Marju Silveti kaebus Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korralduse nr 486 tühistamiseks ja Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisel ja lähteseisukohtade kinnitamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Marju Silveti määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.06.2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Marju Silvet Vastustaja – Tartu linn
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.2018. a määruse resolutsiooni p 1 osas, millega tagastati Marju Silveti kaebus tervikuna, s. h ka populaarkaebuse osas, Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korralduse nr 486 tühistamise nõudes.
3.Saata asi nimetatud nõude osas tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jätta halduskohtu vaidlustatud määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tartu Linnavalitsus otsustas 11.11.2014. a korraldusega nr 1178 algatada Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise, kinnitas lähteseisukohad ning otsustas jätta algatamata Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
2.Tartu Linnavalitsuse 13.06.2017. a korraldusega nr 609 võeti vastu Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneering ja suunati see avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku ajaks ja kohaks määrati 3.07.2017 – 17.07.2017 Tartu infokeskus raekojas. Ettepanekuid ega vastuväiteid avaliku väljapaneku aja jooksul ei esitatud.
3.Tartu Linnavalitsus kehtestas 08.05.2018. a korraldusega nr 486 Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu.
4.Marju Silvet esitas 29.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korralduse nr 486 ning tunnistada õigusvastaseks Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisel ja lähteseisukohtade kinnitamisel KSH algatamata jätmine. Kaebuse kohaselt paikneb Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu ala üleujutataval Emajõe lammialal ning piirneb lääne poolt vahetult Ropka-Ihaste kaitseala Ihaste lahustüki Anne piiranguvööndiga, mis on ühtlasi Natura 2000 ala. Tartu linna üldplaneeringu 2030+ menetlemisel ei viidud läbi Natura eelhindamist vahetult Anne piiranguvööndiga külgnevate arenduste keskkonnamõju hindamiseks. Seega on õigusvastane jätta Natura hindamine tegemata ka Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel. Ilma Natura hindamiseta detailplaneeringu heakskiitmine oli kaebaja hinnangul õigusvastane. Detailplaneeringu seletuskirja järgi kooskõlastas Keskkonnaamet detailplaneeringu oma 19.04.2017. a kirjaga nr 6-2/17/4775-2. Keskkonnaameti andmed, et nimetatud detailplaneeringu puhul on vaja arvestada mõjuga vaid III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi ahtalehise ängelheina kasvukohtadele, on puudulikud. Detailplaneeringu alal või selle vahetus läheduses asuvad kaitsealuse kalaliigi hariliku vingerja kudemisalad. Harilik vingerjas on III kaitsekategooria kaitsealune kalaliik ning Euroopa loodusdirektiivi alusel erilist kaitset vajav liik. Samuti asuvad selles piirkonnas II kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi pesitsuskoht ning III kaitsekategooria kaitsealuse roomaja arusisaliku elupaigad. Ihaste põiktänava äärse ala seni täitmata osas Lammi tee poolses osas esinevad nii kaitsealuste kalade kui ka kahepaiksete kudemiskohad ja rändeteed, mis tuleb säilitada. Ropka-Ihaste kaitseala Anne piiranguvööndi Anne kanali poolses otsas asuvad rabaja rohekonnade kudemiskohad. Rabakonn on samuti Euroopa loodusdirektiivi alusel erilist kaitset vajav liik. Kaebaja märgib, et esitab kaebuse nii avalike kui ka isiklike õiguste kaitseks. Kaebuse kohaselt rikub kaebaja isiklikke õigusi, kui hävitatakse Tartu linna territooriumil kaitsealuste looma- ja taimeliikide levikualad, sest kaebaja on bioloog. Kaebaja on harjunud neid liike seal jälgima ning see pakub talle suurt esteetilist ja intellektuaalset positiivset emotsiooni. Avalikes huvides esitab kaebaja kaebuse põhjusel, et looduskaitsealuste liikide isendite ja nende elupaikade hävitamine on looduskaitseseaduse rikkumine ning ei ole lubatav. Samuti jäeti planeeringumenetluses õigusvastaselt algatamata KSH.
5.Tartu Halduskohus tagastas 11.06.2018. a määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014. a korralduse nr 1178 osas, millega algatati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine, puudub kaebajal kaebeõigus, kuna planeeringu algatamise korraldus on menetlustoiming. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda ka Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korraldus nr 486, millega detailplaneering kehtestati. Halduskohus nõustus linnavalitsuse seisukohaga, et isik ei pea saama kohtulikku kaitset selleks, et tal tekiks positiivne emotsioon. Halduskohus märkis, et tegemist on populaarkaebusega ning ta ei näe asja menetlemiseks mingit põhjust. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus nii enda kui avalikes huvides kaebuse esitamiseks. Halduskohus märkis, et kaebaja üks nõuetest - tunnistada õigusvastaseks KSH algatamata jätmine, on aegunud, sest see otsustus on tehtud 11.11.2014. a korraldusega,
ning toimingu vaidlustamiseks on kehtestatud 3-aastane kaebetähtaeg. Halduskohus luges Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korralduse nr 486 koostoimes olevaks detailplaneeringu koostamise algatamise (korraldus nr 1178) vaidlusega ning ei pea seetõttu vajalikuks nende eraldi läbivaatamist. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlustada nii KSH algatamata jätmist kui ka taotleda Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korralduse nr 486 tühistamist.
6.M. Silvet esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega palub halduskohtu 11.06.2018. a määruse tühistada ja kohustada halduskohut kaebust menetlusse võtma. Kaebaja on seisukohal, et tal on kaebeõigus tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg-st 1, mis annab igaühele õiguse vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust, kui see otsus on vastuolus seaduse või mõne muu õigusaktiga. Kaebaja on seisukohal, et Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu puhul rikuti seaduse nõudeid. Kaebaja ei soovinud vaidlustada Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014. a korraldust nr 1178. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et detailplaneeringu menetlemisel oleks tulnud läbi viia Natura hindamine. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on valesti tuvastanud ka selle, et KSH algatamata jätmise vaidlustamise osas on kaebus aegunud. KSH oleks saanud läbi viia detailplaneeringu mistahes etapis, aga seda ei tehtud, mistõttu hindamise algatamata jätmist saab vaidlustada alles koos detailplaneeringu kehtestamise haldusaktiga.
7.Tartu Linnavalitsus on määruskaebuse osas esitatud seisukohas arvamusel, et halduskohus tagastas kaebuse õigesti kaebeõiguse puudumise tõttu. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 järgi tuleb esmalt hinnata, kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus, sest pelgalt puutumus ei ole kaebeõiguse iseseisvaks ja piisavaks aluseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja toonud välja ühtegi subjektiivse õigushüve rikkumist, mis oleks antud kontekstis käsitatav olulise puutumusena. Kuna planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt, siis puudub kaebajal õigus nõuda 11.11.2014. a korralduse nr 1178 õigusvastasuse tuvastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 11.06.2018. a määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada osas, millega tagastati M. Silveti kaebus tervikuna, s. h ka populaarkaebuse osas, Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korralduse nr 486 tühistamise nõudes ning saata asi nimetatud nõudes tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Esitatud kaebusest nähtuvalt palub kaebaja halduskohtul tühistada Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korraldus nr 486 ning tunnistada õigusvastaseks Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisel ja lähteseisukohtade kinnitamisel KSH algatamata
jätmine. Vaidlustatud 08.05.2018. a korraldusega nr 486 kehtestas Tartu Linnavalitsus Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu. EhSRS § 1 lg 1 kohaselt menetletakse enne selle seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Vaidlusalune detailplaneering algatati enne PlanS jõustumist, s. o 11.11.2014. a korraldusega nr 1178 ehk PlanS vana redaktsiooni (v.r) kehtivuse ajal. Seetõttu kehtestati vaidlusalune detailplaneering 08.05.2018. a korraldusest nr 486 nähtuvalt kuni 30.06.2015. a kehtinud planeerimisseaduse alusel. PlanS v.r sätestas § 26 lg-s 1 igaühe õiguse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena. Kuna kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (vt. Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-96-13, p 15), märgib ringkonnakohus, et ka kehtiva PlanS § 141 kohaselt on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Juba 10.11.2009 asjas nr 3-3-1-84-08 tehtud otsuses asus ka Riigikohus seoses planeerimisseaduse § 26 lg-ga 1 seisukohale, et planeerimisasjades on võimalik esitada kaebus kahel erineval alusel, s. o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena ehk avalikes huvides, mis sisuliselt tähendab planeeringuotsuse vaidlustamist selle õigusvastasuse motiivil. Kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive ning kaebaja peab välja tooma vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Sama seisukohta kordas Riigikohus ka 19.03.2012 asjas nr 3-3-1-87-11 tehtud lahendis, märkides veel, et kuigi lubatud on esitada kaebus samaaegselt nii isiklike subjektiivsete õiguste või huvide kaitseks kui ka avalikes huvides, tuleb neid osi kaebuses selgelt eristada, kuivõrd kohtuliku kontrolli ulatus on sõltuvalt kaebeõiguse allikast erinev.
11.Kaebuse esitajaks praeguses asjas on füüsiline isik Marju Silvet, kes märgib kaebuses, et ta esitas kaebuse nii oma subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusena. Kaebaja viitab kaebuses näiteks sellele, et detailplaneeringu ala paikneb üleujutataval Emajõe lammialal ning piirneb Ropka-Ihaste kaitseala Ihaste lahustüki Anne piiranguvööndiga, mis on ühtlasi Natura 2000 ala. Kuna Tartu linna üldplaneeringu 2030+ menetlemisel ei viidud läbi Natura eelhindamist vahetult Anne piiranguvööndiga külgnevate arenduste keskkonnamõju hindamiseks, siis on õigusvastane jätta Natura hindamine tegemata ka Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel. Detailplaneeringu alal või selle vahetus läheduses asuvad ka hariliku vingerja kudemisalad. Harilik vingerjas on III kaitsekategooria kaitsealune kalaliik ning Euroopa loodusdirektiivi alusel erilist kaitset vajav liik. Samuti asuvad selles piirkonnas II kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi pesitsuskoht ning III kaitsekategooria kaitsealuse roomaja arusisaliku elupaigad. Kaebaja märkis kaebuses, et esitab kaebuse nii avalike kui ka isiklike õiguste kaitseks. Kaebuse kohaselt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi see, kui hävitatakse Tartu linna territooriumil kaitsealuste looma- ja taimeliikide levikualad, sest kaebaja on bioloog ning on harjunud neid liike seal jälgima ja see pakub talle suurt esteetilist ja intellektuaalselt positiivset emotsiooni. Avalikes huvides esitas kaebaja kaebuse põhjusel, et looduskaitsealuste liikide isendite ja nende elupaikade hävitamine on looduskaitseseaduse rikkumine ning ei ole lubatav. Samuti jäeti planeeringumenetluses õigusvastaselt algatamata KSH.
12.Nagu juba märgitud, tagastas halduskohus kaebuse tervikuna, leides, et Tartu Linnavalitsuse 11.11.2014. a korralduse nr 1178 osas, millega algatati Ihaste tee 2b krundi ja
lähiala detailplaneeringu koostamine ning otsustati jätta algatamata KSH, puudub kaebajal kaebeõigus, kuna planeeringu algatamise korraldus on menetlustoiming. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja õigusi ei saa rikkuda ka linnavalitsuse 08.05.2018. a korraldus nr 486, millega detailplaneering kehtestati, kuna isik ei pea saama kohtulikku kaitset selleks, et tal tekiks positiivne emotsioon seoses keskkonnaga. Halduskohus märkis, et tühistamisnõude puhul on tegemist populaarkaebusega ning ta ei näe ka selle menetlemiseks mingit põhjust, samuti ei ole kaebaja isik, kes saaks esitada kaebuse kedagi teist või mõnd isikuterühma esindades. Halduskohus leidis veel, et kaebaja üks nõuetest – nõue tunnistada õigusvastaseks KSH algatamata jätmine on aegunud, sest see otsustus tehti 11.11.2014. a korraldusega ning toimingu vaidlustamiseks kehtestatud 3-aastane kaebetähtaeg on möödas, samuti viitas halduskohus sellele, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine on HKMS § 45 lg 2 alusel nagunii piiratud.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Linnavalitsuse 11.11.2014. a korraldus, millega algatati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine ning otsustati jätta algatamata KSH, ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming ja selle eraldi tuvastamiskaebusega vaidlustamiseks kaebajal kui menetlusvälisel isikul kaebeõigus puudub. Ka Riigikohus on 28.02.2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-86-06 märkinud, et keskkonnamõju hindamise algatamise otsused ei ole käsitatavad kaevatavate haldusaktidena HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Loetletud tegevustega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Haldusakt kaevandamisloa taotluse menetluses on kaevandamisluba või selle väljaandmisest keeldumise otsus. Tegemist ei ole ka toimingutega HMS § 106 lg 1 tähenduses, vaid üksikute menetlustoimingutega kaevandamisloa taotluse menetluses. Käesolevas asjas vaidlustas kaebaja menetlustoimingut (KSH algatamata jätmine) haldusakti (detailplaneeringu kehtestamine) andmise menetluses. Samas ei anna seadus kaebajale õigust kõigi haldusmenetluse toimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis 18.02.2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 5), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seega on iseenesest õige halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub kaebeõigus KSH algatamata jätmise vaidlustamiseks eraldi tuvastamiskaebusega, kuid kaebuse ja määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kaebaja tegelikult soovinud vaidlustada linnavalitsuse 11.11.2014. a korraldust nr 1178, millega algatati Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine, kinnitati lähteseisukohad ning otsustati jätta algatamata Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu KSH, eraldi haldusaktina või toiminguna, vaid soovis vaidlustada KSH algatamata jätmist kui planeerimismenetluse toimingut koos lõpliku haldusaktiga, milleks on linnavalitsuse 08.05.2018. a korraldus nr 486 ja mille tühistamist kaebaja taotleb muuhulgas ka põhjusel, et KSH on õigusvastaselt jäetud planeerimismenetluses algatamata, kuigi kavandatav tegevus võib avaldada olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Seega ei ole õige halduskohtu seisukoht, et M. Silvetil puudub üldse õigus ja võimalus vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses tehtud otsustuse, jätta KSH algatamata, õiguspärasuse kontrollimiseks halduskohtumenetluses.
