lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1595/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1595/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-19-1595

Haldusasi

T. S kaebus seonduvalt Lääne Ringkonnaprokuratuuri 26.07.2019 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisega nr LÄRP-9/19/39-(2)

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

selgitada, et RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale on võimalik esitada kaebus Riigiprokuratuurile;

2.Saata käesolev määrus kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

määruskaebuse arvates.

otse

Tallinna

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule laekus 22.08.2019 T. S kaebus seonduvalt Lääne Ringkonnaprokuratuuri 26.07.2019 teatisega nr LÄRP-9/19/39-(2). Nimetatud teatisega jäeti kriminaalmenetlus nr 19750000030 alustamata. Kaebaja taotles 26.07.2019 teatise õigusvastaseks tunnistamist, selle tühistamist ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Koos kaebusega on esitatud ka menetlusabi taotlus riigi õigusabi saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus kas see on nõuetekohane, kas see kuulub halduskohtu pädevusse ja kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Antud juhul näeb sellise teistsuguse menetluskorra ette

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kriminaalmenetluse seadustik, mis reguleerib kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamise korda.

3.Lääne Ringkonnaprokuratuuri 26.07.2019 teatisest nr LÄRP-9/19/39-(2) nähtuvalt jäeti kriminaalmenetlus alustamata tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p 1 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Vaidlustatud teatises on selgitatud, et kannatanul on õigus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale KrMS § 207 lg 2 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist ei saa vaidlustada halduskohtus.
4.Kaebaja on taotlenud ka (väidetavalt) avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kahju tekitajaks peab kaebaja prokuratuuri, kuid prokuratuuri peale saab kahju hüvitamise kaebuste esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel, mis reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ning korda, kusjuures sellise kahju hüvitamise nõude saab esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ja kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS paragrahvide 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju sama seaduse § 7 tähenduses (SKHS § 17 lg 1). Seega ei oleks taolise kahju puhul tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuga ning ka taoline kahju hüvitamise nõue halduskohtu pädevusse kuuluda ei saa.
5.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse kaebus selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Käesoleval juhul saab kaebaja pöörduda vastava kaebusega kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale Riigiprokuratuuri ning kahju hüvitamise kaebusega prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole. Arvestades asjaolu, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kuulub tagastamisele, on sellega ühtlasi hõlmatud ka riigi õigusabi saamise taotlus. Nimetatud taotlust ei saa enam halduskohtu kaudu lahendada kui nõndanimetatud põhivaidlus kui selline halduskohtu pädevuse ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium