lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1136/10

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1136/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusPHS § 17 lg 1LapsetoetusPHS § 25Peretoetuste taotlejaPHS § 26 lg 2Peretoetuste arvutamise alusedPHS § 6 lg 1Perehüvitiste taotlemine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1136/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-826/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1136

Määruse kuupäev

08.08.2019

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

AT kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10.06.2019. a otsuse nr 1512/87835-4 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Tagastada AT kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses andmesubjektide nimed tähemärgiga.
3.Jätta haldusasja juurde võtmata ning tagastada kaebajale 06.07.2019. a määruskaebuse lisad. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1.AT (kaebaja) esitas 07.05.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse määramiseks. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on määratud laste kasvatamiseks laste emale KT.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
2.
SKA jättis 10.06.2019. a otsusega nr 15-12/87835-4 AT taotluse rahuldamata, kuna hooldusõigust teostavad vanemad kasvatavad lapsi võrdselt ja seni hüvitist saanud isik ei olnud nõus peretoetuse üleandmisega AT.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 18.06.2019 kaebuse, paludes tühistada SKA 10.06.2019. a otsus nr 15-12/87835-4 ning kohustada SKA-d määrama kaebajale lasterikka pere toetus ja lapsetoetus RT, MT ja ST kasvatamiseks. Kaebaja on seisukohal, et SKA on vaidlustatud otsuse tegemisel ekslikult arvanud, et hooldusõigust teostavad vanemad kasvatavad lapsi võrdselt. Kaebaja selgitab, et vanemad lapsed elavad enamuse ajast tema juures ja noorim laps elab veidi üle poole ajast ema juures. Lasteni ei jõua kaebaja sõnul kõik peretoetused. Laste ema pakutav hoolitsus ja tugi ei ole laste vajaduste jaoks rahaliselt piisav.
4.Kaebaja esitas kaebuses ka esialgset õiguskaitse taotluse, paludes kohtul kohustada SKA-d peatama lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse väljamaksmine KT arvele kuni vaidluse lahendamiseni.
5.SKA esitas 20.06.2019. a kohtule seisukoha, milles märkis, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud. Samuti on tema väited laste ema poolt peretoetuste ebaotstarbeka kasutamise kohta tõendamata. SKA arvates ei raskendaks peretoetuste maksmine laste emale kuni kohtuvaidluse lõpuni kaebaja õiguste kaitset. Lapsetoetusele on õigus lapsel

ning seejuures ei ole oluline, kumb lapsevanem toetust lapse huvides kasutab. Samas märgib SKA, et on üle vaadanud kaebajale peretoetuste määramise asjaolud ja on võimalik, et otsust on vaja muuta. SKA teeb vastava otsustuse enne peretoetuste järgmist väljamakset.

6.Kohus jättis 21.06.2019. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 06.07.2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 21.06.2019. a määruse peale. Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2019. a määrusega tagastati määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Kohtu seisukoht
8.Kohus leiab, et AT kaebus kuulub tagastamisele, kuna vaidlustatud otsus ei riku lapsetoetuse määramata jätmise osas kaebaja subjektiivseid õigusi ning lasterikka pere toetuse määramata jätmise vaidlustamisega halduskohtus ei saavuta kaebaja oma eesmärki.
9.Kaebaja on halduskohtule kaebuse esitanud seetõttu, et laste ema keeldus andmast nõusolekut temale laste kasvatamiseks määratud peretoetustest loobumiseks. SKA on teinud järelepärimise Tartu Linnavalitsusele (27.05.2019, tl 22), et kohalik omavalitsus selitaks välja, kes kasvatab R, M ja ST ning teha koduvisiit. Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistus on vastanud 07.06.2019 SKA-le, et hoolitsust ja tuge pakuvad lastele mõlemad vanemad, samas ei ole lapsevanemad jõudnud kokkuleppele ja kompromissile hooldusõiguse, suhtlusõiguse ja laste majandusliku toetamise tagamise osas. Enamuse ajast on koos isaga kaks vanemat last, noorim laps elab üle poole aega ema juures.
10.Kaebaja on kohtu poole pöördunud enda õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole rahul, kuidas teine lapsevanem käsutab peretoetusi. Halduskohus saab aru, et kaebaja ja kaebaja laste ema vahel on tekkinud eraõiguslik vaidlus laste hooldus- ja otsustusõiguse teostamisel. Praegusel juhul ei ole selge aga, et üks kolmest lapsest elaks emast või isast lahus (PHS § 26 lg 2), sest asjas esitatud tõendite kohaselt elavad lapsed osaliselt mõlema lapsevanema juures. Kaebuse ja seni esitatud tõendite kohaselt puudub ka kokkulepe lapsevanemate vahel, kas kõik kolm last arvatakse ühe vanema pere koosseisu. Kohtupraktikas on leitud, et kui üks vanematest ei anna teisele lapsetoetuse taotlemiseks nõusolekut, siis ei ole SKA-l pädevust otsustada, millise pere koosseisu laps arvata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2018. a otsus asjas nr 3-15-2595, p 18). Sellisel juhul on lapsetoetuse taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtu poole ning nõuda teise vanema kohustamist nõusolekut andma ja tema kasuks lapsetoetuse taotlemisest loobuma (tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 68 sätestatud tahteavalduse asendamise nõue). Tegemist on kahe eraõigusliku isiku vahelise sisulise vaidlusega selle üle, kumb vanematest lapsetoetust taotleb (vrd Riigikohtu erikogu määrused asjas nr 3-3-4-2-13, pd 13-14, 19, ja asjas nr 3-3-4-3-15, p-d 7-9).
11.Peretoetust (sh lapsetoetust) taotleb last kasvatav vanem (PHS § 25), kelleks on üldjuhul lapse vanem, kuid PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus lapsel. Samuti tuleb PHS §-st 15 tulenevalt peretoetuste eesmärk tagada laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kohtupraktikas on leitud, et lapsevanemal endal puudub subjektiivne õigus lapsetoetust saada ning kui isikule ei ole lapsetoetust varasemalt määratud, siis ei saa esineda ka käsutusõiguse riivet ja sellest tulenevat kaebeõigust (Tartu Halduskohtu 23.01.2019. a määrus asjas nr 3-19-117, p 6). Samas võib lapsevanema õigusi rikkuda SKA otsus, millega lõpetatakse lapsetoetuse käsutamisõigus (Riigikohtu 27.06.2018. a otsus asjas nr 3-15-2595, p 15). Praegusel juhul ei ole kaebajal siiski kunagi olnud õigust lapsetoetuste käsutamiseks. Seega ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi saanud rikkuda SKA 10.06.2019. a otsuse resolutsiooni p 1, millega otsustati kaebajale lapsetoetust laste kasvatamiseks mitte määrata.
12.Mis puudutab lasterikka pere toetuse mitte määramist, siis selle SKA otsuse vaidlustamisega halduskohtus, ei oleks kaebajal eesmärki võimalik saavutada, kuna käesoleval juhul puudub lapsevanemate vahel kokkulepe selle osas, kelle peres hakkavad lapsed elama. Kaebaja ei ole väitnud, et kasvatab kolme last oma peres ning sel põhjusel tuleks temale määrata lasterikka pere toetus. Kaebaja väidab, et laste ema ei ole peretoetusi sihtotstarbeliselt täies mahus kasutanud laste huvides. Vaidlust pole aga, et seni on laste emale määratud ja makstud lasterikka pere toetust. Kuigi kaebaja väidab, et laste ema ei osale ühiste laste kasvatamises võrdses osas ning lapsed ei ela võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, siis ei ole kaebaja väitnud ja tõenditest ei nähtu, et laste ema üldse ei osaleks laste kasvatamises. Lapsed elavad osaliselt ka ema juures. Seega on peretoetuste käsutusõigus laste emal ning laste isa (kaebaja) saab peretoetusi taotleda üksnes laste ema nõusolekul. Kuna kokkulepe vanemate vahel puudub, millise vanema peres lapsed elavad ning kes vanematest käsutab peretoetusi, siis ei saa SKA halduskohtu arvates taolise ebaselge elukorralduse juures otsustada, millise pere koosseisu lapsed arvata, kuna hooldus- ja otsusõigus on asja materjalide kohaselt siiani mõlemal lapsevanemal. SKA võib perehüvitiste maksmise peatada või lõpetada üksnes PHS §des 12 ja 13 sätestatud tingimustel. Seega on peretoetuste saaja muutmiseks vajalik vanemate vaheline kokkulepe ning seda väljendab ühe vanema nõusolek loobuda lapse- ja lasterikka pere toetuse taotlemisest teise vanema kasuks (PHS § 6 lg 1). Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale (perekonnaseaduse § 119). Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mida saab lahendada maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1).
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajal, eelpool viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti arvestades, saavutada kokkulepe laste emaga või nõusoleku mittesaamisel pöörduda maakohtu poole tahteavalduse asendamise nõudes. Kui kaebaja on tahteavalduse asendamise saavutanud, on tal võimalik esitada peretoetuste määramise osas SKA-le uus taotlus. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel lapsetoetuse määramata jätmise osas ning HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel lasterikka pere toetuse määramata jätmise osas.
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 121 lg 4 alusel võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
15.Kuna kaebus kuulub tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 alusel, siis ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot tagastamisele. Kaebaja on tasunud riigilõivu ka määruskaebuse esitamisel 06.07.2019. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 9 ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega tasus kaebaja ekslikult riigilõivu summas 50 eurot määruskaebuse esitamisel 06.07.2019. Kaebaja nõudel saab kohus enam tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada. Selleks tuleb kaebajal esitada kohtule vastavasisuline taotlus, millest nähtuks, millisele arveldusarvele kaebaja riigilõivu tagastamist taotleb.
16.HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus asja materjalide juurde üksnes tõendid, millel on asjas tähtsust. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna ning kohus ei tugine lahendit tehes Tartu Ringkonnakohtule 06.07.2019 esitatud määruskaebuse lisadele, siis tagastab kohus määruskaebuse lisad kaebuse esitajale. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja