Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-18-1155 12. september 2019 Kadri Palm OÜ ADRAPÕLD kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 9. mai 2018. a otsuse nr 12-6/18/432 osaliseks tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata OÜ ADRAPÕLD toetuse taotlus uuesti läbi Kaebaja – OÜ ADRAPÕLD, seaduslik esindaja Ain Lõiv Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ ADRAPÕLD kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. mai 2018. a otsus nr 12-6/18/432 kaebajat puudutavas osas.
3.Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit OÜ ADRAPÕLD toetuse taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ ADRAPÕLD kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. oktoobril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-1155 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 19. veebruari 2018. a otsusega nr 12-6/18/306 (otsuse p 112) OÜ-le ADRAPÕLD osaliselt 2017. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust (tl-d 4-6). OÜ ADRAPÕLD esitas 19. märtsil 2018. a eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA 23. aprilli 2018. a vaideotsuses nr 12-4/18/77-1 rahuldamata jättis (tl-d 11-13).
2.PRIA 9. mai 2018. a otsusega nr 12-6/18/432 tunnistati kehtetuks PRIA 19. veebruari 2018. a otsus nr 12-6/18/306 ning määrati OÜ-le ADRAPÕLD osaliselt 2017. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust (tl-d 26-27). OÜ ADRAPÕLD esitas 25. oktoobril 2018. a eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA 31. oktoobri 2018. a vaideotsuses nr 12-4/18/138-1 tagastas vaide esitamise tähtaja möödumise tõttu (tl-d 30, 34).
3.OÜ ADRAPÕLD esitas Tartu Halduskohtule 10. juunil 2018. a kaebuse PRIA 19. veebruari 2018. a otsuse nr 12-6/18/306 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas, PRIA 23. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/77-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks maksta välja saamata jäänud toetus (tl-d 2-3).
4.Tartu Halduskohus võttis 13. augusti 2018. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 15).
5.Kohus selgitas 20. detsembri 2018. a kirjaga kaebajale, et kaebusega vaidlustatud PRIA
19.veebruari 2018. a otsus nr 12-6/18/306 on kehtetuks tunnistatud ning kaebajale mõju enam ei oma (tl 38). Kohus palus kaebajal teatada, kas kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes. Ühtlasi palus kohus kaebajal teatada, kas ta taotleb PRIA 9. mai 2018. a otsuse nr 12-6/18/432 tühistamist, samuti, millal ta sai otsuse kätte.
6.Kaebaja teatas kohtule 4. jaanuari 2019. a kirjaga, et nõustub menetluse lõpetamisega kehtetuks tunnistatud haldusakti osas (tl 41).
7.Tartu Halduskohus lõpetas 7. jaanuari 2019. a määrusega haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), s.o põhjusel, et kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, nõutav haldusakt on antud ning kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ega esitanud muid taotlusi (tl 43). Kohus selgitas, et menetlus tuleb lõpetada ka vaideotsuse tühistamise nõudes.
8.OÜ ADRAPÕLD esitas 22. jaanuaril 2019. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2019. a määruse tühistamiseks (tl-d 46-47).
9.Tartu Ringkonnakohus võttis 11. aprilli 2019. a määrusega määruskaebuse menetlusse, rahuldas määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2019. a määruse resolutsiooni p 1 ja saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule (tl-d 52-53). Kohus põhjendas, et kaebuses ilmneb kaebaja tahe vaidlustada PRIA otsust jätta kaebajale määramata 2017. aasta mahepõllumajandusega jätkamise toetus 48,4 ha põllumaa eest. Vastustaja on selle otsustuse haldusaktina vormistanud oma 19. veebruari 2018. a otsusega. Hiljem ei ole vastustaja otsustust
3-18-1155 muutnud ega täiendanud otsuse põhjendusi selles osas. PRIA 19. veebruari 2018. a otsuse vaidlustamisel on kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, kusjuures PRIA on vaide sisuliselt läbi vaadanud. Seejärel on kaebaja tähtaegselt pöördunud halduskohtusse, taotledes otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning PRIA kohustamist kaebaja toetustaotluse uueks lahendamiseks. Sellises olukorras tuleb HKMS § 47 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et sättes on kohtueelses menetluses esitatava nõudena silmas peetud kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalikku esmast nõuet, s.o PRIA 19. veebruari 2018. a otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Selle nõude osas kohtueelse menetluse nõuetekohasel läbimisel on aga lubatud ka PRIA 9. mai 2018. a otsuse vaidlustamine tühistamiskaebusega halduskohtus, sest mõlemad nõuded teenivad sama eesmärki. 20. detsembri 2018. a halduskohtu kirjaga kaebajalt menetluse lõpetamise kohta seisukoha küsimise ajaks ei olnud kaebaja väljendanud nõustumist 9. mai 2018. a otsusega. Kujunenud olukorras HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud piirangu formaalne kohaldamine PRIA 9. mai 2018. a otsuse vaidlustamiseks oleks vastuolus halduskohtumenetluse eesmärgiga. Seetõttu tulnuks halduskohtul selgitada kaebajale võimalust muuta kaebust, asendades PRIA 19. veebruari 2018. a otsuse tühistamise nõude PRIA 9. mai 2018. a otsuse tühistamise nõudega. Kohtu nõudest teatada, kas kaebaja soovib PRIA 9. mai 2018. a otsuse tühistamist, ühes nõudega teatada, millal kaebaja nimetatud otsuse kätte sai, ei pidanud kaebaja aru saama, et kaebuse muutmine on lubatav. Vastupidi, küsimuse sõnastus viitab sellele, et kui kaebaja ei too esile asjaolusid PRIA 31. oktoobri 2018. a vaideotsuse toodud vaide hilinenult esitamise seisukoha ümberlükkamiseks, siis ei saa kaebust uue nõudega täiendada. Pärast kohtu selgitust, et PRIA 19. veebruari 2018. a otsus kaebaja õigustele enam mõju ei oma, puudus kaebajal põhjus olla vastu selle haldusakti tühistamise nõude osas menetluse lõpetamisele. Kaebaja napisõnalisest nõusolekust ei saa üheselt järeldada huvi kadumist kaebuse eesmärgi vastu ega nõustumist menetluse lõpetamisega tervikuna.
10.Tartu Halduskohus kohustas 17. mai 2019. a määrusega kaebajat teatama, kas ta soovib kaebust muuta või nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega (tl-d 54-55). Kaebaja esitas
28.mail 2019 taotluse kaebuse muutmiseks (tl 57). Tartu Halduskohus rahuldas 30. mai 2019. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning luges kaebuse esitatuks PRIA 9. mai 2018. a otsuse nr 12-6/18/432 osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja toetuse taotlus uuesti läbi (tl-d 59-60).
11.Vastustaja esitas 21. juunil 2019 kohtule vastuse kaebusele (tl-d 61-63).
12.Tartu Halduskohus otsustas 4. juuli 2019. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (tl 111).
13.Vastustaja esitas 30. juulil 2019 kohtule täiendavad dokumendid (tl-d 112-117). Kaebaja esitas 21. augustil 2019 kohtule täiendavad selgitused (tl-d 118).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja taotleb PRIA 9. mai 2018. a otsuse nr 12-6/18/432 osalist tühistamist ning PRIA kohustamist vaadata kaebaja toetuse taotlus uuesti läbi, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
14.1.Põld nr 2 randaaliti kevadel 2 korda ning 24. mail külvati oraseäkkega tatra ja heinaseemne segu. Põllumajandusamet (PMA) kontrollis põlde 8. juunil 2017 ja leidis, et
3-18-1155 tatrakülvis on hõre. Kaebaja teostas 15. juunil 2017 otsekülvikuga normiga tatart 70kg/ha ja heinaseemnete segu 6kg/ha ülekülvi. Vastavalt maaeluministri määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 12 lg 1 p-le 1 peab põllumajanduskultuur olema külvatud hiljemalt 15. juunil. Sellega seoses oli põllule külvatud õige külvitihedusega taotluses nimetatud kultuur 15. juuniks kindlasti. Seega oli nõue täidetud ja külv teostatud tähtaegselt.
