava avalduse. Selline avaldus tuli tal esitada 1998. aasta 1. jaanuariks. Kõige viimane tähtaeg maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamiseks oli kuni 1.06.2003 ja ehitise juurde maa erastamise avalduse esitamiseks oli kuni 01.03.2006.
1 MaaRS § § 222 lg 1
3-25-2132
18.Haldus- ja kohtumenetluses esitatud dokumentidele tuginedes ei ole Arula elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks maa ostueesõigusega erastamise avaldust tähtaegselt esitatud. Kaebaja (N õigusjärglane isik) pole esitanud kohtule ühtegi tõendit maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ega vallavalitsuse poolt sellise avalduse vastuvõtmise kohta (HKMS § 59 lg 1).
Kaasatud haldusorgan edastas kohtule tema käsutuses Tarvastu Vallavalitsuse poolt Viljandi maavanemale esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste nimekirja seisuga 01.02.1998, milles kajastuvad kõik Tarvastu vallas maa ostueesõigusega erastamiseks avalduste esitamise lõpptähtpäevaks 01.01.1998 esitatud avaldused. Sellest nimekirjast aga ei nähtu, et N oleks esitanud tähtaegselt maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja ka avalduse Arula elamu juurde maa erastamiseks. Kohtu hinnangul kui maa erastamise avaldus oleks nõuetekohaselt esitatud oleks see salvestatud. Kaebaja poolt nimetatud tunnistaja võimalikud ütlused ei saa asendada maa erastamise avalduse olemasolu. Ühtlasi ei ole selge, kuidas kaebaja poolt nimetud tunnistaja puutub vaidluse esemega kokku ja miks tema poolt kohtumenetluse ajal antud ütlused oleksid kohtu jaoks usaldusväärsed, millega oleks tõendatud vastustajale maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamine.
19.Eelpoolnimetatut arvestades tuleb nõustuda vastustaja ja kaasatud haldusorganiga, et sellisel juhul ei ole kaebajal maa ostueesõigusega ja ehitise juurde maa erastamise õigust, sest kõik tähtajad maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamiseks (sh maa erastamiseks ehitise juurde ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks) on möödunud ja tõendatud pole, et selline avaldus oleks esitatud.
20.Järelikult isegi siis, kui kohus kohustab vastustajat alustama Arula katastriüksuses oleva ja reformimata maa ostueesõigusega ja ehitise juurde maa erastamise menetlust, ei ole selle käigus eelpoolkäsitletud põhjusel maa erastamine siiski võimalik ei põhinõude ega ka alternatiivse nõude osas.
21.Muu hulgas märgib kohus, et kaebaja ei ole taotlenud 23.04.2025 vastustajalt Arula katastriüksuses oleva ehitise juurde maa erastamise menetluse alustamist. Kaebaja lepinguline esindaja esitas 23.04.2025 vastustajale taotluse maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamiseks ja maa ostueesõigusega erastamise menetluse läbiviimiseks ning kaebuses esitatud alternatiivse nõude osas ei ole vastustaja 16.06.2025 vastuses nr 53/25/959-2 seisukohta võtnud ega saanud võtta. Seega kaebuse esitamise aja seisuga puudus kaebajal ehitise juurde maa erastamise menetluse alustamise kohta vastustaja keelduv otsus, millega oleksid riivatud kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1).
22.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1, jätab kohus läbi vaatamata kaebuse Viljandi Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks alustada Arula katastriüksuses oleva ja reformimata maa ostueesõigusega erastamise menetlust ja alternatiivselt ehitise juurde 1,58 ha suuruses.
23.Seoses kaebuse tagastamisega tervikuna jätab kohus kaebaja taotlused haldusasja arutamiseks kohtuistungil ja tunnistaja ülekuulamiseks läbi vaatamata.
3-25-2132
24.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.