lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1150/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 31.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1150/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
722
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1150

Määruse kuupäev

31.07.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X.i kaebus Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Resolutsioon

1.Tagastada X.X.i kaebus.
2.Jätta X.X.i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avaldamisel X.X.i nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.X.X. esitas 16.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud korduvalt vangla meditsiiniosakonda seoses sellega, et alates 2017. a-st on tema kehal plekid ja need sügelevad. Meditsiiniosakonna erinevad meditsiiniõed on pannud kaebajale erinevaid diagnoose, kuid pole andnud ravi ega võimaldanud kohtuda spetsialistiga, kes paneks kaebajale õige diagnoosi. Vangla arst pani kaebajale esmalt diagnoosi, et tema probleemid on seotud maksaga, kuid pärast eitas öeldut. Teised medõed räägivad, et kaebaja probleemid on tingitud päikesest. Kaebaja kirjutas 08.05.2019 ka kaebuse, kuid ei saanud sellele vastust. Meditsiiniosakond rikub vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-t 2. Kaebaja soovib näidata end nahaarstile, kes oskaks talle panna õige diagnoosi ja määrata ravi. Kaebaja on vanglas täielikult riigi ülalpidamisel ja meditsiiniosakond on kohustatud teda ravima. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See tähendab, et halduskohus

saab lahendada avalik-õiguslikke vaidlusi (näiteks kaebusi, mis on esitatud vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale), kuid ei saa lahendada eraõiguslikust suhtest tõusetunud vaidlusi. VangS § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele ning arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2). Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see ravi vajava kinnipeetava ja tervishoiutöötaja vahelist suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Seega on ravi määramine vanglas arsti erialane otsustus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tervishoiutöötaja otsustab tervishoiuteenust osutades ravi määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta ravivajadust silmas pidades selle üle, millal konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Ravi osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud eraõigussuhtest ning vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus.

4.Kohus selgitab, et kaebaja saaks talle tervishoiuteenuste osutamisega seonduvalt pöörduda halduskohtu poole näiteks juhtudel, kui vanglaametnik ei edasta kaebaja pöördumisi meditsiiniosakonnale või kui kaebaja on vangla meditsiiniosakonnas vastuvõtule registreeritud, kuid valvurid ei vii teda õigel ajal meditsiiniosakonda. Kui aga kaebajal on sisulisi etteheiteid vangla meditsiiniosakonna osutatud tervishoiuteenustele (kaebaja meditsiiniline läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või arsti poolt muul viisil tervishoiuteenuse osutamine), tuleb tal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti tervishoiualane tegevus ei allu halduskohtu kontrollile.
5.Käesoleval juhul nähtub kaebusest, et kaebajal on etteheiteid just vangla meditsiiniosakonnas osutatud tervishoiuteenustele – kaebajale diagnoosi määramine ja tema ravimata jätmine. Sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebajal tuleb soovi korral esitada hagi maakohtule. Maakohtule hagi esitamisel puudub kohustusliku kohtueelse menetluse nõue. Küll tuleb hagi esitamisel tasuda riigilõiv. Kui kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda, saab ta esitada põhjendatud taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
6.Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul kaebuse läbivaatamiseks pädevus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastada.
7.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
9.Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X, sest määrus sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium