Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014 korraldusega nr 1178 algatati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine, kinnitati lähteseisukohad ning otsustati jätta algatamata Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Tartu Linnavalitsuse 13.06.2017 korraldusega nr 609 võeti vastu Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneering ning see suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus ajavahemikus

03.07 – 17.07.2017 infokeskuses Tartu raekojas. Ettepanekuid ega vastuväiteid avaliku väljapaneku ajal ei esitatud. Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018 korraldusega nr 486 kehtestati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneering. Marju Silvet esitas 29.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisel ja lähteseisukohtade kinnitamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ning palus tühistada Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018 korralduse nr 486. Kaebuse kohaselt oli kaebus esitatud nii avalike kui ka isiklike õiguste kaitseks. Tartu Halduskohus tagastas M. Silveti kaebuse 11.06.2018 kohtumäärusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.12.2018 määrusega Tartu Halduskohtu 11.06.2018 määruse osas, mis puudutas populaarkaebuse tagastamist. Tartu Halduskohtu 10.04.2019 määrusega võeti M. Silveti kaebus (populaarkaebus) menetlusse. Sama määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna OÜ Avaare Kinnisvara kui detailplaneeringust huvitatud isik. Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse osas on kaebus tagastatud. Kaebuse põhjendused Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu ala piirneb lääne poolt vahetult Ropka-Ihaste kaitseala Ihaste lahustüki Anne piiranguvööndiga, mis on Natura 2000 ala. Tartu linna üldplaneering 2030+ menetlemisel ei viidud läbi Natura eelhindamist vahetult Anne piiranguvööndiga külgnevate arenduste keskkonnamõju hindamiseks, mis on kaebaja seisukohalt õigusvastane. Seetõttu on õigusvastane, et Natura hindamine jäeti tegemata ka eelnimetatud Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel. Ilma Natura hindamiseta detailplaneeringu heakskiitmine oli õigusvastane. Kaebaja märgib, et keskkonnaameti andmed, et eelnimetatud detailplaneeringu puhul on vaja arvestada mõjuga vaid III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi ahtalehise ängelheina kasvukohtadele, on selgelt puudulikud. Keskkonnaamet ei ole teinud detailplaneeringu piirkonnas uuringuid või need on vananenud. Bioloogide poolt esitatud kaitsealuste liikide levikuandmeid selles piirkonnas ei ole Keskkonnaamet Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi kandnud, et neid saaks arvestada planeeringute menetlemisel. Detailplaneeringu alal või selle vahetus läheduses asuvad kaitsealuse kalaliigi hariliku vingerja kudemisalad (III kaitsekategooria kaitsealune kalaliik ning Euroopa Liidu loodusdirektiivi alusel erilist kaitset vajav liik), II kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi pesitsemiskoht ning III kaitsekategooria kaitsealuse roomaja arusisaliku elupaigad. Ihaste põik tänava äärne ala on osaliselt pinnasega täidetud, kuid seni täitmata osas Lammi tee poolses osas esinevad nii kaitsealuste kalade kui ka kaitsealuste kahepaiksete kudemiskohad ja nende oluline rändetee (rohekoridor), mis tuleb säilitada. Kaitsealused kahepaiksed peavad saama liikuda mõlemale poole Ihaste põik tänavat ning ka üle Lammi tee, sest selle vooluveekogu kallas on oluline loomade liikumistee. Neid loomade liikumisteid on lubamatu sulgeda. Ropka-Ihaste kaitseala Anne piiranguvööndi Anne kanali poolses otsas asuvad rabakonnade ja rohukonnade suured kudemiskohad. Nende liikide noorloomad ja täiskasvanud loomad liiguvad üle Ihaste tee detailplaneeringualale, kus asuvad nende toitumiskohad ja talvitumiskohad. Rabakonn on

samuti Euroopa Liidu loodusdirektiivi alusel erilist kaitset vajav liik. On lubamatu nende kahepaiksete rändeteele ehitada tõkkeid (majad, asfalt). Kui detailplaneeringuga kavandatav ellu viidaks, siis esineks sellel suur negatiivne keskkonnamõju nii Ropka-Ihaste kaitsealal esinevate loodusväärtuste säilimisele kui ka väljaspool seda kaitseala esinevatele kaitsealustele liikidele. Tartu linn ei ole detailplaneeringut kehtestades andnud hinnangut, kui palju kaitsealuste looma- ja taimeliikide isendeid sellega hävitatakse ning määranud, kes tekkiva keskkonnakahju tasub. Seetõttu on detailplaneeringu kehtestamine õigusvastane. Vastustaja vastuväited Vastustaja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja seisukohalt planeeringualast lõunas, teisel pool Ihaste teed on Ropka-Ihaste looduskaitseala, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 määrusega nr 162 (edaspidi määrus nr 162) „Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Määruse nr 162 § 1 lg 3 sätestab, et kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitse-eeskiri ja ka looduskaitseseadus ei reguleeri, mis on lubatud või keelatud siht- ja/või piiranguvööndiga piirnevatel aladel väljaspool moodustatud kaitseala. Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 05.05.2004 välja antud korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on moodustatud Ropka-Ihaste linnuala, Ropka-Ihaste loodusala ja Anne loodusala. Ropka-Ihaste linnu- ja loodusala ning Anne loodusala paiknevad planeeringualast ca 0,5 km kaugusel ja nende vahele jäävad olemasolevad ja igapäevases kasutuses olevad kõvakattega sõiduteed. Seega on väär kaebaja väide, et vaidlusalune planeeringuala piirneb vahetult Natura 2000 alaga/aladega. Keskkonnaagentuuri koostatud "Tartu linna keskkonnaseisund" 4. peatüki juures olevalt kaardilt nähtub, et Ropka-Ihaste looduskaitseala koosseisu kuuluv Anne piiranguvöönd ei ole Natura 2000 koosseisus (kihiloendist tuleb valida vaid Natura 2000 alad ja välja tuleb jätta „Natura 2000 elupaigatüüpide“ kiht, kuivõrd tegemist on eksitava nimetusega kihiga ning seos Natura 2000ga puudub). Vastustaja märgib, et Tartu linna üldplaneeringu 2030+ juurde kuuluva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õiguspärasuse üle on kaebaja ja vastustaja vaielnud haldusasjas nr 3-17-2085. Nimetatud kohtuasjas on Tartu Ringkonnakohus asunud seisukohale, et kehtiva üldplaneeringu juurde kuuluv KSH on olnud õiguspärane (v.a Ropka silla osas). Kohtuotsus haldusasjas nr 3-172085 on jõustunud 26.03.2019. Vastustaja on seisukohal, et läbi käesoleva menetluse ei ole võimalik kaebajal vaidlustada uuesti Tartu linna üldplaneeringu juurde kuuluvat KSH. Detailplaneeringu koostamise algatamisel ja ka planeeringu menetluse jooksul tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust hinnata vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatule. Vastustaja märgib, et Natura 2000 puudutavas osas ei ole planeeringu algatamise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva KeHJS sõnastus muutunud (vt nt KeHJS § 29 ja § 45). Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014 korraldus nr 1178 sisaldab vastavalt KeHJS eelhinnangut võimaliku olulise keskkonnamõju selgitamiseks. Eelhinnangu tulemusena ei ole tuvastatud võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 aladele nende kauguse tõttu planeeringualast. Keskkonnaameti 13.09.2013 kirjaga nr JT 6-8/13/20480-2 esitatud seisukoht on, et lähtudes teadaolevast infost ei kaasne nende hinnangul tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ning keskkonnatingimustega ja liikide kaitsega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus.

Vastustaja märgib, et planeeringumenetluse jooksul on tehtud koostööd Keskkonnaametiga. Nii vaidlustatud detailplaneeringus, kui ka Keskkonnaameti kooskõlastuskirjas on viide looduskaitsealuste taimede ümberistutamise taotlusele (planeeringus on toodud kaitsealuste taimede püsielupaigad). Eeltoodust võib järeldada, et nii planeeringu koostaja kui Keskkonnaamet on arvestanud alalt leitud ja EELIS andmebaasis registreeritud looduskaitsealuste taimedega. Kaebaja on toonud välja, et antud detailplaneeringu ala on hariliku vingerja kudemisala. Kaebaja on haldusasjas nr 3-17-2085 esitanud kaebaja ja Keskkonnaameti ametniku vahel peetud kirjavahetuse hariliku vingerja kohta, kus Keskkonnaamet on selgitanud, et harilik vingerjas on Emajões tavaline kalaliik ning teda leidub pea kõigis Emajõega ühenduses olevates veekogudes, millel puuduvad rändetõkked, ka kraavides. Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et hariliku vingerja kaitse on Emajões piisavalt tagatud. Kolmanda isiku seisukohad Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja vaidlustab sisuliselt üldplaneeringut ehk seda, et planeeringualal on lubatud ehitada korterelamud. Üldplaneeringu menetluses ei ole kaebaja ega teiste isikute poolt viidatud võimalikele negatiivsetele mõjudele Natura alale seoses planeeringualale korterelamute püstitamisega. Üldplaneeringu menetluse käigus on läbi viidud eelhinnang, milles hinnati kõigi üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju Tartu linnas asuvatele Natura aladele. Kaebaja on Ropka-Ihaste looduskaitseala Anne piiranguvööndi ekslikult arvanud Natura ala hulka. Seega on asjakohatud kaebaja väited, nagu asuks planeeringuala Natura 2000 vahetus läheduses, mistõttu oleks pidanud vastustaja algatama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Tegelikkuses on planeeringuala Natura 2000 alast umbes 600 meetri kaugusel. Seega ei pidanud haldusorgan algatama KSH-d, kuivõrd planeeringuala ei ole Natura 2000 alas ega külgne Natura 2000 võrgustiku alaga. Planeeringuala kauguse tõttu Natura 2000 võrgustiku alast ei oleks haldusorgan pidanudki arvama, et planeeringul oleks mõju Natura alale. Nimelt ei ole planeeringu iseloom selline, et sellel oleksid olulised mõjutused lähedalasuvatele aladele (nt tuleks selliseid mõjutusi kaaluda suurte tehaste planeerimisel). Kuigi planeeringuala ei asu Natura 2000 alas ega selle vahetus läheduses, heidab kaebaja vastustajale ette, et detailplaneeringu koostamisel ei ole vastustaja viinud läbi detailplaneeringu menetlemisel nn „Natura hindamist“. Kohtupraktika järgi toimub KSH läbiviimise vajalikkuse kindlaks tegemine eelhindamise käigus. Kui eelhindamise käigus jõutakse järeldusele, et objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude projektidega Natura alale oluline mõju, võib jätta KSH algatamata. Tartu Linnvalitsuse korralduse järgi, millega jäeti KSH algatamata, on läbi viidud eelhinnang, mille järgi on arvesse võetud ka seda, et planeeringuala läheduses asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Arvestades, et Keskkonnaameti poolt on alal lubatud sedavõrd looduslikku keskkonda mõjutav tegevus, nagu seda on täitetööd, ei saanud kolmandal isikul ega vastustajal tekkida kahtlust, et planeeringu detailplaneeringuga kavandatav tegevus võiks avaldada mõju Ropka-Ihaste loodusalale.

eluliselt usutav, kuivõrd planeeringualal on Keskkonnaameti kooskõlastusel läbi viidud täitmistööd. Tööde käigus on maapinda oluliselt täitmise teel tõstetud, mille tagajärjel on valdav osa maa-alast muutunud täielikult kuivaks. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et planeeringualal esineb kalaliigi kudemiskoht, nagu väidab kaebaja. Vastustaja ning teised haldusorganid saavad KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel tugineda üksnes ametlikele allikatele, mitte isikute paljasõnalistele väidetele liigi esinemise kohta planeeringualal. 3.isik on esitanud ka kohtukulude nimekirja. Kohtu seisukoht 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja palub tühistada Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018 korralduse nr 486, millega kehtestati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneering. Kaebaja leiab, et viidatud korraldus on õigusvastane, sest planeerimismenetluses on õigusvastaselt jäetud algatamata KSH ning tegemata Natura hindamine. Looduskaitsealuste liikide isendite ja nende elupaikade hävitamine on looduskaitseseaduse rikkumine. Kaebaja on kaebuse esitanud avalikes huvides, lähtudes keskkonnakaitselistest aspektidest. Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014 korraldusega nr 1178 algatati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine, kinnitati lähteseisukohad ning otsustati jätta algatamata Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Kuivõrd Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneering algatati 11.11.2014 ehk planeerimisseaduse kuni 30.05.2015 kehtinud redaktsiooni ajal (PlanS varasem red.), siis tuleb planeeringumenetluse õiguspärasust hinnata planeerimisseaduse kuni 30.05.2015 kehtinud redaktsiooni alusel. PlanS (varasem red.) § 9 lg 12 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud KeHJS § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. KeHJS § 33 lg 1 punkt 3 sätestas vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise ajal, et keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Vaidlusalusel alal ei kavandatud KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusi. KeHJS § 6 lg 2 sätestas detailplaneeringu algatamise ajal, et kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Sama paragrahvi lõige 4 sätestas, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla-, ülikooli-, vangla- ning muude samalaadsete projektide

arendamise korral. Lisaks sätestab § 15 p 10, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Kuivõrd käesoleval juhul oli tegemist elurajooni arendamisega (s.h tehnovõrgud ja rajatised), siis tuli vastustajal anda detailplaneeringu algatamisel eelhinnang olulise keskkonnamõju olemasolu kohta. Kui eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole KSH algatamine vajalik. KeHJS § 5 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

sellist vajadust käesolevas asjas ei nähtu. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastustaja on detailplaneeringu menetluses teinud koostööd Keskkonnaametiga ning Keskkonnaamet on 19.04.2017 kirjaga nr 6-2/17/4775-2 andnud tingimusliku kooskõlastuse Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringule (I kd tl 102). Viidatud kooskõlastusest nähtub, et varasemalt ehk 07.08.2015 on antud nõusolek osaliselt planeeringualale jääva pehme koeratubaka püsielupaiga piiride muutmiseks. Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et koostööd on tehtud keskkonnaekspert U. Uriga, kellel on ka KSH tegemise õigus. Viidatud seletuskirjas on märgitud, et planeeringuga tehakse ettepanek püsielupaiga muutmiseks, sest püsielupaiga eesmärgiks olevate liikide leiukohad ega kasvukohad planeeringualani ei ulatu. III kaitsekategooria taimed tuleb võimalusel ümber asustada püsielupaiga territooriumile. Kolmas isik märgib õigesti, et vastustaja saab oma otsuseid kujundades tugineda vaid ametlikele allikatele. Kaebaja väidab, et Keskkonnaamet ei ole bioloogide poolt esitatud kaitsealuste liikide levikuandmeid EELIS-e andmebaasi kandnud, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et enne detailplaneeringu kehtestamist oleks esitatud taotlusi EELIS-e andmebaasi täiendamiseks vaidlusaluse planeeringuala osas ja et need taotlused oleks jäetud Keskkonnaameti või vastustaja poolt tähelepanuta. Kohus märgib, et HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus leiab seega, et vastustaja jättis olemasolevatele andmetele tuginedes KSH detailplaneeringu menetluses õiguspäraselt läbi viimata.

5.Kaebaja on 21.07.2019 ja 22.07.2019 esitanud kohtule hulgalised dokumente, fotosid ning taotluse, mida kohus käsitleb asja arutamise uuendamise taotlusena (HKMS § 130). Kaebaja palub minna asja lahendamisel tagasi eelmenetluse staadiumisse, et kaebaja saaks esitada täiendavaid väiteid ning põhjendusi ning uusi tõendeid. Kaebaja väitel ei saanud ta kohtule varasemalt seisukohti ja tõendeid esitada, sest oli hõivatud maakohtus arutatavate tsiviilasjadega. Kohus leiab, et asja arutamise uuendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on 09.05.2019 kohtumääruses märkinud, et asja saab menetleda olemasolevate materjalide põhjal ning täiendavate dokumentide ja seisukohtade esitamiseks puudub vajadus. Kaebaja on täiendavad menetlusdokumendid esitanud hilinenult ning kohus keeldub nende asja juurde võtmisest ja esitatud taotlust rahuldamast. Kaebaja varasem hõivatus teiste kohtuasjadega ei saa olla asja arutamise uuendamise põhjuseks. Kaebaja ei saa valida endale meelepärast aega kohtumenetluses osalemiseks. Kohus jätab Marju Silveti 21.07.2019 esitatud taotluse asja arutamise uuendamiseks ning täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks rahuldamata.

6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on lähtunud asjas otsustuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 7.Menetluskulud 7.1 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Sama paragrahvi lõige 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik OÜ Avaare Kinnisvara on osalenud menetluses vastustaja poolel ning on 11.07.2019 esitanud kohtule taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 2100 eurot. Taotluse kohaselt on kolmas isik kandnud kulutusi õigusabile ning õigusabi osutamisele kulus aega 15 tundi hinnaga 140 eurot tund. 7.2 HKMS § 108 lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulude terves ulatuses väljamõistmine kaebajalt oleks tema suhtes ebaõiglane. Kaebaja puhul on tegemist füüsilise isikuga, kes on pöördunud kohtusse avalikes huvides, samas kui kolmanda isiku näol on tegemist kinnisvara arendajaga, kes peab oma valdkonnas tegutsedes arvestama ka teatud riskide ja kuludega. Kolmanda isiku menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine võib saada takistuseks avalikes huvides kaebuse esitamisel, kui isik peab kaaluma kas loobuda avalikes huvides kaebuse esitamisest seonduvalt suurte menetluskulude võimaliku kandmisega või mitte. Samas ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täies ulatus välja mõistmata, sest kolmas isik on kandnud kulusid ja pidanud esitatud kaebuse tõttu kohtunõudele vastama ning kaebaja on jätnud oma arvamused ja vastuväited detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt esitamata, kuigi oli sellel ajal teadlik, et Tartu linna üldplaneering 2030+ nägi vaidlusalusele alale ette hoonestuse. Kohus peab põhjendatuks ja mõistlikuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1000 eurot. Vastustaja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.