lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1377/8

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1377/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
30.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1408
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1377

Määruse kuupäev

30.07.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Tanel Erelti esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla keelamiseks lukustada Viru Vangla V8 osakonda päevakorrast mittetulenevatel aegadel töökorralduslikust vajadusest tingituna ning Viru Vangla kohustamiseks tagama osakonna julgeolek muul viisil

Menetlusosalised

Taotleja – Tanel Erelt Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tanel rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

Erelti

esialgse

õiguskaitse

taotlus

ASJAOLUD

1.Viru Vangla 05.07.2019 korralduse nr 1-4/774-1 (tl 11) alusel lukustati Viru Vangla V7 ja V8 osakonna kambrite uksed 06.07.2019 ja 07.07.2019, välja arvatud V7 osakonna idapoolsed kambrid kell 15.25–16.55, V7 osakonna eraldatud lukustatud ala kamber (V723) ja läänepoolsed avatud režiimiga kambrid kell 13.00–14.30, V8 osakonna läänepoolsed kambrid kell 14.00–15.30, V8 osakonna idapoolsed kambrid kell 10.30–12.00 ja V8 osakonna eraldatud lukustatud ala kamber (V815) kell 13.00–14.00. Korralduse kohaselt on see antud vangla üldise julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks, tulenevalt vangla töökorralduslikust vajadusest ning vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 12 alusel. Viru Vangla V7 ja V8 osakondi on 2019. a-l samadel põhjustel ja alustel lukustatud ka järgmiste käskkirjade alusel: 04.01.2019 korraldus nr 1-4/25-1 (05.01.2019 ja 06.01.2019), 11.01.2019 korraldus nr 1-4/56-1 (12.01.2019 ja 13.01.2019), 18.01.2019 korraldus nr 1-4/83-1 (19.01.2019 ja 20.01.2019), 25.01.2019 korraldus nr 1-4/106-1 (26.01.2019 ja 27.01.2019), 01.04.2019 korraldus nr 1-4/345-1 (01.04.2019 ja 02.04.2019), 01.05.2019 korraldus nr 1-4/461-1 (01.05.2019), 02.05.2019 korraldus nr 1-4/462-1 (02.05.2019), 24.05.2019 korraldus nr 1-4/550-1 (25.05.2019 ja 26.05.2019), 06.06.2019 korraldus nr 1-4/611-1

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-1377

(06.06.2019), 07.06.2019 korraldus nr 1-4/623-1 (07.06.2019), 13.06.2019 korraldus nr 1-4/651-1 (13.06.2019), 14.06.2019 korraldus nr 1-4/665-1 (15.06.2019), 19.06.2019 korraldus nr 1-4/687-1 (20.06.2019), 21.06.2019 korraldus nr 1-4/698-1 (24.06.2019), 22.06.2019 korraldus nr 1-4/700-1 (22.06.2019) ja 05.07.2019 korraldus nr 1-4/774-1 (06.07.2019 ja 07.07.2019).