14.2.Kaebaja haris otsuses nimetatud põlde 2018. aastal esmakordselt. Varasemalt oli põlde harinud teine tootja. Põllule nr 2 olid jäetud põhuvaalud, seetõttu ei olnud võimalik seda põldu künda. Kuna talivili oli kavandatud sügisel põllule külvata, siis kevadel toimus randaalimine ja külv oraseäkkega. Maikuu oli põuane ja siis oli osa tatart tärkamata juuni alguses kontrolli kohalviibimise ajal. Kuna teised põllud läksid külvi alla peale 8. juunit ja traktor koos otsekülvikuga oli seal territooriumil, siis sai külvatud üle veelkord, kuna põld oli mõeldud talivilja jaoks haljasväetisega väetada. Tatar on kiirekasvuline ja haljasväetiseks hästi sobiv taim. Kaebaja on ka taotluses 2017. a kevadel märkinud põld nr 2 kultuur tatar: HV, s.o. haljasväetiskultuuriks ja TT – talvine taimkate.
14.3.Sellele põllule polnud võimalik kevadel rajada heinamaad ega sügiseks koristatavat kultuuri, kuna põld oli ebatasane ja umbrohtusid palju. Põhuvaalude tõttu ei olnud võimalik künda. Seetõttu rajati põld tatar koos liblikõieliste allakülviga, et saada põld väetatud ja ubrohtumust vältida ning saada põld korda talivilja jaoks. E-PRIA-s taotlust täites pani kaebaja sinna põhikultuuri (tatar) ja allakülv. Tatra külvinorm teraks kasvatades on 50-60 kg/ha.
14.4.PRIA tugineb PMA 14. septembri 2017. a kontrollile, kuid põhjendusest ei selgu, millise kohapealse kontrolliga oli tegemist. Kaebajale teadaolevalt ei toimunud 14. septembril 2017 PMA kohapealset kontrolli. Kaebajat pole sellest kontrollist teavitatud, samuti puudub selle kohta protokoll.
15.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
15.1.PMA viis 8. juunil 2017 kaebaja põldudel läbi taimekasvatuse kohapealse kontrolli, mille kohta on vormistatud mahepõllumajanduse kontrolli protokoll nr KP_1710777. Kuna taotleja külvas kultuure ka 15. juunil 2017, siis ei saanud PMA 8. juunil 2017 toimunud kontrolli käigus tegelikku kultuuri kindlaks teha. Ka kontrollis tehtud fotode järgi on taimed alles kasvu algfaasis, madalad ja hõredad.
15.2.PMA teostas 14. septembril 2017 järelkontrolli, mille kohta koostas 19. septembril 2017 mahepõllumajanduse tõendava dokumendi nr 170536 taimekasvatuse kohta. Mahepõllumajanduse tõendava dokumendi nr 170536 järgi tuvastas PMA, et taotleja mahepõldudel kasvab 33,47 ha ulatuses tatar allakülvita ning 26,98 ha ulatuses, sh põld nr 2, kasvab põldudel liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi). Seega tuvastas PMA, et põllumassiivil 65538423726 asuval põllul nr 2 kasvas valdavalt heintaimede segu, kuigi 15. juuni ja 10. augusti 2017 taotluste kohaselt kasvas sellel põllul tatar liblikõieliste allakülviga. Kuna PMA kontrollaruande järgi kuulus põld nr 2 maa hulka, millel tuvastati kasvamas liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu, siis arvestas PRIA kontrollitulemuste alusel otsuse tegemisel põllu nr 2 (14,93 ha) liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu gruppi kuuluvaks, mitte teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede kultuurigruppi kuuluvaks, nagu märkis taotluse muudatusavaldustel kaebaja. Sellest tulenevalt loeti taotletud ja kindlaksmääratud kultuurid toetuste mõistes erinevasse kultuurigruppi kuuluvateks kultuurideks ning see moodustas pindalade erinevuse üle 20% taotletud ja kindlaksmääratud kultuuride grupis
3-18-1155 (põld nr 2 erinev kultuur 14,93ha : kindlaksmääratud pindala 33,47 × 100 = pindalade erinevus 44,6%). Ka 14. septembril 2017 põllust nr 2 tehtud fotodelt on tuvastatav, et siis kasvasid põllul lisaks tatra taimedele valdavalt muud erinevad heintaimed. Seega oli tuvastatud taotletuga võrreldes erinev kultuur (valdavalt heintaimede segu) ja PRIA-l polnud alust määrata toetust tatra kultuuri kasvatamise eest ehk kõrgemas ühikumäära grupis.
15.3.Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 4 lg 1 p 4 järgi on teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral toetuse ühikumäär 125 eurot ühe hektari kohta. Sama paragrahvi p-i 6 järgi on kuni kolmeaastaste külvikorras oleva rohumaa puhul, mille hulka kuulub ka PMA poolt tuvastatud põllumajanduskultuuride segu, toetuse ühikumäär 80 eurot ühe hektari kohta. Kuna tatar ei olnud domineeriv kultuur, vaid oli segunenud teiste heintaimedega, ei oleks kaebaja tohtinud taotlust muuta ega põllu nr 2 kohta teraviljade ühikumäärade kohta ette nähtud toetuse ühikumäära taotleda. PMA inspektori sõnul kasvasid põllul lisaks heintaimedele tatar ja spelta nisu, kuid ülekaalus olid muud heintaimed. Seega ei saanud PRIA arvestada, et põllul kasvatati tatra kultuuri kooskõlas määruses kehtestatud nõuetega. Vastustaja märgib, et kultuurid peavad olema rajatud 15. juuniks ning kultuuride rajamisel ja kasvatamisel tuleb kasutada kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, seejuures tuleb vältida umbrohu levikut. Kui kaebaja külvas tatra ja heintaimede segu ühel ajal, pidid olema tatra ja heintaimede idanemiseks ja arenemiseks võrdsed tingimused, kontrollis aga leiti eest põllul valdavalt heintaimed. Kui põllul ei ole selgelt eristatav üks kultuur, mis on valdavaks ning domineerivad heintaimed, siis ei saa tatart lugeda põhikultuuriks ja põld tervikuna tuleb lugeda heintaimede seguks. Kui taotlejal ei ole ka endal võimalik määrata põhikultuuri, siis tuleb taotlusele märkida sellise põllu põllumajanduskultuuride loetelu järgi muu heintaimede segu, milleks on mitmeaastased heintaimed kuni 5-aastasel lühiajalisel rohumaal. Siia kuuluvad peamiselt heintaimedest koosnevad segud (võib olla koos teraviljade või teiste põllumajanduskultuuridega) või liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80%) liblikõielisi.
15.4.Kaebaja lisas põllu nr 2 kohta ka HV märke, mis tähendab, et põllukultuuri kasvatatakse haljasväetiseks, kuid HV märge mahetoetuse ühikumäära ei mõjuta. Samuti ei mõjuta mahetoetuse ühikumäära TT märge ehk talvise taimkatte märkimine taotlusel, vaid näitab, et põld jäetakse talvise taimkatte alla.
15.5.Kaeba märgib, et põld oli mõeldud haljasväetisega väetamiseks talivilja jaoks, kuid haljasväetiseks oleks piisanud ka väiksematest kulutustest ja ainult liblikõieliste külvamisest, et saada seejuures toetust kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa eest. Selleks ei oleks olnud vajalik teha kulutusi tatra külvile. Kaebaja põld nr 2 oleks olnud toetusõiguslik kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumäära grupis, kui taotleja ei oleks 22. mail 2017 esitatud taotlust põllu nr 2 osas muutnud. Sel juhul ei oleks tekkinud ka taotletud ja kindlaksmääratud kultuuride erinevust, mis antud juhul oli 14,93 ha, moodustades kultuurigrupis pindala erinevuse üle 20%, tingides kultuurigrupis toetuse määramata jätmise tulenevalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1 II lõigust, mille kohaselt, kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta.
KOHTU SEISUKOHT
16.Kaebaja on esitanud kaebuse PRIA 9. mai 2018. a otsuse nr 12-6/18/432 osaliseks tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja toetuse taotlus uuesti läbi.
3-18-1155 Vaidlustatud 9. mai 2018. a otsusega tunnistas PRIA kehtetuks 19. veebruari 2018. a otsuse nr 12-6/18/306 „2017. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine“ lisas nimetatud 178 taotleja osas, kelle hulgas oli ka kaebaja. PRIA leidis kaebaja põllumassiivi nr 65538423726 põlluga nr 2 seoses, et toetust ei arvestata põllu kohta, mille osas on PMA kohapealse kontrolli käigus tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv põllumajanduskultuur.
17.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse
22.mail 2017, millel märkis põllumassiivil nr 565538423726 põllul nr 2 kasvavaks kultuuriks „liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi)“ (tl 67p). Kaebaja esitas 15. juunil 2017 taotluse muudatusavalduse ja muutis põllu nr 2 osas esialgselt taotlusel märgitud kultuuri, märkides kultuuriks „tatar liblikõieliste allakülviga“ (tl 80p). Kaebaja esitas
10.augustil 2017 veelkord taotluse muudatusavalduse, kuid põllu nr 2 osas kaebaja muudatust ei teinud ja kultuuriks jäi „tatar liblikõieliste allakülviga“, nii nagu taotleja oli märkinud 15. juuni 2017 taotlusel.
18.Poolte vaidlus puudutab 2017. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osalist määramist põllu nr 2 osas tuvastatud kultuuride erinevuse tõttu. Kaebaja väidab, et on põllule külvanud õige külvitihedusega taotluses märgitud kultuuri 15. juuniks. Kaebaja selgitab, et rajas tatra põllu koos liblikõieliste allakülviga, et väetada põldu, vältida umbrohtumust ja saada põld talivilja jaoks korda. Vastustaja, viidates PMA 14. septembri 2019. a järelkontrolli tulemustele, leiab, et kaebaja põllul nr 2 kasvas valdavalt liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu. Seetõttu arvestas vastustaja põllu nr 2 liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu gruppi kuuluvaks, mitte aga teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede kultuurigruppi kuuluvaks, nagu märkis kaebaja toetuse taotluse muudatusavaldustel.
19.Nõuded mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks on kindlaks määratud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lg 2 alusel kehtestatud maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrusega nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53). Määruse nr 53 § 4 lg 1 p-de 4 ja 6 kohaselt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseaastas teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 125 eurot, kuid kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa puhul 80 eurot. Määruse nr 53 seletuskirjas on selgitatud, et kuni kolmeaastased külvikorras olevad rohumaad on rohumaade grupist välja arvatud sellel põhjusel, et mahepõllumajanduse nõuete kohaselt tuleb mullaviljakuse säilitamiseks ja umbrohtude tõrjumiseks kasutada eelkõige sobivaid külvikordi, kasvatades liblikõielisi ja teisi haljasväetistaimi.
20.Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruse nr 55 „Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded“ § 2 p 3 kohaselt on harilik tatar teraviljaliik. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul kui tatar ei ole põllul domineeriv kultuur ning on segunenud teiste heintaimedega, siis ei ole õigustatud taotleda toetust teravilja kasvatamise eest. Kui põllul ei ole selgelt eristatav üks kultuur, mis on valdavaks ja domineerivad heintaimed, siis ei saa tatart lugeda põhikultuuriks. Selline põld tuleb tervikuna lugeda heintaimede seguks.
21.PRIA on vaidlusaluses otsuses selgitanud, et toetust ei arvestata põllu nr 2 kohta, mille osas on PMA kohapealse kontrolli käigus tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv põllumajanduskultuur (tl 27p). Kaebusele vastusest nähtub, et sisuliselt on vastustaja lähtunud vaidlusaluse otsuse tegemisel kolmest asjaolust: 1) PMA
3-18-1155 8. juuni 2017. a kohapealsest kontrollist, mille kohta on koostatud protokoll nr KP_1710777; 2) PMA 14. septembri 2017. a järelkontrollist, mille kohta on PMA koostanud 19. septembri 2017. a mahepõllumajanduse tõendava dokumendi nr 170536; 3) PMA 8. juuni 2017. a kontrollis tehtud fotodest, millest nähtub, et taimed on alles kasvu algfaasis, madalad ja hõredad ning PMA 14. septembri 2017. a kontrollis tehtud fotodest, millelt on tuvastatav, et põllul kasvasid lisaks tatra taimedele valdavalt muud erinevad heintaimed (tl 62).
22.Kohtule esitatud PMA 8. juuni 2017. a mahepõllumajanduse kontrolli protokollist nr KP_1710777 ei nähtu midagi sellist, millest saaks järeldada, et PMA on kohapealse kontrolli käigus põllul nr 2 tuvastanud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluva põllumajanduskultuuri (tl-d 105-106). Protokollis tuvastatud asjaolude lahtris on kirjas „vastab nõuetele, tunnustada“; kontrollitava esindaja selgitused „põldudel nr 5L, 6 ja 1 on hetkel tatar külvamata, külv teostatakse lähipäevil“; kohaldatud meetmed „küsitlemine, dokumentide kontroll“; klient andis nõusoleku „valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus, vallasasjade läbivaatus“ kontroll läbiviidud 8. juunil 2017 kell 9.30-10.50. Protokoll on kolmel lehel ning sellest ei nähtu, et protokolli lisaks oleksid fotod. Vastustaja on küll kohtule edastanud kaks
8.juunil 2017 tehtud fotot, aga nendel on märgitud kellaajaks 08:53 (tl-d 107-108). Seega on fotod tehtud 37 minutit enne PMA kontrolli algust ning pole võimalik üheselt tuvastada, milliseid ja kelle põlde on fotografeeritud. PRIA 23. aprilli 2018. a vaideotsuses nr 12-4/18/771 esitatud väide, et kohapealsetes kontrollides on 8. juunil 2017 ja 14. septembril 2017 põllust nr 2 tehtud ka fotod (tl 13), on paljasõnaline ja miski ei kinnita seda väidet.
23.Vastustaja on kohtule esitatud vastuses selgitanud, et 14. septembril 2017 teostas PMA järelkontrolli, mille kohta koostas 19. septembril 2017 mahepõllumajanduse tõendava dokumendi nr 170536 taimekasvatuse kohta (vastav dokument on ka kohtule esitatud, tl 104). Vastustaja sõnutsi tuvastas mahepõllumajanduse tõendava dokumendi nr 170536 järgi PMA
14.septembril 2017 toimunud järelkontrolli käigus, et taotleja mahepõldudel kasvab 33,47 ha ulatuses tatar allakülvita ning 26,98 ha ulatuses, sh põllul nr 2, kasvab põldudel liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi). Kohtule ei ole kontrollitav, kuidas vastustaja sellisele järeldusele jõudis. Mahepõllumajandust tõendavast dokumendist nr 170536 nähtub, et see on allkirjastatud 19. septembril 2017 ning ainus kontrollikuupäev, millele selles dokumendis viidatakse, on 8. juuni 2017. a kontroll (mille kohta koostati ka protokoll nr KP_1710777). Selles dokumendis ei ole viiteid 14. septembri 2017. a järelkontrollile. Küll aga nähtub dokumendist, et kaebaja tegevusvaldkond on taimekasvatus, täpsemalt liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi) 26,98 ha ja tatar allakülvita 33,47 ha. See dokument on antud välja kooskõlas Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 art 29 lg-ga 1 ning Komisjoni määrusega (EÜ) nr 889/2008. Kohtule teadaolevalt tõendab see dokument asjaolu, et kaebaja tegevust on kontrollitud ja tema tegevus vastab kõnealustes määrustes sätestatud nõuetele. Ettevõtte tunnustamise käigus hindab järelevalveasutus ettevõtte käitlemise vastavust EL otsekohalduvatele määrustele, mahepõllumajanduse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kontrollitakse nii dokumente kui ka ettevõtte tegevust kohapeal. Juhul kui käitlemine vastab seadusest tulenevatele nõuetele, siis ettevõte tunnustatakse ning ettevõttele väljastatakse tunnustamise otsus, milleks on komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 XII lisas toodud vormikohane tõendav dokument.
24.Ka kaebaja väidab, et 14. septembril 2017. a ei toimunud kaebajale teadaolevalt PMA kohapealset kontrolli. Selle tõenduseks on kaebaja kohtule esitanud 4. jaanuaril 2019 PMA-st saadud e-kirja, milles Virve Järvsoo selgitab järgmist: „Vestlesin meie peaspetsialistiga ja sain tema käest kinnituse, et protokolli ta 14.09.2017 põldude 5L, 6 ja 1 üle vaatamisel kas külv on ikka teostatud või mitte ei vormistanud. Kuna põhikontrolli ajal 08.06.2017 kontrollis ta kõik
3-18-1155 nõuded ära, põldudel nr 5L, 6 ja 1 oli hetkel tatar külvamata mis oli ka protokollis fikseeritud. 14.09.2017 teiste ettevõtete kontrolli käigus sõitis peaspetsialist ka eespool nimetatud põldudest mõõda ja pidas vajalikuks üle vaadata kas tatar on seal põldudel ka reaalselt kasvamas. Meile andis peaspetsialist teada järgnevat: 14.09.17 kontrollitud põldude nr 1, 6 ja 5L (külve). Vastavatel põldudel on tatar kohati rohkelt umbrohtunud (tatrataimik on ilmastikutingimuste tõttu hõre). Kasutatud teise ettevõtte mahekülvist. Sellest tulenevalt pean meie peaspetsialisti kontrolli igati korrektseks.“ (tl-d 119p-120). Seega nähtub PMA e-kirjast, et 1) PMA ametnik vaatles 14. septembril 2017 kaebaja põlde nr 5L, 6 ja 1; 2) PMA ei koostanud vaatluse kohta protokolli; 3) külvatud tatar on põldudel umbrohtunud ning tatrataimik on ilmastikutingimuste tõttu hõre. E-kirjast ei nähtu, et PMA ametnik oleks kontrollinud kaebaja põldu nr 2. Samuti ei nähtu e-kirjast, et PMA ametnik oleks kaebaja põlde fotografeerinud. Seetõttu on kohtule arusaamatu, kuidas PRIA sai 23. aprilli 2018. a vaideotsuses väita, et PMA poolt 14. septembril 2017 toimunud kohapealses kontrollis tehtud fotod põllu nr 2 kohta tõendavad selgelt, et nimetatud põllul kasvasid valdavalt heintaimed ja tatrataimik oli hõre (tl-d 13-13p).
25.Kuna põllu nr 2 pindala oli 14,93 ha ja kaebaja taotles teraviljagrupis toetust kokku 48,40 ha kohta, siis moodustas pindalade erinevus kultuurigrupis kindlakstehtud pindalast (48,40 14,93=33,47 ha) 44,61% (14,93÷33,47×100) ning selle tõttu kaebajale teraviljagruppi kuuluvate kultuuride kasvatamise eest toetust ei määratud. Seega mõjutas põllu nr 2 kohta öeldu, toetuse määramist ka 33,47 ha (põllud nr 5L, 6 ja 1) seoses, sest tulenevalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1 teisest lõigust, kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta.
26.Kuigi kohtu hinnangul võib PRIA toetuse taotluse lahendamise menetluses tugineda PMA kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele ning ei pea toetuste vähendamise üle otsustades tegema uut kohapealset kontrolli, ei saa PRIA siiski PMA kontrollidokumentidele anda sellist sisu, mida neis ei ole.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja tühistamisnõude. Haldusmenetluse seaduse § 54 lg 1 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PRIA 9. mai 2018. a otsus nr 12-6/18/432 neile tingimustele ei vasta, kuna PRIA otsuse selgitused ei ole kohtul kontrollitavad.
28.Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuna PRIA 9. mai 2018. a otsus nr 12-6/18/432 tühistatakse kaebajat puudutavas osas. Kohus kohustab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 alusel PRIA-t kaebaja toetuse taotlust uuesti lahendama. PRIA-l tuleb kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates arvestada käesoleva kohtuotsuse põhjendustega.
29.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja ei ole kohtule kuludokumente esitanud. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja on tasunud kaebuselt ja määruskaebuselt riigilõivu (tl-d 7, 50). Kuigi Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2019. a menetluse lõpetamise määruse kohaselt
3-18-1155 tuli kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada määruse jõustumisel, nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on 15 eurot juba tagasi saanud, seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot (riigilõiv määruskaebuselt). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.