M. M. kaebus Viru Vangla 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 6-3/1040-1 ja 11. veebruari 2019. a vaideotsuse nr 6-12/12-2 tühistamiseks Kaebaja M. M. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta M. M. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (tl-d 42-77)
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. oktoobril (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla määras 13. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 6-3/1040-1 kinnipeetavale M. M. (kaebaja) vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 sätestatud nõude rikkumise eest karistuseks 5 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt keeldus kaebaja täitmast vanglaametniku korduvalt antud korraldust tagastada pastakas ning ärritus vanglaametnike korralduste peale. Kinnipeetav takistas ka toiduluugi sulgemist. Pärast toiduluugi sulgemist ja seejärel osakonna sulgemist võtsid vanglaametnikud kaebajalt pastaka ära. Vastustaja hinnangul on vanglaametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine käsitatav otsese allumatusena, mis takistab vanglas julgeoleku tagamist. Kaebaja rikkus oma tegevusega VangS § 67 p-i 1 ja pani seega toime distsiplinaarüleastumise. Allumatust tõendab vanglaametniku ettekanne, olukorda nägi pealt ka teine valvur. Kuna allumiskohustuse eiramisega seatakse ohtu vangla üldine julgeolek, siis on tegemist raske rikkumisega Kaebajat on varasemalt korduvalt karistatud allumiskohustuse eiramise eest ning hetkel on tal 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvestades eeltoodut on kaebaja karistamine üld- ja eripreventiivsel eesmärgil vangla julgeoleku tagamiseks vajalik. Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning varasemad karistused ei ole mõjutanud tema tegevust.
2.Kaebaja esitas 12. jaanuaril 2019 Viru Vanglale käskkirja nr 6-3/1040-1 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti Viru Vangla 11. veebruari 2019. a vaideotsusega nr 6-12/12-2 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on vangla järginud menetlusreegleid. Kaebajat teavitati vastuväidete esitamise õigusest (tähtaeg - 13. detsember 2018, hiljemalt kell 12.00). Seega oli kaebajal võimalik esitada omapoolsed vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Kaebaja esitas vastuväite kell 12.33, kuid ei selgitanud hilinemise asjaolusid. Isegi, kui kaebaja soovis esitada vastuväited viimasel minutil, tulnuks tal arvestada, et teenistujatel võib teiste tööülesannete täitmisega minna aega ning vastuväidete üleandmine viimasel minutil ei ole võimalik. Vastustaja ei ole rikkunud menetluse läbiviimisel erapooletuse nõuet. Karistuse määramisel on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega, määratud karistus on rikkumise raskust ja eelnevaid karistusi arvestades proportsionaalne.
3.Kaebaja esitas 13. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 6-3/1040-1 ning 11. veebruari 2019. a vaideotsuse nr 6-12/12-2 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 18. aprilli 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras 29. juuli 2019. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad.
5.1.Distsiplinaarmenetluses soovis kaebaja kõigi distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvuda ning esitas selgituse protokollimise taotluse (tl 11), mille vangla jättis piisava tähelepanuta. Samuti pole uuritud ja tutvustatud kaebajale turvakaamerate videosalvestisi.
5.2.Vanglaametniku ettekandes kajastatu on ebaõige. Kaebaja pole keeldunud korralduse täitmisest, temale pole kirjavahendi tagastamise korraldust üldse antudki. Pastakat ei võetud kaebajalt hiljem ära mitte läbi toiduluugi, vaid pastakas oli asetatud trellukse peale, mille vanglaametnikud võtsid pärast ukse avamist ära.
5.3.Intsidendi toimumise ajal oli osakonnas palju teisi kinnipeetavaid ja sellest tulenevalt võis kaebajal olla raskusi korralduste kuulmisega. Kaebaja on taotlenud hiljem ka müramõõtmiste tegemist, kuid vangla on sellest keeldunud. Seljavigastusest tulenevalt ei ole kaebajal võimalik
3-19-491 sundasendit säilitada ning kuna toiduluuk asetseb umbes 1m kõrgusel põrandast, siis on kummardamine ning läbi toiduluugi suhtlemine kaebajal raske. Kaebaja kõrvakuulmine on vangistuse ajal ka langenud, seega ei pruukinud vanglaametniku korraldus olla kaebaja jaoks arusaadav.
5.4.Vangla rikkus menetlusreegleid, kui keeldus 33 minutit pärast tähtaega vanglale esitatud selgitusi arvestamast. Kaebaja soovis esitada vastuväiteid õigeaegselt, kuid vanglaametnik tegeles samal ajal söögi jagamisega ning seetõttu ei võtnud kaebaja selgitusi tähtaegselt vastu.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna see on põhjendamatu. Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses kajastatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole korralduste täitmata jätmist eitanud. Arvestades kaebaja negatiivset suhtumist vanglaametnikesse ning asjaolu, et ei esine ühtegi asjaolu, mis seaks kahtluse alla ettekande õigsuse, siis on distsiplinaarüleastumise toimepanemine tõendatud. Kaebaja viidatud videosalvestis ei oleks andnud juurde tõendamisteavet, sest video ei salvesta heli. Kuna distsiplinaarmenetluses videosalvestist ei vaadeldud, siis ei ole see ka säilinud ning seda pole kohtule võimalik edastada.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaidluse all on Viru Vangla 13. detsembri 2018. a käskkirja nr 6-3/1040-1, millega kaebajat karistati distsiplinaarüleastumise toimepanemise eest 5 ööpäevase kartserikaristusega, õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud käskkirja ning vaideotsuse tühistada, kuna ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, distsiplinaarmenetlus on läbiviidud ebakorrektselt ning tema karistamine on ebaõige.
8.Vaidlustatud käskkirja kohaselt keeldus kaebaja täitmast vanglaametniku korduvalt antud korraldust tagastada pastakas. Vangla hinnangul rikkus kaebaja sellega VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Kaebajale heidetakse seega ette allumatust. VangS § 67 p 1 näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuse liigiks on VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
9.Vastustaja tugineb distsiplinaarsüüteo tõendamisel vanglaametniku ettekandele ning intsidenti pealt näinud valvuri kinnitusele.
10.Esmalt märgib kohus, et vastustaja on ebaõigesti jätnud ühe distsiplinaarrikkumist tõendava või seda välistava tõendi kogumata, kuigi kaebaja palus videosalvestisega tutvuda ja seda ka temale tutvustada. Asjaolu, et videosalvestisel ei ole heli, ei muuda seda tõendit asjakohatuks. Videosalvestiselt oleks näiteks tuvastatav, millistes kohtades vanglaametnikud seisid ning milliseid toiminguid teostasid ning seeläbi saaks hinnata paremini ettekandes kajastatu usaldusväärsust. Videosalvestise hävitamisega ja selle kontrollimata jätmisega on vastustaja raskendanud ettekande usaldusväärsuse kontrollimist. Nimetatud rikkumine ei anna siiski alust selles asjas vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, sest kohtu hinnangul on kaebaja distsiplinaarüleastumine piisavas ulatuses siiski tõendamist leidnud.
11.Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus kahelda distsiplinaarmenetluses kasutatud ettekande õigsuses. Pole mingit alust arvata, et vanglaametnikel oli mingi isiklik motiiv
3-19-491 kaebajat kiusata. Puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et vanglaametnik kaebajat vaenaks. Kohtul puudub samuti alus arvata, et vanglaametnik kirjutab kinnipeetavate kohta ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud. Kohtu hinnangul on kaebaja väited vanglaametnike motiivide kohta ettekandes valetada ning moonutada tegelikult toimunut, paljasõnalised ning oletuslikud.
12.Asjaolu, et kaebaja ei pruukinud täpselt kuulda korralduse sisu, ei ole tema distsiplinaarüleastumist vabandav asjaolu. Kui kinnipeetaval jääb arusaamatuks vanglaametniku korraldus, siis tuleb tal paluda seda korrata, mitte lihtsalt eirata. Ettekande kohaselt andis vanglaametnik korduvalt samasisulise korralduse. Seda kinnitab ka teine intsidenti pealt näinud vanglaametnik. Kohtule esitatud kaebaja tervisekaarti väljavõtetest (tl 42-77) ei nähtu, et kaebajal oleks märkimisväärne kuulmiskahjustus, mis takistaks tal korraldusi mõistmast ning võiks olla rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kaebaja selgitused viitavad samuti sellele, et kaebajal ei esinenud märkimisväärseid raskusi kontaktisikuga suhtlemisel ning teksti mõistmisel. Pigem viitab kaebaja selgitus sellele, et kaebaja üritab leida paljasõnalisi õigustusi oma teole.
13.Samuti ei ole korralduse täitmata jätmise tõendamisel oluline, kuhu kinnipeetav pärast intsidenti pastaka asetas (toiduluugi juurde või trelluksele). Kohtu hinnangul ei ole korralduste täitmisest keeldumise järgsed toimingud kirjutusvahendi kättesaamiseks kaebaja valdusest asja lahendamisel olulise tähtsusega, sest need täpsustavad üksnes etteheidetud teole järgnenud vanglaametnike toiminguid. Tähtis on asjaolu, kas kaebaja täitis korralduse tagastada pastakas kohe. Vastustaja ametniku ettekande kohaselt eiras kaebaja korraldust tagastada pastakas korduvalt ning nimetatud kirjavahend võeti kaebajalt hiljem ära. Kohtu hinnangul ei anna kaebaja selgitused olukorra kohta alust kahelda ettekande õigsuses.
14.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja on põhjendamatult jätnud kaebaja vastuväited distsiplinaarmenetluses arvestamata. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest 28. novembril 2018 ning 10. detsembril 2018 koostas vastustaja distsiplinaarmenetluse protokolli, mida samuti tutvustati kaebajale. 28. novembri 2018. a teatises on märgitud, et kaebajal on võimalik omapoolseid kirjalikke selgitusi esitada kuni
3.detsembri 2018. a kella 12.00-ni (tl 36). Kaebaja kirjalikke selgitusi nimetatud tähtajaks ei esitanud. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel teavitati kaebajat, et vastuväidete esitamise tähtajaks on 13. detsember 2018. a kella 12.00 (tl 13). Kaebaja ei esitanud märgitud tähtajaks vastuväiteid. Kaebaja vastuväited võttis vanglaametnik vastu 13. detsembril 2018 kell
12.33.Seega esitas kaebaja vastuväited hilinenult. Asjaolu, et vastuväited sooviti väidetavalt üle anda viimasel minutil, kuid vanglaametnikud võtsid vastuväited vastu hiljem, ei ole oluline. Kaebaja võttis ise teadlikult riski, et viimasel minutil selgituste esitamisel ei pruugi vastuväidete esitamine õigeaegselt õnnestuda, kuna üksuse vanglaametnikel on ka teisi tööülesandeid, mille täitmine ei pruugi võimaldada kaebaja dokumente kohe vastu võtta. Seega ei pidanud vastustaja vastuväites märgituga arvestama, sest vastuväited esitati hilinenult. Selgituste ja vastuväidete esitamiseks anti distsiplinaarmenetluses mõistliku pikkusega tähtaeg. Lisaks leiab kohus, et vastuväites (tl 14) esitatud väited ei tingiks samuti distsiplinaarkäskkirja tühistamist. Ettekande usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ning pastaka täpne asukoht pärast korralduse esitamist ning selle äravõtmise ajahetk ning viis ei ole kaebaja distsiplinaarüleastumise tõendamisel olulised. Oluline on, et kaebaja keeldus kohtu hinnangul põhjendamatult täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust. See on vanglaametniku ettekande ning tunnistaja kinnitusega tõendamist leidnud.
3-19-491
15.Kuna kaebajale etteheidetav tegu seisnes vanglateenistuse ametniku korraldusele mitte allumises, tuleb lisaks kontrollida, kas vanglaametniku poolt antud korraldus oli tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 tähenduses ja selle tühisus oli kaebajale ilmselge. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebajale antud korraldustel puuduvad HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tunnused.
16.Kaebaja heidab ette ka talle turvakaamera salvestuse tutvustamata jätmist. Kuna vastustaja turvakaamera salvestusele distsiplinaarmenetluses ei tuginenud ning seda tõendina asja juurde ei võtnud, siis ei pidanudki vastustaja seda kaebajale distsiplinaarmenetluse materjalide tutvustamisel näitama. Mis puudutab kaebaja ütluste protokollimata jätmist, siis HMS § 18 lg 1 p 1 kohaselt protokollitakse menetlustoiming kui menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse. Vanglale esitatud taotluses ei ole kaebaja ütluste protokollimise vajadust põhjendanud. Kohtu hinnangul ei olnud ütluste protokollimiseks ka sisulist vajadust, sest vastustaja ei kuulanud kaebajat üle ning kaebajal oli võimalik esitada kirjalik selgitus toimunu kohta. Lisaks tuleb arvestada, et menetlustoimingu protokollimisega kaasnevad vastustajale paratamatult lisakulud. Seega ei olnud alust kaebaja ütluste protokollimiseks ka HKMS § 18 lg 1 p 3 alusel. Kaebajale anti võimalus esitada seletus ja vastuväited kirjalikult, mis oma mõjult on samaväärne menetlustoimingu protokollimisega. Õigeaegselt esitatud kirjalik seletus võetakse distsiplinaarmenetluse materjalide juurde ning see on HMS § 38 lg 2 alusel distsiplinaarmenetluses üheks tõendiks.
17.Kohtu hinnangul ei esine seega vaidlustatud käskkirjas ning distsiplinaarmenetluse läbiviimises selliseid olulisi menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada vaidlustatud käskkirja ning distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, samuti antud võimalus selgituste andmiseks. Kaebuses esitatud etteheited ei kinnita tõendite meelevaldset hindamist.
18.Kohus leiab, et rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud kartserikaristus proportsionaalne ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Vangla on põhjendatult arvestanud varasemate samaliigiliste (allumatus vanglaametnike korraldustele) rikkumiste ja karistustega. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetava eelnevad samaliigilised rikkumised iseloomustavad tema käitumist ja suhtumist õiguskorda, sh vanglateenistuse ametnike korraldustesse ja distsipliini ning viitavad süstemaatilisele allumatusele. Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 25-26). Seega on vangla õigesti käsitlenud rikkumisi rasketena ning kaebajat distsiplinaarkorras karistanud. VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimaalmäära (45 päeva) arvestades, ei ole alust pidada 5 päevast kartserikaristust distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid arvestades ülemäärasteks. Karistus on süüteo raskust arvestades seega proportsionaalne.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime initsiaalidega. Kuna haldusasja toimik sisaldab suures ulatuses kaebaja terviseandmeid, siis on kohtu hinnangul otstarbekas kuulutada HKMS § 77 lg
3-19-491 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel haldusasja nr 3-19-491 menetlus toimiku lehtedel 42-77 kajastatud teabe osas kinniseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.