lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1488/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1488/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1488

Määruse kuupäev

11. september 2019

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Gennadi Nedjuhhini (Nedjuhhin) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot väljamõistmiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Gennadi Nedjuhhini kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla kinnipeetava Gennadi Nedjuhhini (edaspidi kaebaja) kambris toimus 27. märtsil 2019 läbiotsimine. Õhtusöök oli toodud kambrisse, kuid kambris toimuva läbiotsimise pärast viidi kaebaja koos kambrikaaslasega kambrist koridori. Selleks ajaks, kui kaebaja kambrisse naasis, oli õhtusöögiks pakutud supp jahtunud. Kaebaja palus valvuril korraldada supi soojendamise, kuid valvur keeldus selle tegemisest.
2.Kaebaja esitas 21. mail 2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Vanglale esitatud taotluses selgitas kaebaja, et ta ei suutnud süüa külma suppi ja jäi seetõttu õhtusöögita. Kaebaja sõnul jahtus supp ametniku süül. Kaebaja leidis, et vangla on teda sellega solvanud ja põhjustanud talle hingelist valu, ning taotles vanglalt mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot. Viru Vangla jättis 22. juuli 2019. a otsusega nr 6-16/40-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas 31. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, paludes kohustada Viru Vanglat maksma talle tervise kahjustamise eest hüvitisena 300 eurot. Kaebaja leiab, et vangla on oma tegevusega tekitanud kahju tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6.Riigikohus on rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-41-10, punkt 12). Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ja kohtule esitatud kaebuses on kaebaja viidanud vangla samale tegevusele, millega väidetavalt kaebajale kahju põhjustati. Siiski nähtub eelnimetatud taotlusest ja kaebusest, et väidetav kahju on tekkinud erinevatele õigushüvedele. Riigivastutuse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vanglale esitatud taotluses heidab kaebaja ette solvamist ja hingelise valu põhjustamist, mida võib käsitada inimväärikuse alandamisena, kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja endale tervisekahju tekkimist. Tegemist on erinevate kahjuna väidetud faktiliste tagajärgedega ning praegusel juhul ei ole vangla saanud talle esitatud taotluse lahendamisel võtta arvesse võimalikku tervisekahju tekkimist. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tõendamist vajavad asjaolud on erinevad, olenevalt sellest, kas soovitakse tervise kahjustamise või inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-10, punkt 13). Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebajal on praegusel juhul läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
7.Kohus märgib siiski lisaks, et isegi juhul kui eeldada kaebaja soovi esitada ka kohtule väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebus, esineks alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kohtu hinnangul ei ole olukord, kus isik peaks sööma jahtunud suppi või jääma ilma ühest õhtusöögist põhjusel, et see oli jahtunud, sedavõrd intensiivseid kannatusi põhjustav, et seda võiks pidada inimväärikust alandavaks. Seetõttu jääks ka kaebus ilmselt rahuldamata. Kohtu arvates on kõnealustel asjaoludel olnud riive kaebaja õigustele minimaalne, kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline ning sellest tulenevalt oleks kaebuse tagastamine HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel põhjendatud.
8.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta isikult õigust pöörduda samas asjas uuesti kohtusse, kuna sellisel juhul loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lõige 2). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium