lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1181/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1181/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
567
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1181

Määruse kuupäev

21.08.2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

„X“ kaebus Viru Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – „X“

Resolutsioon

1.Tagastada „X“ kaebus.
2.Jätta „X“ riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada määruse avaldamisel „X“ nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse Viru Vanglale.

KOHTU SEISUKOHT

1.„X“ esitas 19.06.2019 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles taotleb hüvitist ravimiseks või doonorimaksa saamiseks summas 350 000.00 (ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju) ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema pöördumistele vastamata jätmisega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebuse kohaselt ei võimalda Viru Vangla talle tervishoiuteenuseid ega reageeri tema avaldustele. Ta põeb C-hepatiiti ja haigus on muutunud krooniliseks selle tõttu, et ta ei saa ravi vähemalt viimase 10 aasta jooksul.
3.Kohus leiab, et kaebus ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju osas tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See tähendab, et halduskohus saab lahendada üksnes avalik-õiguslikke vaidlusi ega ole pädev lahendama eraõiguslikest suhetest, sh tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlusi. Vangla tervishoiutöötajad tegutsevad tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga

3-19-1181 avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Seega otsustab vangla tervishoiutöötaja isiku ravivajadust silmas pidades ravi määramise ja selle osutamise aja üle arsti ja kinnipeetava vahelises eraõigussuhtes (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses vaadata läbi kaebusi seoses ravi osutamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamisega. Tegemist on eraõigussuhtest tõusetunud vaidlusega, mida lahendab maakohus. Tulenevalt sellest tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

5.Kaebaja on soovinud veel mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema pöördumistele vastamata jätmisega. Kohus märgib, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna RVastS § 9 lg 1 ei luba isikul nõuda mittevaralise kahju hüvitamist seoses pöördumisete vastamata jätmisega. Tulenevalt sellest tagastab kohus kaebuse kaebaja pöördumistele vastamata jätmisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
6.Kaebaja taotles kaebuses endale advokaadi määramist. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Antud juhul tagastab kohus kaebuse tervikuna. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 6 alusel.
7.Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X, sest määrus sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium