lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-94/24

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-94/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1315
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 49 lg 1Kaebuse muutmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-94/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.03.20193-19-94/28Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-94

Määruse kuupäev

18. juuni 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Ilja Lilitškini kaebus Tartu Vangla 23. novembri 2018. a käskkirja nr 6-1/1318 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Ilja Lilitškin, seaduslik esindaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Ilja Lilitškini kaebus.
2.Jätta Ilja Lilitškini taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Kinnipeetav Ilja Lilitškin (kaebaja) esitas 16. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja tõi vaidlustatava vangla tegevusena välja 23. novembri 2018. a haldusakti nr 6-1/1318 ning mainis tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja kartserisse paigutamist. Kaebaja nõudis ka rahalist kompensatsiooni summas 1000 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Halduskohus tagastas 30. jaanuari 2019 määrusega kaebuse tühistamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõudes (tl 25-26).
3.Kaebaja esitas halduskohtu 30. jaanuari 2019 määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29. märtsi 2019 määrusega määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse osas, millega halduskohus tagastas kaebaja nõude vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja saatis asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Samuti juhtis ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu kohustamisnõudele. Muus osas jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

3-19-94

4.Tartu Halduskohus jättis 20. mai 2019. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule selgitada, miks on käskkirja tuvastamisnõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Lisaks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib esitada kohustamisnõude tema vanglasiseseks ümberpaigutamiseks ning kas selle nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
5.Kaebaja esitas 27. mail 2019 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja märgib, et tuvastamiskaebuse põhjendused on esitatud esialgse kaebuse punktis 7. Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil. Väljamõeldud ettekäändel uuesti kartserisse paigutamise oht on reaalne ja tõsine. Kaebaja esindaja märgib, et kohtueelne menetlus on nüüdseks läbitud ka kohustamisnõude osas, sest ta esitas mais 2019 taotluse paigutada kaebaja S hoonesse. Kaebaja taotleb täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamist erinevate toimingute (nt jäeti ilma õigusest telefoniga helistada, ei väljastatud ravimeid, kaebaja vanglale esitatud pöördumiste eest nõutakse tõlkimise raha, puudulik ventilatsioon jm kambritingimused) eest.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kaebaja palub tuvastada Tartu Vangla 23. novembri 2018. a käskkirja nr 6-1/1318 õigusvastasus. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 1).
6.1.Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kaebaja esindaja vastus kohtu käiguta jätmise määrusele on äärmiselt laialivalguv ja raskesti mõistetav ning see raskendab mõnevõrra kaebaja tegeliku tahte mõistmist. Kohtu hinnangul tugineb kaebaja tuvastamisnõude esitamisel üksnes preventiivsele eesmärgile. Sellele viitab ka vastuses märgitud esialgse kaebuse punkt 7. Kaebaja on seisukohal, et esineb reaalne ja tõsine oht tema kartserisse paigutamiseks väljamõeldud ettekäändel. Kohus leiab, et esitatud põhjendus ei ole kaebeõiguse jaatamiseks piisav. Kohus viitas 20. mai 2019. a kaebuse käiguta jätmise määruses, et efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamisest loobumine ei tekita iseseisvalt õigust esitada sama haldusakti peale tuvastamiskaebus. Kohus on jätkuvalt samal seisukohal. Olukorras, kus kaebaja jätab kasutamata efektiivsema õiguskaitsevahendi (tühistamisnõude), kuna ta võttis käskkirjale esitatud vaide tagasi, peab kohtu hinnangul esinema eriline põhjus, miks tuvastamisnõude esitamine isiku õiguste kaitseks jätkuvalt vajalik on. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab seega esinema reaalne oht, et vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3 3 1 48 15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada.
6.2.Vangla vastuse kohaselt ei viibinud kaebaja kartseris, vaid tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Praeguseks hetkeks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetatud (tl 54). Käesolevas asjas vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaitsta kaebaja õigusi tulevikus võimaliku käskkirja väljaandmisel. Vaidlusaluse käskkirja tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et vangla jätaks tulevikus uue täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise või abinõude pikendamise käskkirja kaebaja suhtes andmata. Samuti on kaebajal endal võimalik vältida õiguspärase tegevusega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning vaidlustada vajadusel haldusakti efektiivsema õiguskaitsevahendiga kui tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid siiski uuesti kohaldatakse. Seega ei esine praeguses asjas reaalset ohtu, et Tartu Vangla võiks kaebaja suhtes

3-19-94 ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Eelnevast tulenevalt tagastab halduskohus tuvastamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7.Kaebaja esitas esialgses kaebuses ka nõude kohustada vastustajat lõpetama kartserirepressioonid ja viia ta süüdimõistetute režiimile. Kohtu hinnangul oli esialgne kohustamiskaebus seotud just täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise lõpetamise tahtega (ümberpaigutamine tavarežiimile). Asjaolu, et kaebaja käsitleb täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist samaväärsena kartseriga ei oma kaebeõiguse tuvastamisel tähendust. Isikule ei ole karterikaristust kohaldatud, kohustamisnõue seondus selgelt vaidlustatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjaga. Vangla vastusest kohtule nähtub, et kaebaja suhtes ei rakendata enam täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samuti ei läbinud kaebaja kohustamisnõude osas sarnaselt esitatud tühistamisnõudele kohtueelset menetlust, vaid võttis vaide tagasi. Seega tuleb kaebus kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 47 lg 1, 121 lg 1 p 4, VangS § 11 lg 5 alusel.
8.Vastuses käiguta jätmise määrusele märgib kaebaja, et esitas mais 2019 kohustamisnõude tema ümberpaigutamiseks S hoonesse. Vangla 17. juuni 2019. a vastuse kohaselt on kaebaja esindaja esitanud 28. mail 2019 vanglale taotluse tema ümberpaigutamiseks ning see taotlus on hetkel vangla menetluses. Nimetatud taotlus on aga esitatud teisel alusel ega seondu varasema kohustamisnõudega. Kuna kaebaja suhtes ei kohaldata enam esialgses kaebuses märgitud täiendavaid julgeolekumeetmeid, siis on kaebaja esitanud uue taotluse enda vanglasiseseks ümberpaigutamiseks E hoonest S hoonesse. Vangla ei ole seda taotlust veel lahendanud. Tegemist on seega kaebuse muutmisega. Kohus keeldub HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmise lubamisest, sest uus kohustamisnõue on esitatud ennatlikult ning kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa praegu läbituks lugeda. Kaebajal on õigus esitada kohtule kohustamisnõue kui ta läbib nimetatud uue taotluse osas kohtueelse menetluse. Seejuures peab kohus ennetavalt vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et kaebuse esitamisel tuleb kaebus esitada võimalikult lühidalt ja selgelt märkida ära konkreetne nõue mida esitada soovitakse.
9.Kohus on seisukohal, et kaebaja on muutnud esialgset kaebust ka kahjunõude osas ning esitanud 27. mai 2019. a pöördumises täiendava kahjunõude. Kaebuse täiendamine uue nõudega kujutab endast samuti kaebuse muutmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. novembri 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-62-10, p 16), sest kohus tagastas esitatud kahjunõude 30. jaanuari 2019. a määrusega, mis on selles osas jõustunud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019. a määruse p 12).
10.Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav (HKMS § 49 lg 1). Kaebuse muutmise otstarbekuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kaebaja esitatud puuduste kõrvaldamise avaldus on äärmiselt laialivalguv ja sisaldab kahju hüvitamise nõuet ka vangla tegevuste peale, mida esialgses kaebuses ei käsitletud. Kaebaja soovib vastustajalt seoses vangla erinevate tegevustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (nt jäeti ilma õigusest telefoniga helistada, ei väljastatud ravimeid, kaebaja vanglale esitatud pöördumiste eest nõutakse tõlkimise raha, puudulik ventilatsioon jm kambritingimused). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul tuleb keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest, sest kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole selge ning küsitav on kõikide puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud tegevuste osas kohtueelse menetluse läbimine. Ühtlasi pikendaks praegusel juhul kaebuse nõude muutmine

3-19-94 oluliselt asja menetlust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul käesolevas menetlusstaadiumis otstarbekas menetleda ja teha lõpplahend esialgses kaebuses esitatud nõuetes. Kaebajal on võimalik nõuetekohane kahju hüvitamise kaebus vajadusel esitada eraldiseisvas menetluses. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

11.Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida veel järgnevat. Kohtu hinnangul esineb kaebaja esindaja tegevuses ka mõningaid pahatahtlikkuse ilminguid, sest puuduste kõrvaldamise vastuse tekst on laialivalguv, ebamäärane, osaliselt abstraktne ning sisaldab oluliselt enam kõikvõimalikke etteheiteid vangla aadressil, mis ei seondu otseselt vaidlusaluse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsusega. Tegemist ei ole esmakordse sellelaadse tegevusviisiga kaebaja esindaja poolt. Esitatud vastuse stiil ja vorm viitab, et kaebaja eesmärgiks on vaidluse eseme muutmine raskesti mõistetavaks ning ebaülevaatlikuks, mis ei aita kuidagi kaasa tõhusa õiguskaitse saamisele ning oma esindatava õiguste efektiivsele kaitsmisele.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ja keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium