Tartu Ringkonnakohus Einar Vene 10. september 2019, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja X ja Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Riigi õigusabi taotlejad – X ja Y
Menetlusosalised
3-19-1665
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-19-1665 ja nr 3-19-1666 ühte menetlusse ja menetleda liidetud taotlusi haldusajana nr 3-19-1665.
2.Rahuldada riigi õigusabi taotlused ja anda taotlejatele riigi õigusabi nende esindamiseks käesolevas halduskohtumenetluses.
3.Riigi õigusabi on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4.Saata käesolev määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks taotlejatele ning Politsei- ja Piirivalveametile.
5.Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist riigi õigusabi saajatega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 2. septembril 2019 Tartu Halduskohtule taotlused riigi õigusabi taotlejate, kes soovivad saada Eestis varjupaika, kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 2. septembri 2019. a määrusega haldusasjades nr 3-19-1665 ja nr 3-19-1666 PPA taotlused ning andis loa isikute kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 2. septembrist 2019 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.Tartu Ringkonnakohtusse saabusid 5. septembril 2019 taotlejate riigi õigusabi taotlused nende esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Taotlejad on Armeenia Vabariigi kodanikud, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset seoses kartuse ja ohuga elule tagasipöördumise korral päritoluriiki. Isikud taotlevad riigi õigusabi enda esindamiseks kinnipidamiskeskusesse paigutamisel ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses. Taotluste kohaselt on rahvusvahelise kaitse menetlus isikute jaoks eluliselt oluline ja riigi õigusabi saamine on vajalik nende õiguste kaitseks. Taotlejad viibivad kinnipidamiskeskuses, neil puudub vara ja võimalus tööl käia, nad ei oma juriidilisi teadmisi ega valda eesti keelt ulatuses, mis võimaldaks neil tulemuslikult oma õigusi kaitsta, sh koostada määrusele määruskaebust. Taotlejate rahaliste vahendite jääk ei ole piisav, et asjatundliku õigusabi eest ise tasuda. Taotluse eesmärgiks on saada õiglane lahend ja tagada isikute õiguste kaitse. Kohtumääruse vaidlustamise aeg on lühike ja tekkinud on kiire vajadus riigi õigusabi järele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et haldusasjad nr 3-19-1665 ja nr 3-19-1666 tuleb liita.
5.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg-st 1 koosmõjus HKMS § 185 lg-ga 1 ja § 203 lg-ga 2 võib kohus juhul, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
6.Mõlemas haldusasjas on PPA taotlenud isikute kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Isikute näol on tegemist ema ja tema alaealise lapsega, kes saabusid Eesti Vabariiki koos. Lisaks on ema oma lapse seaduslikuks esindajaks, mistõttu sõltub emast ka lapse edasine saatus. Taotluste liitmine võimaldab tulenevalt nende sisust ka taotluste kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Haldusasja numbriks jääb 3-19-1665.
7.Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi taotlused tuleb rahuldada ja taotlejatele tuleb anda riigi õigusabi nende esindamiseks käesolevaks halduskohtumenetluses.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 188 lg 3 ls 1 ja § 203 lg 2 alusel lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused.
9.Taotlejad on paigutatud kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel ja nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused. Taotlejad on esitanud riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks seoses kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning sellele järgneva halduskohtumenetlusega ning soovinud riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kuigi taotlejad on taotletava riigi õigusabi liigina märgistanud ristikesega ka isiku esindamise haldusmenetluses ja isiku muu õigusnõustamise või esindamise, nähtub taotluste põhjendustest, et taotlejate eesmärgiks on saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlejad on taotluse punktis 6 (probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse) märkinud: „Kinnipidamiskeskusse paigutamine ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses“. Taotluse punktis 8 (asjas taotlejale tulenev võimalik
kasu) on taotlejad muuhulgas märkinud: „Kohtumääruse vaidlustamise aeg on lühike ja tekkinud on kiire vajadus riigi õigusabi järele, sest õigusalaste teadmisteta ja eesti keele oskuseta jäävad isiku õigused kaitseta“. Neist ja ülejäänud põhjendustest nähtub üheselt, et hoolimata laiemalt sõnastatud taotlusest soovivad taotlejad riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses seoses taotlejate paigutamisega kinnipidamiskeskusesse.
10.VRKS § 10 lg 2 p 9 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 5 tähenduses. Lisaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest tuleb juhinduda ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. juuni 2013. a direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta art-dest 19 ja 20, kust sisuliselt tuleneb riigile kohustus taoliste isikute grupi puhul õigusabi tagada, seda ka olukorras, kus otseselt ei vaidlustata rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist, vaid selle taotluse lahendamise ajaks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigi õigusabi saamist võib piirata vaid juhul, kui edasikaebusel ei ole ilmseid eduvõimalusi (direktiivi nr 2013/32/EL art 20 lg 2). Ehkki eduväljavaateid halduskohtu määruse vaidlustamisel ei saa pidada suureks, ei saa edasikaebust praeguses menetlusetapis pidada ka ilmselgelt perspektiivituks.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et taotleja ei ole võimeline enda õigusi tema paigutamise vaidlustamiseks efektiivselt halduskohtumenetluses kaitsma. Isik ei valda menetluskeelt ega tunne piisavalt siinset õigussüsteemi, et ta suudaks ise end piisavalt hästi kohtumenetluses esindada. Lisaks ei ole tegemist ka tähtsusetu õigushüvega, mida isik kaitsta soovib. Praegusel hetkel on piiratud isiku võimalust liikuda ning see on kahtlemata intensiivne riive isiku õigustesse.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlus rahuldada ning määrata taotlejale riigi õigusabi korras esindaja taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamisega seotud halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi tuleb anda ilma hilisema riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi halduskohtumenetluses hõlmab ka kõigi selles halduskohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide koostamise.
13.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 116 lg 6 ls 1 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Seetõttu tuleb riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist riigi õigusabi saajaga.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.