lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1489/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1489/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
07.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1139
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1489

Määruse kuupäev

07.08.2019

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla keelamiseks saata teda Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnast Viru Vanglasse ning vangla kohustamiseks võimaldada taotlejale psühhiaatri vastuvõtt ja psühhoteraapia

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses taotluse esitaja nimi tähemärgiga.
3.Kuulutada menetlus kinniseks taotleja terviseandmeid sisaldavate tõendite (tl 1-2, 4, 6, 8-9) osas.

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.X esitas 04.08.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK), mille kohaselt viibib ta Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas alates 23.07.2019, kuid psühhiaatrilist ravi ei saa. X soovib teist psühhiaatrit, kellel oleks tema jaoks aega. Vastavasisulise taotluse on kinnipeetav esitanud 25.07.2019, millele ei ole vastatud. EÕK taotluse kohaselt esitas X 28.07.2019 veel taotluse, milles soovis saada teavet oma diagnoosi ja ravi kohta (psühhiaatrilise abi seadus § 4 p 2 alusel). Sellele taotlusele ei ole samuti vastatud. EÕK esitajale on haldusasjas nr 3-19-1427 tehtud 02.08.2019. a määruse kättesaamisega teatavaks saanud, et teda saadetakse Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnast ära 06.08.2019. X soovib esialgse õiguskaitse korras, et kohus keelaks Tartu Vanglal teda 06.08.2019 psühhiaatriaosakonnast ära saata, kohustada Tartu Vanglat võimaldama temale psühhiaatri vastuvõtt ning rahuldada 28.07.2019. a taotlus, milles soovis teavet oma seisundi ja ravi kohta. Samuti taotleb X Tartu Vangla kohustamist võimaldada temale psühhoteraapias osalemine.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus kohustas 05.08.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta koos asjakohaste tõenditega, sh arsti arvamuse kaebaja terviseseisundi kohta.
3.Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastas 06.08.2019 kohtule, et X ei vaja enda vaimse seisundi tõttu psühhiaatrilist haiglaravi Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. Sellest tulenevalt toimetatakse X esimesel võimalusel tagasi Viru Vanglasse.
4.Tartu Vangla kinnitas täiendavalt 07.08.2019, et X on esitanud 05.08.2019 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla psühhiaater Siim Kaili tegevuse, Xle vajaliku raviteenuse osutamata jätmise ning osutatava ravi lõpetamise peale. X paigutati 06.08.2019 karistuse kandmise jätkamiseks tagasi Viru Vanglasse, kuna seoses raviteenuse osutamise lõppemisega langes ära alus X Tartu Vanglas kinni pidamiseks. Xle osutatava raviteenuse ajaks Tartu Vanglasse paigutamise aluseks oli justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaan“ § 5 lg 6, mille kohaselt võib kinnipeetava tervishoiuteenuse osutamises ajaks paigutada ajutiselt Tartu Vanglasse. Kuigi X vaidlustab sisuliselt temale tervishoiuteenuse osutamata jätmise, tuleneb tema Viru Vanglasse paigutamise alus Täitmisplaanist ja psühhiaatril pädevus kinnipeetava paigutamise otsuse tegemiseks puudub. Tartu Vangla on seisukohal, et X esialgse õiguskaitse taotlus – võimaldada temal jätkuvalt viibida Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas – on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puuduks alus. X on esialgse õiguskitse taotluses küll kirjeldanud, millised etteheited tal psühhiaater S. Kailile on ja milliseid teenuseid ta pole saanud aga taotlusest ei nähtu, et sellega võib temale kaasneda pöördumatu kahjulik tagajärg. Kinnipeetavale raviteenuse osutamise vajalikkuse otsustab tervishoiuteenuse osutaja (VangS § 52 lg 1). Õigus nõuda endale konkreetse raviteenuse osutamist kinnipeetaval puudub. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et taotluse esitaja õiguste kaitseks ei ole vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
7.Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtu hinnangul puudutab X taotlus suures osas tervishoiuteenuse osutamist vanglas, mille üle vaidlused ei kuulu lahendamisele halduskohtus, kuigi kinnipeetav on väljendanud ka oma tahet vaidlustada vangla tegevust tema paigutamisel ja temale ravi võimaldamisel. Kohus tõlgendas, et EÕK taotluse esitamise eesmärk on vältida Xl enda tagasi saatmist Viru Vanglasse.
8.Kohus selgitab, et kui puudub tervishoiuteenuse osutaja otsus, et isik vajab psühhiaatrilist ravi, siis ei ole võimalik vanglal hoida kinnipeetavat meditsiiniosakonnas. Vanglal ei ole pädevust otsustada, millist ravi kinnipeetav vajab ning kui pika aja vältel. Kui kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamine lõpetati, siis langes ära alus tema ajutiseks ümberpaigutamiseks, ning vangla saatis isiku õiguspäraselt tagasi karistust kandma Viru Vanglasse. Seetõttu ei saa kohustamiskaebust võimaldada kaebajale sobiv ravi ja teave ravi kohta lahendada halduskohus, sest tegemist on eraõigusliku vaidlusega kinnipeetava ja tervishoiuteenuse osutaja vahel. Samuti ei saa kohus EÕK korras keelata Tartu Vanglal saata kinnipeetav tagasi Viru Vanglasse, kuna Tartu Vanglal puudub alus hoida isikut Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas.
9.Kinnipeetavale tuleb tagada ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (VangS § 53 lg 1) ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, tuleb suunata arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2). Kui ravivajadust tervishoiuteenuse osutaja hinnangul ei nähtu, siis puudub vanglateenistusel alus suunata kinnipeetav ravile.
10.Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, selgitades, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Sama kinnitab Riigikohtu halduskolleegium ka 21.12.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9.
11.Tartu Vanglale esitatud vaides (allkirjastatud 04.08.2019, vanglaametniku poolt vastu võetud 05.08.2019, reg nr 1-11/231-1) märgib X, et vaidlustab Tartu Vangla psühhiaatri tegevust ja otsust saata ta psühhiaatriaosakonnast ära. Ka EÕK taotluse kohaselt ei ole taotleja rahul psühhiaatri tegevusega, tegevusetusega (jätmata vastamata isiku taotlusele saada teavet seisundi ja ravi kohta) ning otsustusega taotleja seisundi ja ravivajaduse puudumise kohta. Taotluse esitaja ei nõustu seega tervishoiuteenuse osutaja hinnanguga tema kohta. Kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse eraõiguslikus suhtes, siis tuleb lahendada tekkinud vaidlused tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kui kinnipeetav ei ole rahul temale osutatava raviteenusega, siis tuleb pöörduda avaldusega maakohtu poole.
12.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigikohtu praktika kohaselt peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (RKHK 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Asjas ei ole tõendamist leidnud, et EÕK taotluse esitajale saabuks kahjulik tagajärg EÕK kohaldamata jätmisel.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu ei ole HKMS § 249 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud.
14.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium