KEHTNA MÕISA osaühingu esialgse õiguskaitse taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22. juuli 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 kehtivuse ja täitmise peatamiseks
1.Jätta KEHTNA MÕISA osaühingu esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.KEHTNA MÕISA osaühingul tuleb teatada, kellele ning millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv summas 15 eurot tagastada.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotluse esitajale ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 22. juuli 2019. a otsuses nr 13-29.1/19/1850 otsustas:
Jätta välja maksmata toetuse saajale KEHTNA MÕISA osaühing PRIA 7. juuli 2017. a otsusega nr 13-29.1/17/1400 taotlusele nr 41001700189 määratud toetus summas 33 222,70 eurot.
2.Tunnistada kehtetuks PRIA 7. juuli 2019. a otsus nr 13-29.1/17/1400 toetuse saaja KEHTNA MÕISA osaühingu osas. Taotlustoimiku number 41001700189.
3.Nõuda tagasi KEHTNA MÕISA osaühingult PRIA 7. juuli 2017. a otsusega nr 13-29.1/17/1400 määratud toetusest (499 928,79 eurot) välja makstud toetus summas 466 706,09 eurot.
4.Kohustada toetuse saajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele.
5.Tasaarvestada tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates käesoleva otsuse tegemisest.
6.Kui toetuse saaja ei maksa toetust käesoleva otsuse p-s 4 nimetatud tähtaja jooksul tagasi ja toetusraha ei saa käesoleva otsuse p 5 kohaselt tasaarvestada, arvestada viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
7.Kui toetuse saaja jätab toetusraha tagasinõudmise otsuse käesoleva otsuse p-s 4 nimetatud tähtaja jooksul täitmata ning tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul
tasaarvestada, anda toetusraha tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2.KEHTNA MÕISA osaühing esitas PRIA-le 21. augustil 2019. a vaide PRIA 22. juuli 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 kehtetuks tunnistamiseks. Ühtlasi palus KEHTNA MÕISA osaühing peatada vaidlusaluse otsuse täitmine kuni vaidemenetluse ning sellele võimaliku järgneva kohtumenetluse lõpuni.
3.KEHTNA MÕISA osaühing esitas Tartu Halduskohtule 2. septembril 2019. a esialgse õiguskaitse taotluse peatada PRIA 22. juuli 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 kehtivus ja täitmine. Taotleja põhjendab, et PRIA ei ole eelnimetatud otsuse täitmist peatanud. Taotleja ei leia, et tema nõue vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks oleks ilmselgelt perspektiivitu. Taotlejal on 30. juuni 2019. a seisuga n-ö vaba raha kokku 87 990 eurot. Hiljuti on tehtud oluline investeering, mis on vabasid käibevahendeid piiranud. Tagasinõutav toetussumma moodustab taotleja ca 2-3 aasta kasumi. Nõude rahuldamise tähtaeg langeb ajale, kui põllumajanduses ei ole esimeses poolaastas investeeritud vahendid realiseerunud. Taotlejale kuuluva vara realiseerimine ei ole võimalik, sest need on nõuete tagamiseks panditud ning varade realiseerimine tähendaks taotleja majandustegevuseks vajalike varade müüki ja majandustegevuse vähenemist või lõppemist. Taotleja varad on panditud tagamaks krediidiasutuste nõudeid. Seega on taotlejal täiendavate finantsvahendite kaasamine krediidiasutusest raskendatud. Taotleja muutuks vaidlusaluse otsuse täitmisel maksejõuetuks või satuks olulistesse makseraskustesse. Põllumajanduses on juba lühiajalised makseraskused pöördumatute tagajärgedega. Vaidlusaluse otsuse kehtivuse ja/või täitmise peatamine on avalikes huvides. Nii PRIA kui ka avalikes huvides on võimaldada taotlejal majandustegevusega jätkata, et taotlejal oleks otsuse kehtima jäämisel võimalik nõue täita. Taotlejal on 46 töötajat ning tegemist on piirkonna olulise tööandjaga. Taotleja viib läbi projekti: „Meede: Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2). Pealkiri: Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel. Projekti kood PRIA-s: 616218790070“.
4.Vastusena Tartu Halduskohtu 3. septembri 2019. a määrusele esitas PRIA 5. septembril 2019. a seisukoha, milles teavitab, et on 5. septembril 2019. a peatanud PRIA 22. juuli 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 täitmise kuni vaidemenetluse lõpuni.
5.KEHTNA MÕISA osaühing esitas kohtule 5. septembril 2019. a seisukoha, milles märgib, et PRIA 5. septembri 2019. a otsus ei võta esialgse õiguskaitse vajadust. Vaidemenetlus lõpeb juba vaideotsuse tegemisega. Kohtu poolt rakendatav esialgne õiguskaitse kehtiks aga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-s 4 sätestatud tähtajani. Kui vaie peaks jääma rahuldamata, tuleks taotlejal vaidlusalune otsus täita ning ta peaks esitama koos kaebusega uuesti esialgse õiguskaitse taotluse. Kui negatiivne vaideotsus tehakse vahetult enne 22. septembrit 2019, ei pruugi taotlejal jääda piisavalt aega uue esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse äralangemisel läbi vaatamata.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus esmalt hindama taotluse lubatavuse eeldusi, sh kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja peab
vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.
8.PRIA 22. juuli 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 kohaselt ei maksta KEHTNA MÕISA osaühingule välja PRIA 7. juuli 2017. a otsusega nr 13-29.1/17/1400 määratud toetust summas 33 222,70 eurot ning nõutakse tagasi taotlejale juba välja makstud toetus summas 466 706,09 eurot. KEHTNA MÕISA osaühing on usutavalt põhjendanud, miks PRIA-le 466 706,09 euro tagasi maksmine enne vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamist vaide- või kohtumenetluses võib taotlejale põhjustada olulisi makseraskusi või maksejõuetust. Ka PRIA ei ole taotleja väiteid ümber lükanud. Taotlejal on konsolideeritud bilansi kohaselt 30. juuni 2019. a seisuga n-ö vaba raha 87 990 eurot. Taotleja on hiljuti teinud olulise investeeringu, mis on vabasid käibevahendeid piiranud. Tagasinõutav toetussumma 466 706,09 eurot moodustab taotleja umbes kahe aasta kasumi, arvestades, et 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt oli taotleja kasum eelmisel aastal 232 652 eurot. Taotleja varad on panditud tagamaks krediidiasutuste nõudeid, mistõttu on täiendavate finantsvahendite kaasamine krediidiasutustest raskendatud kui mitte võimatu. Taotleja selgituste kohaselt tähendaks varade müümine taotleja majandustegevuse vähenemist või lõppemist, kuna varad on majandustegevuseks vajalikud.
9.Taotleja ei vaja aga enam kohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist, kuna PRIA on
5.septembri 2019. a vastuses nr 13-29.1/19/1850-3 PRIA 22. juuli 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 täitmise kuni vaidemenetluse lõpuni peatanud. Seega on taotlejale pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumine vähemalt kuni vaidemenetluse lõpuni välistatud. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi asjaolu, et taotleja hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik võimaliku kohtumenetluse lõpuni. Kui PRIA jätab KEHTNA MÕISA osaühingu 21. augusti 2019. a vaide rahuldamata, siis on taotlejal võimalik kohtule esitada kaebus PRIA 22. juuli 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1850 ja vaideotsuse tühistamiseks ning ühes sellega uus esialgse õiguskaitse taotlus, et tagada esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse täitmise peatamine ka kohtumenetluse ajal. Käesolevalt ei ole teada vaidemenetluse lõpptulemus ega ka asjaolu, kas taotleja üldse vajab pärast vaidemenetlust esialgset õiguskaitset. Isegi kui taotleja peab kohtule pärast vaidemenetlust esitama kaebuse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse, ei saa seda pidada ebamõistlikult koormavaks. Kaebuse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse koostamisel on suures osas võimalik lähtuda juba PRIA-le 21. augustil 2019. a esitatud vaidest ning kohtule
2.septembril 2019. a esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest.
10.Kohtu hinnangul on PRIA 5. septembri 2019. a vastusega nr 13-29.1/19/1850-3 esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ning kohus jätab KEHTNA MÕISA osaühingu esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11.Taotleja eest tasus 2. septembril 2019. a riigilõivu summas 15 eurot Advokaadibüroo TRINITI OÜ. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis on taotlejal HKMS § 104 lg 5 p-st 3 tulenevalt õigus tagasi saada ka tasutud riigilõiv (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-32-13, p-d 14-15). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (HKMS § 104 lg 81). HKMS § 104 lg-st 8 tulenevalt tagastatakse riigilõiv menetlusosalise nõudel menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust lähtudes tuleb taotlejal teatada, kellele ning millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv summas 15 eurot tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.