lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1372/2

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 09.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1372/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1340
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1372

Määruse kuupäev

9. august 2019

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ kaebus Narva Linnavolikogu 20. juuni 2019. a otsuse nr 41 osaliseks tühistamiseks või osalise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ, esindajad vandeadvokaat Peeter Ploom ja vandeadvokaat Hendrik Mühls Vastustaja – Narva linn

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Ikaros Grupp ja Narva Karjäär OÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Narva Linnavolikogu algatas 24. jaanuari 2019. a otsusega nr 1 (otsus nr 1) Narva tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Otsuse p-s 3.1 määratleti detailplaneeringu ülesanne, milleks on Narva linnas Elektrijaama linnaosas ca 77,85 ha suurusel maa-alal olemasolevate kinnistute osadeks jagamine ning moodustatud kruntidele maakasutuse sihtotstarvete ja ehitusõiguse määramine, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. Planeeringualale jäävad muu hulgas Kadastiku IV lubjakivikarjäär, mille osas on Keskkonnaameti menetluses OÜ Ikaros Grupp maavara kaevandamise loa taotlus, ning Kadastiku V uuringuruum, mille osas on Keskkonnaameti menetluses Narva Karjäär OÜ geoloogilise uuringu loa taotlus. Lisaks külgnes planeeringuala vahetult Kadastiku II lubjakivikarjääriga, mille osas kuulub OÜ-le Ikaros Grupp kehtiv kaevandamisluba. Otsuse põhjendustes märgitakse, et ala kasutusele võtmine tööstuspargina välistab selle potentsiaalse hilisema kasutamise maardlana. Lisaks märgitakse, et detailplaneeringu koostamise käigus võib tekkida vajadus kaaluda planeerimisseaduse (PlanS) § 132 alusel ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist planeeringualal.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.OÜ Ikaros Grupp (edaspidi Kaebaja I) ja Narva Karjäär OÜ (edaspidi Kaebaja II) esitasid kaebuse Narva Linnavolikogu 24. jaanuari 2019. a otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-391). Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 7. märtsi 2019. a määrusega kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus asus seisukohale, et kaebusega on vaidlustatud menetlustoimingut, mille vaidlustamise eeldused ei ole kõnealusel juhul täidetud. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. juuni 2019. a määrusega kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 7. märtsi 2019. a määruse muutmata. Kaebajad on esitanud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, kes ei ole veel määruskaebusele menetlusloa andmise üle otsustanud.
3.Narva Linnavolikogu muutis 20. juuni 2019. a otsusega nr 41 (otsus nr 41) 24. jaanuari 2019. a otsuse nr 1 alapunkti 3.1. ning kinnitas detailplaneeringu- ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ala uued piirid. Otsusega nr 41 laiendati detailplaneeringuala muu hulgas Kadastiku II lubjakivikarjäärile.
4.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule 18. juulil 2019 kaebuse, milles taotlevad otsuse nr 41 osaliselt tühistamist või alternatiivselt osaliselt õigusvastaseks tunnistamist. Kaebajad on seisukohal, et otsus nr 41 on õigusvastane osas, millega muudeti otsuse nr 1 punkti 3.1. ning laiendati Narva tööstuspargi 3. etapi planeeringuala Kadastiku II lubjakivikarjäärile. Kaebajad põhjendavad oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebajad on seisukohal, et otsus nr 41 on oluliste kaalutlusvigadega, riivab otseselt kaebajate majanduslikke huve ega ole kooskõlas kehtiva õiguse ega riigi huvidega. Kaebajad leiavad, et juba praeguses menetlusfaasis on ettenähtav, et detailplaneeringu menetluse tagajärjena välistatakse Kaebajal I võimalus oma kaevandamisluba realiseerida, mille tõttu Kaebaja I kannataks ka olulist varalist kahju. Kaebaja I omab juba alates 2011. a-st Kadastiku II kaevandamisluba, mis pidi olema vastustajale teada. Vaidlustatud otsus riivab kaebajate arvates iseseisvalt nende majanduslikke huve ning toob tõenäoliselt kaasa õigusvastase haldusakti andmise (planeeringu kehtestamise). Kaebajad möönavad, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist ilmselt menetlustoiminguga, kuid märgivad, et välistatud pole siiski detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine tühistamiskaebusega. Planeeringu algatamise otsuse p 3.1. järgi, mida otsusega nr 41 muudeti, on detailplaneeringu ülesandeks muu hulgas planeeringualasse jäävate kinnistute kasutamise sihtotstarbe määramine. Seega on ka vaidlustatud otsusega etteulatuvalt õiguslikult siduvalt soovitud välistada igasugune kaevandamistegevus planeeringualal. Kaebajate hinnangul ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestada selliselt, et planeeringuala kasutatakse üheaegselt nii kaevandamiseks kui tööstuspargina. Järelikult on vältimatu kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmine (planeeringu kehtestamise). Ainsaks alternatiiviks, kuidas kaebajate õigused ei saaks vältimatult rikutud, oleks detailplaneeringu kehtestamata jätmine.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
7.Kohus märgib esmalt, et tühistamisnõue ei saa praeguses asjas olla sobiv ega võimalik nõue, kuna tühistada saab üksnes haldusakti (HKMS § 5 lg 1 p 1). Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et planeeringu algatamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetluses ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 8) Ka planeeringuala piiri muutmine jms planeeringu algatamise otsuses tehtavad muudatused on kohtu hinnangul menetlustoimingud. Kaebajad on esitanud alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõude.

8.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumeid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav (Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-18-2196, p 9). Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 11). Riigikohus on oma varasemas praktikas pidanud planeeringu algatamise otsuse vaidlustamist erandlikult võimalikuks juhul, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-44-05, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamine oleks Riigikohtu praktikast tulenevalt põhjendatud siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus nr 3-3-1-86-06, p 25). Menetluse algatamise eesmärgi õiguspärasust on Riigikohus käsitlenud näiteks tagastamisele kuuluva maa munitsipaalomandisse andmise menetlusega seoses, leides, et kohaliku omavalitsuse üksuse otsust esitada taotlus teatud maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks, mis peatab selle maa tagastamise menetluse, on võimalik erandina vaidlustada siis, kui on kahtlus, et kõnealune maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele (vt Riigikohtu 13. oktoober 2005 otsus nr 3-3-1-44-05, p 14; 6. märtsi 2007 otsus nr 3-3-1-94-06, p-d 11-12).
9.Kohus on seisukohal, et menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kaebusest võib järeldada, et kaebajate arvates rikutakse vaidlusaluse menetlustoiminguga nende ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud menetlustoiming kaebajate nimetatud õigusi sõltumata haldusaktist ehk planeeringu kehtestamisese otsusest rikkuda. Kaebuses esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole vaidlustatud menetlustoiming toonud kaebajate õigustele iseseisvalt kaasa mingeid piiranguid. Kohus ei nõustu kaebajate arusaamaga, justkui vaidlusaluse menetlustoiminguga välistatakse etteulatuvalt õiguslikult siduvalt planeeringualal kaevandamistegevus. Vaidlustatud otsuses on uuesti märgitud detailplaneeringu ülesanne, milleks on muu hulgas planeeringualal olevate kinnistute osadeks jagamine ja moodustatud kruntide maakasutuse sihtotstarvete ja ehitusõiguse määramine, ning kinnitatud detailplaneeringu- ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise ala uued piirid. Sellise teabe märkimisega planeeringu algatamise otsuses ei otsustata siduvalt selle üle, kas ja milline detailplaneering kehtestatakse.
10.Kaebajate väited vaidlusaluse menetlustoimingu õigusvastasusest puudutavad peaasjalikult eeldatava tulevikus antava haldusakti materiaalset õigusvastasust. Kaebajad saavad need väited esitada võimaliku detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise korral. PlanS § 128 lg 1 kohaselt on vastustajal detailplaneeringu algatamise pädevus. Praegusel juhul ei ole ka ilmne, et esines mõni sama sätte lg-s 2 nimetatud alustest, mis välistanuks detailplaneeringu algatamise. Kohtu arvates ei saa seetõttu asuda praeguses asjas seisukohale, et vastustaja on detailplaneeringut algatades või algatamise otsust muutes teinud ilmselgelt sedavõrd olulise vea, et see õigustaks sellise menetlustoimingu vaidlustamist. Praegusel hetkel ei saa kindlalt väita sedagi, et vastustaja algatatud detailplaneeringu kehtestab. Juhul kui vastustaja seda siiski teeb ja see rikub kaebajate õigusi, on kaebajatel võimalik see otsus vaidlustada.
11.Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebajatel puudub kaebeõigus vaidlusaluse otsuse vaidlustamiseks. Kaebajad saavad oma õigusi ja huve kaitsta detailplaneeringu menetluses osaledes ning vajaduse korral detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades.
12.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajad on tasunud kaebuselt riigilõivu kokku 30 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja