Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 02.09.2019, Tartu 3-19-94 Ilja Lilitškini kaebus Tartu Vangla 23.11.2018. a käskkirja nr 6-1/1318 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määrus Ilja Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Ilja Lilitškin Volitatud esindaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla
2.Tagastada Ilja Lilitškinile määruskaebusele lisatud Tartu Vangla 28.06.2019. a kiri nr 6-24/2950-3.
3.Jätta Ilja Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 23.11.2018. a käskkirjaga nr 6-1/1318 I. Lilitškini suhtes alates 23.11.2018 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 3 ja 4 ning vangla sisekorraeeskirja § 12 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt toimus 23.11.2018 kell 8.50 administratiivhoone sotsiaalosakonna tualettruumis kaklus I. Lilitškini ja S. Grossbergi vahel.
2.I. Lilitškin esitas 07.01.2019 Tartu Vanglale vaide 23.11.2018. a käskkirja vaidlustamiseks.
3.I. Lilitškin võttis vaide Tartu Vangla 23.11.2018. a käskkirja peale 09.01.2019 tagasi.
4.Tartu Vangla lõpetas 11.02.2019. a käskkirjaga nr 6-1/195 I. Lilitškini suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud.
5.I. Lilitškin esitas 16.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Vangla 23.11.2018. a käskkiri nr 6-1/1318; kohustada vanglat lõpetama kartserirepressioonid ja viia kaebaja süüdimõistetu režiimile vangla hoones S; tuvastada tegevuse – alusetu ümberpaigutamine ja ebaseaduslik isolatsioon – õigusvastasus; mõista välja hüvitis 1000 eurot (kahju hüvitamiseks, mis tekitati tervise kahjustamisega). Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Tartu Halduskohus tagastas 30.01.2019. a määrusega kaebaja kaebuse 23.11.2018. a käskkirja tühistamisnõue ja hüvitamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning käskkirja õigusvastasuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ühtlasi jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.03.2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt; tühistas halduskohtu 30.01.2019. a määruse osas, millega kohus tagastas kaebaja nõude käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks tuvastamis- ja kohustamisnõude osas. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse muutmata.
8.Tartu Halduskohus kohustas 20.05.2019. a määrusega kaebajat selgitama, miks on 23.11.2018. a käskkirja tuvastamisnõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ning teatama, kas ta soovib esitada kohustamisnõude tema vanglasiseseks ümberpaigutamiseks ning kas selle nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
9.I. Lilitškin esitas 27.05.2019 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil ning väljamõeldud ettekäändel uuesti kartserisse paigutamise oht on reaalne. Kaebaja märkis, et kohtueelne menetlus on nüüdseks läbitud kohustamisnõude osas, sest ta esitas maikuus 2019 vanglale taotluse paigutada ta hoonesse S. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist nii tervisekahju tekitamise kui ka erinevate õigusvastaste toimingute – jäeti ilma õigusest helistada, telefonikõnedele kohaldati tsensuuri, ei väljastatud ravimeid, puudulik ventilatsioon jm kambritingimused – eest.
10.Tartu Vangla teatas 17.06.2019. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas 28.05.2019 venekeelse taotluse enda ümberpaigutamiseks, kuid sellele ei ole vastatud ja sellega seotud vaiet ei ole vangla saanud.
11.Tartu Halduskohus tagastas 18.06.2019. a määrusega kaebaja kaebuse ning jättis kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja põhjendus tuvastamisnõude esitamiseks preventiivsel eesmärgil ei ole kaebeõiguse jaatamiseks piisav. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusakti õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kaebaja ei viibinud kartseris, vaid tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis on praeguseks lõpetatud (tl 54). Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaitsta kaebaja õigusi tulevikus võimaliku käskkirja väljaandmisel ega taga, et vangla jätaks tulevikus uue täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise või pikendamise käskkirja kaebaja suhtes andmata. Ei esine reaalset ohtu, et vangla võiks kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Tuvastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Nõue kohustada vastustajat lõpetama kartserirepressioonid ja viia kaebaja süüdimõistetute režiimile oli seotud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise lõpetamise tahtega (ümberpaigutamine tavarežiimile). Asjaolu, et kaebaja käsitleb julgeolekuabinõude rakendamist samaväärsena kartseriga, ei oma kaebeõiguse tuvastamisel tähendust.
Kohustamisnõue seondus selgelt vaidlustatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjaga. Kaebaja suhtes ei rakendata enam täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ka ei läbinud kaebaja kohustamisnõude osas kohtueelset menetlust, vaid võttis vaide tagasi. Kohustamisnõue tuleb tagastada HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 ning VangS § 11 lg 5 alusel. 3) Kaebaja 28.05.2019. a taotlus ümberpaigutamiseks on esitatud teisel alusel ega seondu varasema kohustamisnõudega. Tegemist on kaebuse muutmisega. Kaebuse muutmise lubamisest tuleb keelduda HKMS § 49 lg 1 alusel, sest uus kohustamisnõue on esitatud ennatlikult ja kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa läbituks lugeda. 4) Kaebaja esitas 27.05.2019. a avalduses täiendava kahjunõude. Kaebuse täiendamine uue nõudega kujutab endast kaebuse muutmist (RKHKm nr 3-3-1-62-10, p 16), sest kohus tagastas esialgses kaebuses esitatud kahjunõude 30.01.2019. a määrusega, mis on selles osas jõustunud (Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2019. a määrus, p 12). Kaebuse muutmise vastuvõtmisest tuleb keelduda HKMS § 49 lg 1 alusel, sest esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole selge ning küsitav on avalduses märgitud tegevuste osas kohtueelse menetluse läbimine. Ühtlasi pikendaks kaebuse nõude muutmine oluliselt asja menetlust. Sellest tulenevalt on otstarbekas menetleda ja teha lõpplahend esialgses kaebuses esitatud nõuetes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.I. Lilitškin esitas 05.07.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määruse peale. Kaebaja palub vastustajalt välja nõuda 19.05.2019. a vaie ning vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus rikkus HKMS § 120 lg 1 p 1 ja p 3, § 122 lg 2 p 1 ja p 8, § 202 lg-t 1 ja § 61 lg-t 2. Kui vaidluse ese ei olnud arusaadav, siis tulnuks kohtul juhinduda HKMS § 27 lg 1 p-st 5. Kohus ei selgitanud välja kõiki asjaolusid, millega rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351. Kohus ei hinnanud esitatud põhjendusi ega tõendeid. Kohus pidi lahendama küsimuse, kas vaadeldav paigutamine – tegevus – oli seaduslik ja vastas seadusega sätestatud protseduurile. Kuna kartserisse paigutamist ei vormistatud käskkirjaga, rikuti VangS § 64 lg-t 4. Kartseri pikendamine ei ole põhjendatud. Kohus rikkus põhiseaduse (PS) § 1, 21, 22, 15 ja 14 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5, 6, 6.1 ja 13. 2) Kohus ei selgitanud, millise normi alusel kaebaja väidetavalt ei viibinud isolaatoris kambrites nr 1028 ja 1025, kus lakke on kinnitatud videokaamerad, pole juurdepääsu värskele õhule, on laua ja istme taolised esemed, ei ole dušši ja pesema viiakse üks kord nädalas. Kaebaja käitumine oli rahulik, seega ei esinenud asjaolusid VangS § 69 pikendamiseks ega olnud alust eeldada, et on vaja ennetada mistahes õiguserikkumisi. 3) Kaebaja esitas 2 kahju hüvitamise taotlust, mida vangla ei võtnud õigusvastaselt menetlusse, järelikult tekkis tal õigus kohtusse pöörduda. Puuduste kõrvaldamise avalduses põhjendas ta kahjusummat, mitte ei ole tegemist kaebuse muutmisega. 4) Vaidluse esemeks on see, et VangS § 69 alusel ei saa õigustada julgeolekumeetmete kohaldamise pikendamist, mitte käskkirja nr 6-1/1318 õigusvastasuse tuvastamine, nagu määras kohus. Teoreetiline oht väidetavale julgeolekule ei ole piisav, et õigustada kaebaja edasist viibimist isolatsioonis. Kohus ei selgitanud välja, kas toimus vabaduse ja füüsilise julgeoleku ründamine vanglas. Välja on mõeldud väidetav kaebuse muutmine. Põhinõuet, tuvastada kohtu poolt haldusakti tagajärje õigusvastasus (pikendamine kartseris), kaebuse muutmiseks ei loeta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja taotleb määruskaebuses riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest, mistõttu on
määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega puudub kaebajal vajadus taotleda määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist ning ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
14.Tartu Halduskohtu tagastas 18.06.2019. a määrusega kaebaja kaebuse Tartu Vangla 23.11.2018. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning kohustamisnõude – lõpetada kartserirepressioonid ja viia kaebaja süüdimõistetute režiimile – osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Lisaks jättis halduskohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (kohustamisnõue kaebaja ümberpaigutamiseks hoonesse S ning mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses vangla erinevate tegevustega) rahuldamata HKMS § 49 lg 1 alusel. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust tuvastamisnõude tagastamise osas ja kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise osas seonduvalt vangla erinevate tegevustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Seega ei ole määruskaebemenetluses vaidlust kaebuse tagastamise üle kohustamisnõude osas ja kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise üle seonduvalt uue kohustamisnõudega kaebaja ümberpaigutamiseks hoonesse S.
15.Määruskaebemenetluses vaidlustatud osas leidis halduskohus määruses, et kaebaja põhjendus tuvastamisnõude esitamiseks preventiivsel eesmärgil ei ole kaebeõiguse jaatamiseks piisav ning vaidlusaluse käskkirja tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et vangla jätaks tulevikus uue täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise või pikendamise käskkirja kaebaja suhtes andmata. Kaebuse muutmise taotluse osas seonduvalt kahju hüvitamise nõudega leidis halduskohus, et kahju hüvitamise nõue ei ole selge ja on küsitav puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud kõikide tegevuste osas kohtueelse menetluse läbimine ning ühtlasi pikendaks kaebuse nõude muutmine oluliselt asja menetlust. Sellest tulenevalt on otstarbekas menetleda ja teha lõpplahend esialgses kaebuses esitatud nõuetes. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus tagastas 30.01.2019. a määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõude (tervise kahjustamine) osas ning selles osas on halduskohtu määrus jõustunud, kuna Tartu Ringkonnakohus jättis 29.03.2019. a määrusega eeltoodud osas halduskohtu määruse muutmata ning kaebaja ei esitanud ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks Riigikohtusse määruskaebust.
16.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks määruskaebemenetluses vaidlustatud osas. Vastuseks määruskaebuses väidetule selgitab ringkonnakohus järgmist.
17.Kaebusele ettenähtud nõuded on sätestatud HKMS-i 4. peatükis, kus on reguleeritud, milliseid nõudeid on halduskohtul võimalik menetleda ja millistele formaalsetele nõuetele peab kaebus vastama. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
18.Kaebaja esitas 16.01.2019. a kaebuses (tl 1-9p, tõlge tl 11-15) Tartu Vangla 23.11.2018. a käskkirja nr 6-1/1318 tühistamisnõude ja õigusvastasuse tuvastamisnõude, ka kohustamisnõude
ja hüvitamisnõude (kahju hüvitamiseks, mis tekitati tervise kahjustamisega). Kaebaja kinnitas 15.02.2019. a määruskaebuses (tl 31-36p, tõlge tl 38-41) eelnimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamisnõude esitamist. Eeltoodule viitas ka Tartu Ringkonnakohus 29.03.2019. a määruses (p-d 4.1, 7, 11; tl 55-57). Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 05.07.2019. a määruskaebuse p-s 17 väidetu, et vaidluse ese ei ole käskkirja õigusvastasuse tuvastamine, vastuolus varasemalt käesoleva haldusasja raames kaebaja poolt väidetuga. Ühtlasi on see vastuolus ka sama määruskaebuse p-des 1 ja 1.1 märgituga, millest ilmneb ringkonnakohtu hinnangul selgelt kaebaja tahe, et tuvastataks vangla 23.11.2018. a käskkirja õigusvastasus, nagu ka halduskohus 18.06.2019. a määruse p-s 6 (tl 99-100p) asjakohaselt märkis. Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb kaebaja 16.01.2019. a kaebuses ning 15.02.2019. a ja 05.07.2019. a määruskaebustes märgitust, et kaebaja tahteks on jätkuvalt tuvastada Tartu Vangla 23.11.2018. a käskkirja õigusvastasus. Seega on halduskohus eeltoodud osas vaidluse eseme õigesti kindlaks teinud. Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu kaebaja väide halduskohtu poolt HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 202 lg 1 rikkumise kohta. Kuna halduskohus ei ole tuvastamisnõude osas kaebuse muutmise taotluse esitamist määruses kindlaks teinud, siis on asjakohatu kaebaja väide, et kaebuse muutmiseks ei loeta põhinõuet, tuvastada kohtu poolt haldusakti tagajärje õigusvastasus.
19.Selguse mõttes peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Tartu Vangla 23.11.2018. a käskkirja (tl 20-21) kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mitte ei karistatud teda distsipliinirikkumise eest kartserisse paigutamisega. Kaebaja sellekohased väited haldusasjas on valed.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatud kaebaja väited halduskohtu poolt HKMS § 122 lg 2 p-de 1 ja 8, § 27 lg 1 p 5 ja § 61 lg 2 ning TsMS § 351 rikkumise kohta ning etteheited, et halduskohus ei hinnanud esitatud põhjendusi ega tõendeid. Halduskohtul tuleb HKMS §-s 122 sätestatust juhinduda pärast seda, kui kaebus on menetlusse võetud, kuid käesolevas asjas ei ole halduskohus kaebaja kaebust menetlusse võtnud. Toimingud, mida halduskohus teeb ettevalmistava menetluse käigus, ei eelda kohtuistungi läbiviimist. Istungi korraldamise üle otsustamine toimub seejärel, kui kaebus on menetlusse võetud (HKMS § 122 lg 1, § 126 lg 1). TsMS § 351 reguleerib tsiviilasjas läbiviidaval kohtuistungil kohtuniku tegevust. Käesoleval juhul ei ole tegemist tsiviilasjaga. Kohus annab menetlusosaliste poolt esitatud põhjendustele ja tõenditele hinnangu kohtuotsuses (HKMS § 158 lg 1), mis eeldab taas, et kohus on kaebaja kaebuse menetlusse võtnud ja kaebuse sisuliselt läbi vaadanud. Käesolevas haldusasjas aga halduskohus tagastas kaebaja kaebuse juba ettevalmistava menetluse käigus. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja määruskaebuse kõik väited kohaldatud meetme õigusvastasuse kohta. Kõike eelnevat arvestades on põhjendamatu ka kaebaja väide, et halduskohus rikkus PS § 1, 21, 22, 15 ja 14 ning EIÕK art 5, 6, 6.1 ja 13.
21.Kaebaja väitel põhjendas ta puuduste kõrvaldamise avalduses kahjusummat, mitte ei olnud tegemist kaebuse muutmisega (määruskaebuse p 16). Kaebaja väidetu ei ole õige. Kaebuses märkis kaebaja, et ta taotleb kahju (1000 eurot) hüvitamist, mis tekitati tervise kahjustamisega. Kaebaja on jätnud määruskaebuses tähelepanuta asjaolu, et eeltoodud hüvitamisnõude osas tagastas halduskohus kaebaja kaebuse juba 30.01.2019. a määrusega ning halduskohtu määrus on selles osas jõustunud. Puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 68-82, tõlge tl 85-91) märkis kaebaja muuhulgas, et taotleb mittevaralise kahju hüvitamist erinevate õigusvastaste toimingute – jäeti ilma õigusest helistada, telefonikõnedele kohaldati tsensuuri, ei väljastatud ravimeid, puudulik ventilatsioon jm kambritingimused – eest. Seega on halduskohus õigesti märkinud, et eeltoodud vangla tegevuste peale kahju hüvitamise nõuet kaebaja esialgses kaebuses ei esitanud (määruse p 10). Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et kahju hüvitamise nõue ei ole selge ja on küsitav puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud kõikide
tegevuste osas kohtueelse menetluse läbimine ning ühtlasi pikendaks kaebuse nõude muutmine oluliselt asja menetlust. Sellest tulenevalt oli otstarbekas menetleda ja teha lõpplahend esialgses kaebuses esitatud nõuetes. Kaebaja ei ole sisulisi vastuväiteid eeltoodule määruskaebuses esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus põhjendatult keeldus HKMS § 49 lg 1 alusel eeltoodud osas kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
22.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.06.2019. a määruse muutmata.
23.Seoses kaebaja esindaja poolt esitatud ebaselge, kohati mitmetimõistetava, vastuolulise ja laialivalguva tekstiga määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastavalt HKMS § 28 lg-le 1 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 28 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida. Kaebaja esindajal tuleb edaspidi eeltooduga arvestada. Ühtlasi tuleb kaebaja esindajal edaspidi arvestada, et HKMS § 52 lg 1 p 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Eeltoodut kohaldatakse ka määruskaebuse suhtes (HKMS § 50 lg 1).
24.Kaebaja palub määruskaebuses vastustajalt välja nõuda 19.05.2019. a vaie. HKMS § 62 lg 2 lause 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna jõustunud on halduskohtu määrus, millega kaebaja kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue tagastati ning kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks uue kahju hüvitamise nõudega jäeti rahuldamata, siis ei puutu viidatud vaie käesoleva vaidluse esemesse, mistõttu ei ole tegemist asjas tähtsust omava tõendiga. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.
25.Kaebaja lisas määruskaebusele Tartu Vangla 28.06.2019. a kirja nr 6-24/2950-3, mille kohaselt vangla tagastas kaebaja taotluse paigutada ta hoonesse S. Kuna määruskaebemenetluses ei ole vaidlust kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise üle seonduvalt kohustamisnõudega kaebaja ümberpaigutamiseks hoonesse S, siis ei ole tegemist asjas tähtsust omava tõendiga, mistõttu tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebuse lisa (HKMS § 62 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.