Igor Ginzburgi kaebus Viru Vangla 4. juuni 2019. a käskkirja nr 6-3/358-1 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Igor Ginzburgi kaebus.
2.Jätta Igor Ginzburgi menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla tunnistas 4. juuni 2019. a käskkirjaga nr 6-3/358-1 kinnipeetav Igor Ginzburgi (edaspidi kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ja karistas teda kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks.
2.Kaebaja esitas 7. juunil 2019 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale venekeelse vaide.
3.Viru Vangla jättis 13. juuni 2019. a kirjaga nr 6-12/207-2 kaebaja vaide käiguta ning andis talle tähtaja vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. Vangla selgitas kirjas, et vanglale teadaolevalt oskab kaebaja piisavalt eesti keelt, seda kinnitavad ka kaebaja varem esitatud mitmed eestikeelsed kirjalikud pöördumised. Lisaks on kaebaja riigikeele oskus 3. märtsil 2017 hinnatud B1 tasemele vastavaks.
4.Viru Vangla tagastas 27. juunil 2019 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud kõrvaldanud määratud tähtajaks vaide puudusi.
5.Kaebaja esitas 21. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla kohustamist tõlkima tema vaiet eesti keelde vangla kulul ja vaatama tema vaiet läbi. Kaebaja sõnul esitas ta vanglale vaide ja palus tõlkida see eesti keelde vangla arvel, kuna tal ei ole sissetulekuid. Kaebaja selgitab, et tegi eesti keele eksami rohkem kui kaks aastat tagasi ja sai seejuures vaid 63 punkti. Kaebaja leiab, et tema eesti keele oskusest ei piisanuks arusaadava ja vigadeta vaide kirjutamiseks ka vahetult pärast eksamit. Kuna kahe aasta jooksul ei ole kaebajal olnud mingit keelepraktikat, on ta eesti keele unustanud. Kaebaja on seisukohal, et tal on vastavalt seadusele õigus kirjutada ametlikud dokumendid oma emakeeles ja paluda nende tõlkimist. Vangla keeldumine jätab kaebaja sõnul ta ilma vangla mistahes otsuse edasikaebamise võimalusest.
3-19-1401
6.Tartu Halduskohus jättis 14. augusti 2019. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks. Kohus selgitas, et kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada Viru Vangla 4. juuni 2019. a käskkirja nr 6-3/358-1, on kaebajal võimalik esitada kohtule nimetatud käskkirja tühistamise nõue. Kohus saab sellisel juhul kontrollida ka seda, kas kaebajale tagastati vaie õiguspäraselt, ning juhul kui vaie on tagastatud õigusvastaselt, saab kohus võtta kaebuse menetlusse vaide tagastamisest olenemata.
7.Kaebaja esitas 18. augustil 2019 Tartu Halduskohtule avalduse, milles selgitas, et tema kaebuse lõppeesmärk on Viru Vangla 4. juuni 2019. a käskkirja nr 6-3/358-1 tühistamine, palus lugeda kohtueelne menetlus selle nõude esitamisel läbituks ning tühistada nimetatud käskkiri.
8.Vastusena Tartu Halduskohtu 5. septembri 2019. a nõudele esitas Viru Vangla kohtule kaebaja kaheksa eestikeelset pöördumist Viru Vangla poole. Viru Vangla märkis, et kui kaebaja on vanglalt midagi soovinud, on ta pöördunud vangla poole eesti keeles; võõrkeeles kirjutab kaebaja distsiplinaar- ja kahjunõuete menetlustes. Lisaks märkis vangla, et ei näe põhjust, mis annaks alust riigikeele eksami tulemustes kahelda, samuti ei ole usutav, et inimene, kes viibib eestikeelses keskkonnas, unustaks eesti keele. Viru Vangla arvates oli võõrkeelse vaide läbi vaatamata jätmine põhjendatud, arvestades seda, et kaebaja on vaide kirjutanud eeltäidetud blanketile, ning seda, et esitatud vaie on lihtsa ülesehitusega ja sarnase keelekasutuse tasemega eestikeelseid taotlusi on kaebaja varem vanglale esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.Vangistusseaduse § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõige 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
11.Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus vangla tagastas kaebaja vaide põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul vaides puudusi.
12.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, 18. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-3-2-2-12). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13). Kohus peab seetõttu kontrollima, kas kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus.
13.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt
3-19-1401 on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise ja menetlusse võtmise kord on sätestatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 491. Nimetatud paragrahvi lõike 5 esimene lause sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. Lõikes 4 nähakse ette, et vangla tasub tõlketeenuse eest juhul, kui kinnipeetaval endal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kohus märgib, et eelnevast järelduvalt ei pea vangla juhul, kui kinnipeetaval on olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub tasumisest, andma enam hinnangut kinnipeetava keeleoskusele. Kohus leiab seetõttu, et VSkE § 491 lõiget 5 tuleb koosmõjus lõigetega 3 ja 4 tõlgendada selliselt, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, ei tõlgi vangla kinnipeetava kirjutatud võõrkeelset dokumenti vangla kulul. Sellist tõlgendust toetab kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-2039, punkt 11) ning see on ühtlasi isiku õiguste kaitse vajadust vajalikul määral arvestav, kuna võimaldab tõlkekuludest vabastada neid kinnipeetavaid, kes ei oska eesti keelt ja kellel puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. VSke §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal ei olnud kõnealuse vaide esitamise hetkel piisavalt raha, et tasuda tõlke eest.
15.Kohus leiab, et vangla on põhjendatult keeldunud kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja oskab eesti keelt piisavalt selleks, et esitada vaie eesti keeles.
15.1.Vangla on osutanud kaebaja eesti keele oskuse tasemele B1, mis näitab, et kaebaja peaks suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal elementaarses määras oma õigusi kaitsta. Keeleoskustasemete tähistused A1–C2 on kasutusel Euroopa Nõukogu liikmesriikides, et ühtselt hinnata õppurite keelteoskusi. Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis1 määratletud keeleoskustasemete kirjeldused on esitatud ka keeleseaduse lisas nr 1. Tasemele B1 vastavat keeleoskust kirjeldatakse keeleseaduse lisas 1 järgmiselt: „Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.“
15.2.Kohus märgib, et vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab kohtu hinnangul mõnevõrra ka eeltäidetud näidisvorm ehk blankett, mida kaebaja on ka praegusel juhul venekeelset vaiet esitades kasutanud. Kaebaja on vaide esitamist põhjendanud lühidalt kolme lausega, mille tõlkimist eesti keelde ei ole kohtu arvates kaebajal tuvastatud keeleoskuse taset arvesse võttes kaebajalt ülemäärane nõuda.
15.3.Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on täielikult arusaadav. Nendest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi.
16.Kohus asub eeltoodule tuginedes seisukohale, et vangla on kaebaja vaide tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja jättis kõrvaldamata puuduse, mida tal oli võimalik kõrvaldada ja mis takistas vaide läbivaatamist. Kaebajal on seega läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel selle esitajale tagastada.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.