14.Antud juhul esitas M. Silvet kaebuse nii avalike kui ka isiklike õiguste kaitseks. Arvestades kaebuses märgitut, et tema subjektiivseid õigusi rikub see, kui hävitatakse Tartu linna territooriumil kaitsealuste looma- ja taimeliikide levikualad, aga kaebaja kui bioloog on harjunud neid liike seal jälgima ja see pakub talle suurt esteetilist ja intellektuaalselt positiivset emotsiooni, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal puudub kaebeõigus
vaidlustamaks linnavalitsuse 08.05.2018. a korraldust nr 486 enda subjektiivse õiguse rikkumise motiivil.
15.Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtuga, et kaebajal puudub igal juhul ja ilmselgelt kaebeõigus vaidlustamaks detailplaneeringu kehtestamise otsust ka selle objektiivse õigusvastasuse argumendil avalikke huve silmas pidades. Nagu juba märgitud, võimaldas PlanS nii varasemas redaktsioonis ja võimaldab ka kehtivas redaktsioonis vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust populaarkaebusena ehk avalikes huvides, mis sisuliselt tähendab planeeringuotsuse vaidlustamist selle õigusvastasuse motiivil. Kaebuse sisust nähtuvalt on kaebaja seda ka teinud, viidates looduskaitseseadusele, millest tuleneb keeld hävitada I, II või III kategooria kaitsealuseid liike. Kaebaja väitel ei ole ta saanud näiteks teavet, milliseid andmeid kaitsealuste liikide kohta on Keskkonnaamet planeeringu kooskõlastajana arvesse võtnud. Samuti viitas kaebaja sellele, et detailplaneeringu ala paikneb üleujutataval Emajõe lammialal ning piirneb Ropka-Ihaste kaitseala Ihaste lahustüki Anne piiranguvööndiga, mis on Natura 2000 ala. Kuna Tartu linna üldplaneeringu 2030+ menetlemisel ei viidud läbi Natura eelhindamist vahetult Anne piiranguvööndiga külgnevate arenduste keskkonnamõju hindamiseks, siis on õigusvastane jätta Natura hindamine tegemata ka Ihaste tee 2b krundi ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel. Kaebaja ütles kaebuses selgelt, et ta esitab detailplaneeringu kehtestamise korralduse ka avalikes huvides põhjusel, et detailplaneeringu alal looduskaitsealuste liikide isendite ja nende elupaikade hävitamine on looduskaitseseaduse rikkumine ning ei ole lubatav ja ka põhjusel, et kaebaja arvates jäeti planeerimismenetluses õigusvastaselt algatamata KSH.
16.Halduskohus on vaidlusaluses määruses kaebuse tervikuna tagastamise alusena viidanud ka sellele, et kaebajal puudub õigus esindada kaebuse esitamisega kedagi teist või mõnd isikuterühma. Õige on seisukoht, et seadusest ei tulene kaebajale õigust pöörduda haldusakti vaidlustamisel kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks, sest ka varasem kohtupraktika on olnud seisukohal, et populaarkaebuse eesmärgiks ei ole teiste isikute erahuvide kaitse ning igaühe õigus vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust ei tähenda õigust pöörduda kohtusse teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt. Riigikohtu 24.05.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 19). Samas ei nähtu halduskohtule esitatud kaebusest, et M. Silvet oleks linnavalitsuse 08.05.2018. a korraldust nr 486 populaarkaebusena vaidlustades teinud seda kolmandate isikute õiguste ja erahuvide kaitseks.
17.Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et kaebaja viitab määruskaebuses iseenesest õigesti ka sellele, et tema jaoks on arusaamatu asjaolu, et käesolevas asjas kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastati, kuid teises haldusasjas – haldusasjas nr 3-17-2085 esitatud kaebus, mille kaebaja esitas samuti nii subjektiivsete õiguste riive kui ka avalike huvide kaitse argumendil ja Tartu Linnavolikogu otsuse tühistamiseks, millega kehtestati Tartu linna üldplaneering 2030+, võeti menetlusse ja selles asjas ei leitud, et kaebajal puuduks üldse kaebeõigus linna sellise haldusakti vaidlustamiseks.
18.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 11.06.2018. a määruse resolutsiooni p 1 osas, millega tagastati M. Silveti kaebus tervikuna ka Tartu Linnavalitsuse 08.05.2018. a korralduse nr 486 tühistamise nõudes ning saadab asja nimetatud nõude osas tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.