2.Viru Vangla V8 üksuses kinnipeetavana viibiv T. Erelt esitas 15.07.2019 Viru Vangla direktorile vaide (tl 12–12p) Viru Vangla 05.07.2019 korralduse nr 1-4/774-1 tühistamiseks. Samuti vaidlustas T. Erelt Viru Vangla toimingud vangla II üksuse lukustamisel kõigil kordadel 2019. a-l, mil osakonnad lukustati julgeoleku tagamiseks ametnike puudumisest tingituna ning taotles ametnike puuduse tõttu osakondade lukustamise lõpetamist ja õigusaktide muutmist selliselt, et see oleks võimalik.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 19.07.2019 T. Erelti 16.07.2019 esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub keelata Viru Vanglal II üksuse lukustamine vanglaametnike puuduse tõttu ning kohustada vanglat leidma ametnike puuduse olukorras julgeoleku tagamiseks muu lahendus. Taotluse kohaselt rikub osakondade pidev lukustamine ametnike puuduse tõttu kinnipeetavate õigusi ja tervist ning häirib nende igapäevaelu. Vangla karistab kinnipeetavaid kollektiivkaristusega vangla administratsiooni suutmatuse eest palgata piisavalt personali. See teadmine võtab kinnipeetavalt motivatsiooni vanglas õiguskuulekalt käituda. Ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta jõuab Viru Vangla kasutada osakondade lukustamist enne vaide- või kohtumenetluse lõppu kümneid kui mitte sadu kordi. Osakondade täiendava lukustamise ajal peavad kinnipeetavad viibima kambrites, mis niigi ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, sest neis puudub vähemalt üks lahtikäiv aken majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 tähenduses. Seega rikub vangla osakondade täiendavate lukustamistega ja nende sel ajal kambrites hoidmisega veelgi enam kinnipeetavate tervist. Kannatada saab ka kinnipeetavate psüühika – teadmine, et vangla lukustab neid kambritesse väljaspool kodukorras ettenähtud aega põhjusel, et ei suuda hakkama saada personali palkamisega, on koormav ja ahistav. Osakondade täiendavate lukustamiste tõttu on saanud kahjustada kinnipeetavate õigus suhelda enda pere ja sõpradega ning nende füüsiline tervis, sest telefon ja sportimisvõimalused asuvad väljaspool elukambrit. Pesemata jääb ka pesu, sest ka pesumasin asub väljaspool elukambrit. Viimasel kolmel kuul on vangla tegevus osakondade täiendaval lukustamisel sagenenud. Ei ole tõenäoline, et vangla personal lähiajal märkimisväärselt kasvaks, seega jääksid kinnipeetavad esialgse õiguskaitse kohaldamiseta pikaks ajaks kannatama. Vangla enda poolt kiire lahenduse leidmine pole tõenäoline.
4.Viru Vangla palus 24.07.2019 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ning seeläbi isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamine on kaalukas avalik huvi. Mittetõhusa järelevalve tagajärjed võivad olla rasked nii isikutele kui ka vangla üldisele turvalisusele. Tugevdatud järelevalvega osakonna turvalisusriskid on tulenevalt seal viibivatest kinnipeetavatest vangla teiste osakondadega võrreldes erinevad. Seetõttu on neis osakondades kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused ka järelevalve teostamisele, sh valvurkoosseisule. Sellised nõuded ei ole kehtestatud meelevaldselt, vaid arvestades osakonnas viibivate kinnipeetavate ohtlikkust. Arvestades tugevdatud järelevalvega üksuse ning selle osakonna V8 eripära, ei ole võimalik taotleja pakutud lahendus, et osakond võiks avatud olla nõutavast väiksema (aga ka vähemkvalifitseeritud) valvemeeskonnaga. Selline lahendus võib panna reaalsesse füüsilisse ohtu nii osakonnas järelevalvet tegeva ametniku kui ka kinnipeetavad, kui valvemeeskond ei ole võimeline võimalikes ohuolukordades piisavalt kiiresti ja asjakohaste jõududega reageerima. Realistlik ei ole ka võimalus, et vanglal oleks võimalik väga kiiresti leida

3-19-1377 tugevdatud järelevalvega üksuse nõuetele vastavaid valvetoimkonna liikmeid. Küsimusega tegeletakse ning vangla teeb kõik endast oleneva, et vältida eluosakonna lukustamist ajal, kui see peaks olema päevakava järgi avatud. Näiteks on Viru Vangla käskkirjadega nr 1-4/345-2, nr 1-4/461-2 ja nr 1-4/462-2 tunnistatud eelnevad lukustamise käskkirjad samal päeval edasiulatuvalt kehtetuks ning osakond avati, kui järelevalvet oli võimalik tagada. Kinnipeetavatele osakondade täiendavate lukustamistega tekkivad ebamugavused ei ole sedavõrd suured, nagu on taotleja kirjeldanud oma taotluses. Kõik käskkirjad on antud konkreetseks päevaks ning osakond ei ole suletud terveks päevaks. Avalik huvi tagada vanglas viibivate isikute julgeolek ning vangla üldine turvalisus kaalub üles taotleja huvi edaspidiselt võimaliku kahju tekkimist vältida.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib osutuda kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt saab isik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist ka vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul on taotleja esitanud esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel vaide Viru Vangla direktorile, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
6.HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt tuleb kohtul esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega tuleb kohtul esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib tema õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajadust on kohtupraktikas jaatatud ka juhul, kui kohtuotsusega on küll võimalik kaitsta isiku õigusi, kuid isik peab menetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid.
7.Esmalt märgib kohus, et taotleja saab nii vangla kui kohtu poole pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks (haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1, HKMS § 44 lg 1). Seega saab kohus praeguse taotluse lahendamisel hinnata üksnes seda, kas taotlejale saabuvad tagajärjed tema viibimiskoha järgse eluosakonna, s.o V8 osakonna võimalike täiendavate lukustamistega on piisavalt tõsised, et need õigustaksid esialgse õiguskaitse korras vangla keelamist edaspidi V8 osakonda päevakorrast mittetulenevatel aegadel töökorralduslikel vajadustel lukustada.
8.Kohus möönab, et taotlejale kaasnevad eluosakonna sulgemisega selleks mitte ettenähtud aegadel teatud ebamugavused ning tal on eluosakonnas soovitud tegevuste tegemiseks, nt helistamiseks, sportimiseks ja pesu pesemiseks vähem aega kui tavapäraselt. Samuti vähenevad üldiselt tema võimalused liikumiseks, mis on isiku füüsilise ja vaimse tervise hoidmisel oluline. Arvestades, et vangla on kohaldanud kõnealust piirangut korduvalt ega ole kohtule esitatud vastuses kinnitanud selliste piirangute kohaldamise lõpetamist, saab kohus eeldada, et vangla võib kõnealuseid piiranguid kohaldada vajadusel uuesti. Seega saab iseenesest jaatada taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.
9.Kohus nõustub aga vanglaga, et praegusel juhul ei kaalu taotlejale tulevikus võimalikult kohalduvad piirangud üles huvi tagada vanglas viibivate kinnipeetavate ja ametnike turvalisust. Kohtul puudub vaidluse praeguses staadiumis alus arvata, et vanglal oleks operatiivselt võimalik tagada tugevdatud järelevalvega V8 üksuse julgeolek erakorralistel juhtudel valvemeeskonna liikmete puuduse korral mõnel muul viisil. Vangla on kohtule kinnitanud, et küsimusega tegeletakse ning vangla teeb kõik endast oleneva, et vältida eluosakonna

3-19-1377 lukustamist ajal, mil see peaks olema päevakorra järgi avatud. Kohtule esitatud andmetest osakondade lukustamise kohta nähtub, et kolmel korral on vangla pärast osakondade osalist lukustamist teinud samal päeval ka korraldused osakondade avamise kohta (01.04.2019 korraldus nr 1-4/345-2, 01.05.2019 korraldus nr 1-4/461-2 ja 02.05.2019 korraldus nr 1-4/462-2). Seega on kohtule esitatud andmete pinnalt usutav, et vangla kohaldab piiranguid üksnes reaalse vajaduse tekkimisel ja võimalikult lühiajaliselt. Esialgset õiguskaitset ei ole võimalik kohaldada olukorras, kus selle kohaldamise tagajärjena võib tegelikke asjaolusid arvestades tekkida oluline julgeolekuoht. Samuti ei pea kohus võimalikuks otsustada vangla eest, millise julgeolekumeetme rakendamine oleks tekkinud olukorras otstarbekas. Vangla saab erinevaid võimalusi kaaluda käimasoleva vaidemenetluse käigus.

10.Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud keelata vanglat esialgse õiguskaitse korras V8 osakonda lukustama töökorralduslikest põhjustest tingituna ja kohustada teda tagama osakonna julgeolek muul viisil. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb seetõttu rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja