3-19-149/17 - Omandireform - Vara tagastamine - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonnakomisjoni 27.04.1995 otsusega nr 131/1-9 tunnistati Eeriko 7 talu (endine kinnistu nr 435, pindala 51,752 ha) maade osas õigustatud subjektideks Viktor Tõnisson 1/3 osas (17,25 ha), Mari-Ann Lagle Põlde 1/6 osas (8,625 ha), Heldur Jaan Tõnisson 1/6 osas (8,625 ha) ja Hilja Valk 1/3 osas (17,25 ha). Viktor Tõnissonile on maa kompenseeritud. Mari-Ann Lagle Põlde, Heldur Jaan Tõnisson ja Hilja Valk soovisid maade tagastamist kaasomandisse. Õigustatud subjekti Mari-Ann Lagle Põlde surma järgselt on tema pärijaks Mari-Ann Levin Põlde, kes 18.07.2011 teavitas vastustajat nõudeõigusest loobumisest. Seetõttu lõpetati Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2011 korraldusega nr 162 endise Eeriko 7 talu õigusvastaselt võõrandatud maa 6,867 ha osas tagastamismenetlus ning kompenseerimise menetlust ei alustatud. Hilja Valk on loovutanud oma osa maa nõudeõigusest Mall Muidrele. Mall Muidre pöördus 20.06.2018 kirjalikult Kambja Vallavalitsuse (Ülenurme Vallavalitsuse õigusjärglane) poole sooviga, et vald teeks maade tagastamise või mittetagastamise otsuse. Vald vastas kaebajale 25.07.2018, et tegeleb Eeriko 7 hoonete tagastamise küsimuse otsustamisega ning kuna tagastamisele kuuluvate hoonete osa suurus võib muutuda, ei ole otstarbekas teisi lahusmaatükke tagastada. 21.11.2018 ja 09.01.2019 on kaebaja pöördunud uuesti Kambja Vallavalitsuse poole sooviga, et vald teeks Eeriko 7 maa tagastamise või mittetagastamise otsuse. Kambja Vallavalitsuse 24.01.2019 korraldusega nr 871 otsustas vald Eeriko 7 hoonete tagastamise ja mittetagastamise küsimuse. Eelnimetatud korralduse on kaebaja kohtus vaidlustanud (haldusasi 3-182181). 24.01.2019 saabus Tartu Halduskohtusse Mall Muidre kaebus, milles palutakse tuvastada, et Kambja Vallavalitsus on alates 20.06.2018 õigusvastaselt viivitanud endise kinnistu Eeriko 7 osas maa tagastamise otsustamisega ning palutakse kohustada valda tegema Eeriko 7 maa osas tagastamise otsust 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Alternatiivselt palub kaebaja kohustada Kambja Vallavalitsust lahendama maa tagastamist nende maa-alade osas, mille osadena tagastamine ei saa mõjutada hoonete tagastamist puudutavat vaidlust. Kaebuse seisukohad ja põhjendused Kaebaja on märkinud, et kaebuse esitamise ajal, s.o 2019 jaanuaris on Eeriko 7 maa tagastamise küsimust menetletud juba 24 aastat. Seega on vald kohustatud subjektina neile ettenähtud tähtaegu mitme(kümne)kordselt ületanud. Kambja (end Ülenurme) Vallavalitsus on teinud mitmel korral maa tagastamise piiride kulgemise ettepanekuid. Paraku ei ole maad pakutud tagasi endistes piirides, mistõttu on rikutud maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Vald on esitatud piiriettepanekutega soovinud, et kaebaja loobuks valdavas osas linnalähedasest Õssu küla maast ning võtaks selle asemel vastu linnast kaugel oleva Laane heinamaa tüki. Hilja Valk ja kaebaja ei ole valla ettepanekutega nõustunud. Sellist sätet, mis kohustaks kaebajat nõustuma valla tehtud piiriettepanekutega, ei ole. Lähtudes MaaRS § 6 lg-st 1 tagastatakse maa endistes piirides. Seega ei ole piiriettepanekutega nõustumine tingimata vajalik ning vald saab teha otsustuse ka ilma kooskõlastuseta. Kaebaja on nõus loobuma Eeriko 7 Õssu külas asuvatest talumaadest tingimusel, et see kompenseeritakse objektiivsetelt näitajatelt (sh suurus, asukoht jmt) samaväärse maaga. Vastustaja ei ole taoliste ettepanekutega siiani nõustunud ning läbirääkimiste asemel viivitab otsuse tegemisega. Vald on pannud tagastamisküsimuse

lahendamise ilma mingite seletusteta ootele ning survestab sellega õigustatud subjektide õigusjärglasi tema ettepanekuga nõustuma. Suur osa Õssu külas tagasi taotletavast maast on põllumajandusministri 20.10.1997 käskkirjaga nr 136 ja 09.04.1998 käskkirjaga nr 46 jäetud riigi omandisse. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” p 3 kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse üksus ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamisest otsuse maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta. Vald ei ole käesoleva ajani sellist otsust teinud. Kaebaja arvates on põllumajandusministri käskkirjades sisalduvad otsustused maa riigi omandisse jätmise kohta õigusvastased. Käesoleval juhul on aga kaebaja jäänud valla otsust ootama, kuivõrd õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse rahuldamata jätmine ja maa tagastamata jätmine selgub lõplikult haldusaktist, millega otsustatakse maa tagastamata jätta ning sellest päevast alates hakkab kulgema kohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2007 kohtumäärus asjas nr 3-3-1-50-07). Kaebaja teada on osad maad siiani Maaülikooli omanduses. Seega ei ole veel hilja Eeriko 7 maade osas tehtud maareformi nö tagasi pöörata ning maa riigi omandisse jätmise otsused kehtetuks tunnistada. Kaebaja ei saa kuidagi nõustuda vastustaja selgitusega, mille kohaselt on Eeriko maade tagastamisel takistuseks see, et tagastamisele kuuluvate hoonete osa suurus võib muutuda ning seetõttu muutub ka kaebajale tagastatava maa pind. Esiteks on tagastamisele kuuluvate hoonete osa suurus tänaseks reguleeritud Kambja Vallavalitsuse korraldusega ja teiseks moodustab Eeriko 7 ehitiste alune maa niivõrd väikese osa tagastatavast maast, et see ei saa kuidagi mõjutada ülejäänud maa suhtes otsuse tegemist. Kaebaja rõhutab, et MaaRS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib teatud tingimustel tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni 8 protsenti. Kaebaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2018 otsusele nr 3-16-2672. Kaebaja märgib, et Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2011 korraldusega nr 162 on Mari-Ann Lagle Põlde ja tema pärijate osas maa tagastamismenetlus lõpetatud. Eelduslikult on tegemist kehtiva haldusaktiga. Kaebajal ei ole andmeid, et Mari-Ann Lagle Põlde pärijad tahaksid menetlust uuendada. Kaebaja hinnangul ei ole Mari-Ann Lagle Põlde pärijate protsessi kaasamine õiguslikult võimalik, see ei ole ühelegi poolele majanduslikult tulus ning on pealekauba eetiliselt küsitav. Tänasel päeval on vastustaja valmis tagastama vaid väheväärtuslikku maad. Pakutavate maade väärtus ilmselt ei korva Mari-Ann Lagle Põlde välismaal elava pärija ülesotsimise ning notariaalse dokumendi koostamise, selle tõlkimise ja apostillimise kulusid. Seega oleks valla tahte järgimine õigustatud subjektile majanduslikult kahjulik. Kohustatud subjektiks on käesolevas asjas siiski vastustaja ning kui vald leiab, et on seaduslikult võimalik ja vajalik menetlust Mari-Ann Lagle Põlde osas uuendada, siis peaks ta pärija leidmise ja talle suuniste andmisega ise tegelema. Suur eksimus ei ole see, kui pärija esitas nõudeõigusest loobumise avalduse, mis ei olnud notariaalselt kinnitatud. Oleks väga kahetsusväärne Mari-Ann Lagle Põlde pärijat veel kord tülitada ning nõuda temalt rahaliste kulutuste tegemist, et veerand sajandit tagasi tehtud taotlusest loobuda. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Kambja valla viivituse Eeriko 7 maa tagastamiseks esitatud Mall Muidre avalduse lahendamisel alates 20.06.2018 ning palub kohustada Kambja Vallavalitsust lahendama 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kaebaja avaldus kinnistu Eeriko 7 maa tagastamise osas. Alternatiivselt palub kaebaja kohustada Kambja Vallavalitsust lahendama maa

tagastamist nende maa-alade osas, mille osadena tagastamine ei saa mõjutada hoonete tagastamist puudutavat vaidlust. Vastustaja seisukohad ja vastuväited Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p 34 kohaselt, kui vara tagastamist on õigustatud nõudma mitu isikut, tagastatakse omandireformi aluste seaduse ( ORAS) § 12 lõike 2 kohaselt kogu vara, kui vähemalt üks isik seda nõuab. Vara tagasisaanud isik peab kompenseerima teistele isikutele nende osa õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse §-s 11 ettenähtud korras. Kambja Vallavalitsus on konsulteerinud tagastamisprotsessi läbiviimise käigus Rahandusministeeriumiga ning ministeerium on leidnud, et ühe pärija nõudeõigusest loobumine ei ole toimunud nõuetekohaselt. Mari-Ann Lagle Põlde pärija teavitas Ülenurme Vallavalitsust Eeriko 7 vara nõudeõigusest loobumisest e-kirjaga, mille puhul ei saa tuvastada avalduse esitaja isikut, kontrollida allkirja õigsust ega olla kindel tahteavalduses, seetõttu ei ole õiguspärane tema suhtes Eeriko 7 vara tagastamismenetluse lõpetamine. Samuti ei ole järgitud maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 16 lg 33 nõuet, et maa tagastamise või kompenseerimise nõudest loobumise avaldused peavad olema notariaalselt tõestatud. Heldur Jaan Tõnisson ja Mari-Ann Lagle Põlde olid õde-venda ning Rahandusministeeriumi soovitus Kambja Vallavalitsusele oli, et Heldur Jaan Tõnissoni pärijatel tuleb esmalt lahendada Mari-Ann Lagle Põlde hoonete mõttelise osa tagastamine nõudeõiguse loovutamise kaudu. Seega on tagastamisprotseduuri jätkamiseks vajalik Heldur Jaan Tõnissoni pärijatel lahendada Mari-Ann Lagle Põlde hoonete mõttelise osa tagastamine nõudeõiguse loovutamise kaudu ning seejärel vaadata üle tagastamisele kuuluvate osade jaotus ning suurus. Mis puudutab maa osalist tagastamist, siis tuleb maa tagastamisel arvestada MaaRS §-s 6 sätestatuga: maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus ei rahulda kaebaja esitatud põhinõuet, küll aga kuulub rahuldamisele alternatiivselt esitatud kohustamisnõue. 2.Eeriko 7 maade tagastamise menetlus on kestnud äärmiselt kaua. Maal asuvate hoonete tagastamise ja mittetagastamise kohta on Ülenurme Vallavalitsus 30.03.2004 andnud korralduse nr 141. See korraldus on hiljem osaliselt kehtetuks tunnistatud Kambja Vallavalitsuse 25.10.2018 korraldusega nr 691, mille vald on omakorda hiljem kehtetuks tunnistanud ning andnud 24.01.2019 uue korralduse nr 871, mille kaebaja on halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-18-2181). 3.Kaebaja soovib, et kohus kohustaks tegema vastustajat Eeriko 7 maade tagastamise taotluse osas tervikuna lõplikku otsust või alternatiivselt kohustaks vastustajat tegema otsust nende maade tagastamise osas, mis ei puuduta hoonete tagastamist. Kaebaja leiab, et vald viivitab õigusvastaselt

maade tagastamisega alates 20.06.2018, mil kaebaja esitas vallale pöördumise, paludes teha maa tagastamise või mittetagastamise otsuse. 4.Ülenurme Vallavalitsuse 25.10.2018 korraldusest nr 691 (t.l 9-10) nähtub, et Eeriko 7 vara tagastamismenetlust on korduvalt pikendatud õigustatud subjektide soovil seoses taotlusega põllumajandusministri 22.03.1999 käskkirja nr 66 (endise Eriko 7 talu maast 10,55 ha suuruse maatüki riigi omandisse jätmine) õiguspärasuse kontrollimiseks taotletud järelevalvemenetluse algatamiseks ning sama käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega kohtmenetluses. Viimane tähtaja pikendamine toimus Ülenurme Vallavalitsuse 31.05.2016 korraldusega nr 266, millega määrati tagastamismenetluse lõpuleviimise tähtajaks põllumajandusministri poolt 13.03.2014 käskkirjaga nr 49 uuendatud haldusmenetluses põllumajandusministri 22.03.1999 käskkirja nr 66 kehtetuks tunnistamise otsustamiseks jõustuva haldusotsuse jõustumisest kuni kolm kuud. 27.10.2017 andis maaeluminister käskkirja nr 135 „Heldur Jaan Tõnissoni taotluse rahuldamata jätmine ja Maaeluministeeriumi (endine Põllumajandusministeerium) initsiatiivil uuendatud haldusmenetluse lõpetamine“. Selle haldusakti õiguspärasuse hindamine jätkus kohtus H. J. Tõnissoni pärijate poolt 30.05.2017 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse alusel (haldusasi nr 3-17-1071) kuni 08.01.2018, mil kaebajad teatasid kohtule vaidlusest loobumisest. Menetlust lõpetav määrus jõustus kohtuinfosüsteemi andmetel 30.01.2018. Seega tuli tagastamismenetlus lõpule viia hiljemalt aprillis 2018. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et seda tähtaega oleks pikendatud. Samas puudub alates 12.01.2014 seaduses konkreetne tähtaeg tagastamismenetluse läbiviimiseks. 5.MaaRS § 6 lg 1 sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides, kui käesolevast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või kokkuleppest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. Seega tuli vastustajal menetleda tagastamisavaldust tervikuna ning vastustaja ei saanud otsustada maade tagastamist enne kui oli lõplikult otsustatud maal asuvate hoonete tagastamine. Kaebaja on hoonete tagastamise korralduse käesoleval ajal kohtus vaidlustanud. Kohus leiab, et vastustaja ei saa käesoleval juhul tuginedes MaaRS § 6 lg-s 2 viidatud pindala erinevusele +/- 8 protsenti lahendada tagastamisavaldust tervikuna, sest see pindala erinevus võib tuleneda üksnes planeeringust või maakorralduse nõuetest, mitte sellest, et hoonetega seonduva tagastamisele kuuluva maa suurus ei ole selge. Kohus ei arva, et vastustaja oleks tagastamisavaldust kui tervikut lahendades olnud alates 20.06.2018 õigusvastaselt viivituses.

ei ole maa osadena tagastamine konkreetsel juhul võimalik või põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2018 kohtuotsus haldusasjas nr 3-16-2672). Kohtu hinnangul ei saa vastustaja kaebajale piiriettepanekuid esitades, millega kaebaja ei nõustu, venitada maa osalise tagastamisega. Vastustaja saab otsustada maa osalise tagastamise ka ilma kaebajapoolse nõusolekuta piiriettepanekutele. 8.Vastustaja on vastuses kaebusele toonud välja vaid ühe põhjuse, miks tagastamismenetlust ei saa lõpule viia. Vastustaja hinnangul ei ole Mari-Ann Lagle Põlde pärija nõudeõigusest loobumine toimunud nõuetekohaselt. Kohus märgib, et Mari-Ann Lagle Põlde ja tema pärija osas lõpetati tagastamismenetlus Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2011 korraldusega nr 162. Vastustaja ei ole viidanud sellele, et see korraldus oleks kehtetuks tunnistatud. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Nimetatud haldusaktis on tuginetud ka ORAS § 12 lg 7, mis sätestab, et kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja tagastamismenetlus lõpetatakse. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Mari-Ann Levin Põlde esitas vastustajale nõudeõigusest loobumise avalduse, seega ei esitanud ta vastustajale pärimisõiguse tunnistust ega avaldust selle kohta, kas ta soovib maa tagastamist või kompenseerimist. 9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt (alternatiivnõude osas) ning kohustab Kambja valda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest lahendama kaebaja Eeriko 7 maade tagastamise avaldus nende maa-alade osas, mille osadena tagastamine ei mõjuta Eeriko 7 maal asuvate hoonete tagastamist. Kaebaja nõuded tuvastada Kambja valla viivituse õigusvastasus Eeriko 7 maa tagastamiseks 20.06.2018 esitatud avalduse lahendamisel ja kohustada valda lahendama tagastamisavaldus tervikuna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest jäävad rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast.