Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate X., G. ja Y. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Lii Mahlberg Kohtuistungi sekretär Lii Miina Tõlk Sara Kurbašjan Lastekaitse spetsialist Kai Tsirk Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse: X. (haldusasi nr 3-19-1665), G. (haldusasi nr 3-19-1666), Y. (haldusasi nr 3-19-1667),
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 2. septembril 2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlused. Anda luba X., G. ja Y. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 2. septembrist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
3-19-1665, 3-19-1666, 3-19-1667
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 2. septembril 2019 Tartu Halduskohtule taotluse X., G. ja Y. kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel. Taotlustes kajastatud asjaolud ning põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.PPA ametnikud pidasid 1. septembril 2019 kell 9.30 Lütä külas kinni neli isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikuteks osutusid (tuvastatud kaasas olnud passide alusel) üks Läti Vabariigi kodanik (mees) ja kolm Armeenia Vabariigi kodanikku. Armeenia Vabariigi kodanikeks olid X. (sündinud xx.xx.xxxx) ja tema alaealine laps G. (sündinud xx.xx.xxxx) ning eelnimetatud isikute väidetav sugulane Y. (sündinud xx.xx.xxxx).
1.2.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. X., G. ja Y. on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1 ja 3, § 15 lg 3 ning § 19 lg 1 alusel peeti X., G. ja Y. 1. septembril 2019 kell 9.31 kuni 48 tunniks kinni.
1.3.Isikud esitasid 1. septembri 2019. a pärastlõunal rahvusvahelise kaitse taotlused. Taotlused võeti menetlusse, kuid otsust nende suhtes ei ole veel tehtud. Isikute kinnipidamine vormistati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ümber.
1.4.PPA hinnangul esineb kõigi isikute puhul põgenemisoht, sest esinevad VSS §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikud on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Isikud saabusid Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont selleks mitteettenähtud kohas. Isikud on väitnud, et nende reisimise sihtpunktiks ei olnud Eesti. Eestisse otsustati tulla, kui saadi aru, et Venemaa Föderatsioonist Eestisse on lühem maa kui Läti Vabariiki. Põgenemisohtu suurendab PPA hinnangul ka see, et X. abikaasale ja Y. sugulasele on 20. veebruaril 2018 väljastatud Saksamaa poolt rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, kuid X. väitel ei tea ta, kus tema abikaasa asub. X. põgenemisohtu ei vähenda ka alaealise lapse olemasolu, kuivõrd isiku laps on sündinud Rootsi Kuningriigis ning alaealise lapse olemasolu ei ole isiku ebaseaduslikku rännet seni takistanud. Isikud lahkusid augustis 2019 Armeeniast ja peatusid Venemaal ning seejärel sisenesid koos 1. septembril 2019 Eesti Vabariiki ebaseaduslikult.
1.5.Isikute kinnipidamine on vajalik ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). X. ütluste kohaselt on ta varasemalt rahvusvahelist kaitset taotlenud nii Lätis, Rootsis, Saksamaal kui ka Hollandis, kuid positiivset tulemust saamata läks tagasi Armeeniasse. Eelduslikult on ka lapsele taotletud kolmes riigis rahvusvahelist kaitset, kuid positiivset otsust ei ole saadud.
1.6.Arvestades isikute riiki sisenemise asjaolusid, taotluse esitamise asjaolusid ja varasemaid ütlusi sihtriigi kohta on PPA-l põhjendatud alus arvata, et isikud on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5).
1.7.X. on varasemalt Lätis, Saksamaal, Rootsis ja Hollandis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud ning sealt omavoliliselt lahkunud, mistõttu peab PPA vajalikuks tema ja G.’ kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel, et välja selgitada, kas mõni eelnimetatud liikmesriikidest on vastutav isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning kas isik sellest tulenevalt kuulub üleandmisele vastutavale liikmesriigile. Y. puhul PPA VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alusele ei tugine.
1.8.G. endast tulenevat põgenemisohtu ei saa PPA hinnata, sest lähtuvalt isiku east ei ole tema iseseisev lahkumine riigist võimalik. Seetõttu lähtub põgenemisoht isiku ema eelnevast ja tulevikus esineda võivast käitumisest.
3-19-1665, 3-19-1666, 3-19-1667
2.Haldusasjas toimus 2. septembril 2019 kohtuistung, kus menetlusosalised selgitasid kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.X. selgitas, et tema sooviks oli minna ükskõik millisesse Euroopa riiki. Varasemalt on ta taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, Rootsis, Saksamaal ja Hollandis. Saksamaal taotles ta rahvusvahelist kaitset koos abikaasaga, kuid mõlemad said negatiivse vastuse, misjärel nad lahkusid riigist ja läksid Hollandisse. X. lahkus nii Lätist, Rootsist kui Saksamaalt pärast negatiivse otsuse saamist. Hollandist lahkus ta abikaasata enne tema suhtes otsuse tegemist. X. selgitas veel, et temal ei olnud Armeenias probleeme, vaid tema abikaasal oli, mistõttu ta oli sunnitud lahkuma. Armeenia eluolud ei ole head.
2.2.Y. märkis, et Armeeniast lendas ta Venemaale augustis 2019 üksinda ja elas seal tädi juures. Ta on X. sugulane. Y täiendas, et eesmärk ei olnud just Eestisse tulla, vaid ükskõik millisesse Euroopa riiki. Ta soovib elada Euroopas.
2.3.PPA esindaja jäi kohtuistungil taotlustes märgitud asjaolude juurde ning leidis, et isikute kinnipidamine on VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel põhjendatud. PPA märkis täiendavalt, et neile teadaolevalt on rahvusvahelise kaitse menetlus hetkel Saksamaal pooleli. PPA esitas kohtule X. ja tema abikaasale Saksamaal väljastatud taotleja tunnistuste koopiad. PPA selgitas, et nimetatud tunnistus tõendab, et menetlus on pooleli ja tunnistuse alusel on isikul õigus riigis viibida kuni tema suhtes otsuse tegemiseni. PPA selgitas täiendavalt, et X. alaealise lapse G. põgenemisohtu tuleb sisustada läbi emal esineva põgenemisohu, kuna tegemist on niivõrd väikese lapsega.
3.Kohus tegi 2. septembri 2019. a kohtuistungil teatavaks kohtumääruse resolutsiooni.
KOHTU SEISUKOHT
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus PPA-le loa pidada isik kinni (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab PPA kirjalikult koos põhjendusega ning vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
5.Taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, sest ületasid Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone selleks õigust omamata, neil puudub välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 361 lg 1 ja § 362 lg 2).
6.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada muuhulgas järgmiste aluste esinemisel: 1) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4); 2) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5); 3) isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 7).
3-19-1665, 3-19-1666, 3-19-1667
7.Isiku kinnipidamiseks esineb alus, kui esineb kasvõi üks eelpool märgitud alustest. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1).
8.Halduskohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb vajadus ja alus pidada isikuid kinni kauem kui 48 tundi. Seetõttu rahuldab kohus PPA taotluse.
9.Halduskohtule esitatud teabe alusel on isikute põgenemisoht reaalne. Ühtlasi nõustub kohus PPA-ga, et G. osas on põgenemisohu hindamisel põhjendatud lähtuda tema emal X. esinevast võimalikust põgenemisohust.
10.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemisohtu kinnitab isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. X. ja Y. on PPA-le menetluses kui ka kohtuistungil kinnitanud, et Eesti ei olnud nende sihtriik, vaid siia tuldi, kuna Venemaa Föderatsioonist oli Lätti pikem maa. X. ja eelduslikult ka G. on korduvalt teistes riikides varjupaika taotlenud ja on nendest riikidest lahkunud. X. enda selgituste kohaselt lahkus ta Hollandist ootamata ära otsust tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta. Kohus arvestab ka asjaoluga, et X. ebaseaduslikku rännet erinevate riikide vahel ei ole siiani takistanud ka alaealise lapse olemasolu. Halduskohtu hinnangul võib X. oma väljakujunenud käitumismustrit jätkata. Kuna X. tuli Eestisse koos alaealise lapse ja sugulase Y., võib eeldada, et X. omavolilisel lahkumisel riigist lahkub koos temaga ka tema laps ning Y., sest isikud on seni reisinud koos ning on väidetavalt lähisugulased. Ka kohtuistungil palusid isikud neid mitte eraldada, mis viitab, et nende huviks on elada ja vajadusel ka reisida koos. Veenvad ei olnud ka Y. ütlused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta, sest need seonduvad eelkõige X. abikaasa väidetava tagakiusamisega, mitte otseselt tema olukorraga Armeenias. Kohtuistungil antud ütlused ei kinnita põgenemisohu puudumist.
11.Samuti arvestab kohus, et rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ning nendest riikidest lahkumise aeg on praegusel juhul ebaselge ning vajab täpsemat uurimist. Esmalt märkis X. kohtuistungil, et lahkus nendest riikidest enne sisulise otsuse saamist. Hiljem märkis isik, et lahkus enne rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes sisulise otsuse saamist üksnes Hollandis olles. Kohus pole veendunud X. ütluste usaldusväärsuses, sest need erinesid istungil märkimisväärselt ja nende tõepärasust tuleb täpsemalt kontrollida edasise rahvusvahelise kaitse menetluses. Kohtule esitatud Saksamaa rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus kinnitab üksnes, et X. taotles koos abikaasaga rahvusvahelist kaitset, kuid sisulise keelduva otsuse saamise kohta tuleb küsida välisriigi ametivõimudelt lisateavet. Samuti jäi kohtuistungil ebaselgeks, miks X. reisib oma abikaasast eraldi.
12.Kohtu hinnangul on X., G. ja Y. puhul rahvusvahelise kaitse vajadus veel üsna ebaselge. Kohus on seisukohal, et kuna isikute puhul esineb põgenemisoht ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on ebaselged, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused ja isikute eelnev tegevus, siis on PPA kinnipidamise taotlemisel põhjendatult tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-le 4.
3-19-1665, 3-19-1666, 3-19-1667
13.Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et isikute tegelikuks eesmärgiks ei ole saada Eestist rahvusvahelist kaitset. Isikud peeti kinni 1. septembril 2019 kell 9.30. VRKS § 14 lg 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Isikud esitasid rahvusvahelise kaitse taotluse tunde peale enda kinni pidamist. Nimetatud asjaolu võib viidata kogumis teiste asjaoludega, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei pruukinud olla isikutel prioriteediks. Samas tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotleja ei pea esitama taotlust koheselt kinnipidamisel. Arvestades, et isikud esitasid taotlused ca 4 tundi pärast kinnipidamist, ei kinnita nimetatud asjaolu, et isikud oleksid viivitanud ülemääraselt taotluse esitamisega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-415, p 13). X. varasem käitumine rahvusvahelise kaitse taotlemisel viitab ka sellele, et tema huvi on saada rahvusvahelist kaitset ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ka Y. käitumine ei viita sellele, et tema huviks ei ole rahvusvahelist kaitset saada. Seega ei ole kohtu hinnangul VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alustel isikute kinnipidamiseks selles asjas alust.
14.PPA on X. ja G. puhul ühe kinnipidamise alusena märkinud ka VRKS § 361 lg 2 p 7. Halduskohtu hinnangul on põhjendatud isikuid kinni pidada ka sellel alusel. Isikud on korduvalt taotlenud varjupaika teistes riikides. Praeguseks hetkeks ei ole PPA-le üheselt teada, kas mõni teine liikmesriik menetleb isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi või mitte. X. väitis küll kohtuistungil, et on saanud teistest riikidest negatiivse otsuse, kuid Hollandist lahkus ta enne otsuse saamist. Seega võib mõni muu riik vastutada isiku varjupaiga taotluse läbivaatamise eest.
15.Arvestades eeltoodut ning PPA 2. septembri 2019. a taotlustes märgitud asjaolusid kogumis, ei ole teiste leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega võimalik piisavalt leevendada põgenemisohtu. Isikutel puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed, nt neil puuduvad siin lähedased, kindlaksmääratud elukoht, töökoht. X. eelnev käitumine rahvusvahelise kaitse taotlemisel näitab, et ta võib riigist enne menetluse lõpetamist lahkuda ning seda tehes lahkub ta riigist tõenäoliselt koos oma peatselt kahe aastaseks saava lapsega ja Y. Kohus ei ole veendunud, et isikute majutuskeskusesse paigutamise ning teiste järelevalvemeetmete rakendamisega on isikutest lähtuvat põgenemisohtu võimalik leevendada määral, mis tagab isikute viibimise Eestis rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Kinnipidamiskeskuses on tagatud kõik eluks vajalik ning ka lapse kasvatamiseks vajalikud tingimused. Lapse huvides on viibida emaga koos, mistõttu ei ole alust nende eraldamiseks.
16.Halduskohus on seisukohal, et isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne meede. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning võib pidada tõenäoliseks, et nad püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isikute õigusi (nt liikumisvabadust), ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isikute paigutamine majutuskeskusesse ning nende suhtes VRKS § 29 lg‐s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kasutamine põgenemist käesoleval juhul tõhusalt ära hoida. Lisaks võib X. senist rahvusvahelise kaitse taotlemise praktikat arvestades pidada tõenäoliseks, et mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis võib olla menetluses sarnane taotlus. Kui isikud näitavad üles aktiivsust ja teevad koostööd PPA-ga, võimaldab see kiirendada menetlustoiminguid ja seejärel lüheneb eelduslikult ka isikute kinnipidamiskeskuses viibimise aeg. Samuti on piisava koostöö tegemisel võimalik põgenemisohu vähenemine ning isikute usaldusväärsuse suurenemine sellisel määral, et nad saab tulevikus paigutada majutuskeskusesse ning rakendada nende suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid.
3-19-1665, 3-19-1666, 3-19-1667
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotluses märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse alates 2. septembrist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.