X ja Yi kaebus Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26 ja 12.06.2020 kirja nr 1-13/28-1 tühistamiseks või alternatiivselt kirja õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X ja Y, esindaja vandeadvokaat Toomas Tamme Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Helen Rives, vandeadvokaat Toomas Pikamäe, vandeadvokaadi abi Helena Noot Kolmandad isikud – Tammlaane Kodu OÜ, W, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Karmen Kaplinski Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Osaühing JOOSTLEVEL
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xe ja Yi kaebus rahuldamata.
2.Mõista Xelt ja Yilt solidaarselt välja Tammlaane Kodu OÜ kasuks menetluskulud 1925 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, so viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.07.2021. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 28.04.2020 otsusega nr 26 Randvere külas Tammelaane kinnistu (pindala 13,31 ha) ja osaliselt reformimata riigimaa (pindala ca 1,89 ha) detailplaneeringu (edaspidi: DP või planeering), millega tehakse ettepanek muuta Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu“ (edaspidi: ÜP) kohane maakasutuse juhtotstarve osaliseks puhkeotstarbelisest maast väikeelamute maaks ning moodustatakse 9 üksikelamumaa krunti, millele määratakse ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu ja kuni kahe ühekorruselise abihoone ehitamiseks. Lisaks moodustatakse üks loodusliku maa krunt avaliku tee ja puhkeala ehitamiseks rannaalale, kaks loodusliku maa krunti avalikult kasutatava terviseraja ehitamiseks ning kolm loodusliku maa ja kaks tee ja tänava maa krunti.
2.Viimsi Vallavolikogu tagastas 12.06.2020 kirjaga nr 1-13/28-1 Xe ja Yi 05.06.2020 vaide 28.04.2020 otsuse nr 26 kehtetuks tunnistamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, sest vaie ei ole esitatud mitte isiklike õiguste kaitseks, vaid avalikes huvides, mida HMS § 71 lg 1 ei võimalda.
3.X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 10.07.2020 kaebuse Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26 ja 12.06.2020 kirja nr 1-13/28-1 tühistamiseks või alternatiivselt kirja õigusvastasuse tuvastamiseks.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
4.DP ei täida DP algatamise otsuses välja toodud peamist eesmärki Randvere ja Tammneeme külasid ühendava avaliku tee osas. Lahendamata on jäetud DP alale planeeritavatele avaliku kasutusega teedele avaliku juurdepääsu küsimused.
5.Planeeringus on näidatud kallasrajal avalikult kasutatav jalgtee, mis katkeb külade piiril ja millele puudub avalik juurdepääs Tammneeme külas asuvalt Mereääre teelt. Vaidlustatud otsus on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg-ga 1. DP kehtestamise otsusega on rikutud PlanS § 4 lg 2 p 6 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg-t 7. Kehtestatud DP ei ole kooskõlas üldsuse üldiste eesmärkidega ega lähtu avalikest huvidest. Puuduvad seaduslikud alused üldplaneeringu muutmiseks (PlanS § 142 lg 1).
6.Kehtestatud DP lahendus ei loo ühendust Randvere ja Tammneeme külade asustusalade vahel, kuigi arendajaga sõlmitud notariaalne leping seab kohustuse projekteerida ja ehitada enne vallale üleandmist terviserada selliselt, et tekiks Randvere ja Tammneeme külade vaheline ühendus. DP kehtestamise otsuses on ühendusteed nimetatud üksnes perspektiivseks. Kuna ühendustee asub väljaspool DP ala, siis langeb ära alus arendajale vastava kohustuse seadmiseks. DP kehtestamise otsusega on aga Randvere ja Tammneeme külade ühendustee rajamine lükatud määramatusse tulevikku ja pandud see sõltuvusse senises planeerimismenetluses mitteosalenud Tammneeme küla Mereääre tee 62 omaniku tahtest.
7.DP algatamise järgselt oli planeeritava ala suuruseks u 13,8 ha, kuid eskiislahenduse tutvustamisel oli planeeritava ala suurus 15,29 ha, sh on oluliselt nihutatud planeeringuala piiri ida- ja lõunaosas.
8.Puudub võimalus pääseda positsioonilt 13 (kallasrada) asuvalt avalikult teelt teiste avalikult kasutatavate teedeni, sest vastavaid kokkuleppeid pole sõlmitud teiste erakinnistute ega Tammemetsa kinnistut haldava Riigimetsa Majandamise Keskusega. Puudub kokkulepe positsiooni 11 ja positsiooni 12 läbiva Mäeotsa kinnistuni viiva perspektiivse tee rajamiseks ja avalikku kasutusse andmiseks. DP planeeringulahendusel on see märgitud avalikult kasutatava teena. Lisaks võib positsioonil 11 viibida vaid maaomaniku loal ning seda on lubatud aiaga piirata. Positsioonil 12 on lubatud viibida vaid päikesetõusust loojanguni. Perspektiivsele Mäeotsa kinnistule viivale teele ei pääse ka positsioonil 15 asuvalt avalikult teelt, kuna selleks tuleb läbida positsioonil 10 asuv eratee. Positsioonil 10 asuva elamukruntide teenindamiseks rajatava tee väljaehitamise kohustus on küll pandud arendajale, kuid puudub kokkulepe selle tasuta üleandmiseks vastustajale pärast valmimist. Tee eraomandisse jätmine võib hiljem tuua lisakohustusi sealsetele elanikele ning Viimsi vallale.
9.Rikutud on PlanS § 4 lg 2 p 5 ja PlanS § 12 lg 2, sest rohekoridori ja kogu rohevõrgustiku toimimist ei ole kehtestatud DP lahenduses sisuliselt hinnatud. Kehtestatud DP-ga nähakse ette muudatus Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 kehtestatud „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustikus“ (edaspidi: TP 2), mille kohaselt haljastu nr 34 ja rohekoridor nihutatakse ida suunas vahetule ranna-alale. Rohevõrgustiku toimimist ei taga pindala säilitamine, vaid TP 2 kaardil näidatud rohekoridori minimaalne laius. Praegu on see ala kaguosas 200 meetrit ja põhjaosas 120 meetrit. Kehtestatud DP lahendusega kahaneb rohekoridori laius ala kaguosas 44 meetrini, mille omakorda lõikab läbi elamukruntide valgustatud ja asfaltkattega juurdepääsutee. See avaldab kogu rohevõrgustiku toimimisele tugevat negatiivset mõju. Pindalade paberil suurendamine on saavutatud erinevate rohevõrgustiku elementide üksteise peale paigutamisega ja üksteise peal olevate elementide pindalade summeerimisega.
10.TP 2-ga kehtestatud struktuurielementide (rohekoridorid, haljastud jm) asukohti ja ruumikuju on muudetud ainult sellepärast, et formaalselt tagada rohevõrgustiku planeeringueelse pindala säilimine, kuid sellega kaotab teemaplaneering oma mõtte, sest ei arvestata nende elementide tegelikku, funktsionaalset toimimist. DP dokumentides pole viidet, millisele tunnustatud metoodikale tugineb pindalade arvutamine, kus erinevad elemendid maastikul suures osas kattuvad ja niiviisi kogupindala kunstlikult suurendavad.
11.Puuduvad seaduslikud alused DP kehtestamise otsusega ÜP muutmiseks. Maakasutuse tingimused on täpsustatud TP-s 2. TP 2 ei kitsendata otseselt maaüksuste senist kasutamist tulenevalt maa juhtfunktsioonist ega kehtivate detailplaneeringute või katastrisse kantud sihtotstarbest. Maatulundusmaa sihtotstarve ei sea takistusi Tammelaane kinnistu praegusele maakasutusele.
12.Tammelaane kinnistu kasutamise tingimused on sätestatud TP-s 2 ning kallasraja ja ranna piiranguvööndi osas looduskaitseseadusega (LKS) § 35, samuti § 33 lg 3 ja § 38 lg 4, mis on avalikes huvides täiesti piisav. Samas peab kallasrada sõltumata maaomanikust olema avalikult kasutatav. Kehtestatud DP lahendus suunab kallasraja avatuse ja korrashoidmisega seotud kohustuse eraomanikult kohalikule omavalitsusele, kuid ei loo avalikes huvides lisaväärtust. Kui DP alal on kallasrada praegugi Randvere küla poolt ligipääsetav ja läbitav, siis Tammneeme poole liikudes ligipääs kallasrajale kahe küla piiril katkeb ja liikumisvõimalused kahe küla vahel DP kehtestamisega ei parane.
13.Kehtestatud DP on vastuolus avalike huve väljendavate ÜP ning Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega kehtestatud „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (edaspidi: TP 1) ja TP 2. Rikutud on PlanS § 130 lg 1 ja lg 2 p 2 koosmõjust tulenevat keeldu. Puudub kindlus, kas vastustaja on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kas kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
14.Keskkonnamõju hindamist ei ole tehtud objektiivselt, mõju hindamise lähtekohad on teadlikult ekslikud, esitatud vastuargumente ei ole sisuliselt hinnatud ning järgimata on jäetud PlanS § 4 lg 2 p 5, § 8, § 10 lg 1 ja 3, § 11 lg 1, § 12 lg 2 sätestatud ülesanded ja põhimõtted. Kuna planeeringulahendus muutus rohekoridori osas, oli vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) koostamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebusest ei saa aru, milliseid avalikke huve oleks pidanud vastustaja DP menetluses kaaluma ja kuidas on neid kaebajate hinnangul DP kehtestamisega rikutud.
16.ÜP muutmine oli vajalik ja põhjendatud. Vastustaja hindas DP menetluses erinevaid huve. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-12-07 ei saa isikutel olla abstraktne usaldus, et üldplaneeringut kunagi ei muudeta.
17.DP oli eelduseks terviseraja planeerimisele. DP otsuse lk-l 5 on selgitatud, miks oli vajalik DP elluviimiseks muuta ka ÜP-d. Kehtiva ÜP tasandi planeeringud välistasid Tammelaane kinnistu sihtotstarbelise kasutamise maatulundusmaana. DP üheks ülesandeks oli lahendada üldplaneeringuga sätestatud eesmärgi elluviimine ehk määrata suur osa planeeringualast üldmaaks, mis eeldas kinnistu omaniku nõusolekut.
18.Perspektiivne terviserada, mis ühendab Tammneeme ja Randvere küla, nähtub ÜP ning Viimsi Vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 43 kehtestatud „Viimsi Valla üldplaneeringu teemaplaneeringu "Lapsesõbralik Viimsi" (edaspidi: TP 3) kaartidelt. Ilma DP-d kehtestamata polnud vastustajal võimalik tagada ÜP-s ja TP3-s märgitud eesmärgi täitmine ehk terviseraja planeerimine, et saavutada Tammneeme ja Randvere külade ühendustee.
19.Planeerimismenetluses võetakse eelduseks üldplaneeringus antud üldised suunad ja need seotakse hiljem konkreetsemal tasandil üheks tervikuks. Kogu piirkonna territooriumi ruumilise arengu lahendamine on üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne (PlanS § 74 lg 1). Kaebajad ei saa eeldada, et vastustaja lahendaks detailplaneeringu menetluse käigus ära kõik ühe piirkonna planeeringualased küsimused.
20.Kehtestatud DP annab õigusliku aluse tee rajamiseks Tammelaane kinnistule u 330 meetri pikkuses lõigus, mis on külasid ühendava ühendustee oluline osa ja mida on võimalik rajada kuni Mereääre tee 62 kinnistuni. Mereääre tee 62 kinnistuomanikuga on võimalik eraldi kokku leppida. See, millal ja kuidas täpselt tervisetee rajamisega seonduv realiseerub, oleneb mitmetest asjaoludest.
21.Tänaseks on kõige mereäärsema kinnistu Tammelaane haljak 4 (positsioon 13) omand läinud asjaõiguslepingu alusel üle vastustajale nagu ka 04.09.2020 võlaõiguslikus lepingus kolmanda isikuga kokku lepiti. Samuti on lähiajal plaanis sõlmida asjaõiguslepingud ka 04.09.2020 lepingu punktis 9 viidatud isiklike kasutusõiguste seadmise osas positsioonile 12 vastustaja kasuks, et rajada sinna terviserada ja tagada alale avalik ligipääs. Ilma DP-ta ei oleks eeltoodu võimalik.
22.Ekslik on kaebajate arusaam, et ÜP muutmine DP-ga ei olnud vajalik kinnistu avaliku kasutuse tagamiseks, kuna KeÜS § 33 lg 3 ja § 38 lg 4 juba tagavad igaühe ligipääsu kallasrajale. Asjaolu, et KeÜS § 38 lg 4 sätestab kaldaomaniku kohustuse lubada igaühel kallasrada kasutada ei tähenda, et kaldaomanik oleks kohustatud omal kulul rajama mere äärde tervisetee, sellega seotud taristu ja seda ka avalikes huvides korras hoidma. DP ja 04.09.2020 lepinguga on määratud ala (sh positsioonid 12 ja 13) üldkasutatavaks maaks, alal on haljasala, see on osaliselt võõrandatud vastustajale ja on kehtestatud kolmandale isikule kohustused sinna tervisetee rajamiseks.
23.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli ÜP-d muutva DP koostamise avalikuks huviks Randvere küla ja Tammneeme küla vahelise avalikult kasutatava jalgtee jt liikumisradade planeerimine, avalikult kasutatava rekreatsiooniala määramine, rannakindlustuse ja puhkeotstarbeliste rajatiste planeerimine ja piirkonna sademevee ärajuhtimissüsteemi toimimise tagamine. Planeeringuala lõunapoolses osas moodustatakse 9 üksikelamumaa krunti. 75% DP alast on määratud üldkasutatavaks maaks ning 19% elamumaaks. Varasemalt oli Tammelaane kinnistu 100% ulatuses maatulundusmaa, kus ei olnud võimalik mh ka rohevõrgustiku eesmärke saavutada ilma maakasutust muutmata. Seega on vastustaja DP menetluses tasakaalustanud nii avalikke kui erahuve võimalikult suurel viisil, et tagada DP avalike eesmärkide täitmine.
24.Vastustaja on DP menetluses andnud huvitatud isikutele selgitusi DP kohta, andnud neile võimaluse diskussioonis osaleda ja on põhjendanud nii aruteludel, vastustes kui ka 28.04.2020 otsuses seda, miks on jäetud nende poolt esitatud ettepanekutega arvestamata. Üldsõnalised viited kahtlusele, et vastustaja ei ole ehk kõiki olulisi asjaolusid ja huve kaalunud, ei selgita, millise avaliku
huvi rikkumisele kaebajad viitavad. Isegi kui kaebajate väited vastaksid tõele, ei tooks PlanS § 130 lg 2 rikkumine kaasa 28.04.2020 otsuse õigusvastasust.
25.Avalikke huve teeniv terviserada on DP-s kehtestatud ja omab ligipääsu avalikult kasutatavalt teelt. 28.04.2020 otsuse lk-l 7 p-s 1 ja DP seletuskirja p-s 3.7 on selgitatud, et planeeringus on terviseraja ühe osana ette nähtud Tammneeme küla ja Randvere külade ühendustee, mis kulgeb mööda mere äärt. Ühtlasi nähtub terviserada ka DP kaardilt. Kolmanda isiku ja vastustaja vahel 04.09.2019 sõlmitud lepingus on sätestatud PlanS § 131 alusel detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustus ja sellega seotud tingimused arendajale. Ka 28.04.2020 otsuse lk-l 8-9 on vastustaja jätnud kõrvaltingimustena endale võimaluse tunnistada DP kehtetuks 04.09.2019 lepingus sätestatud nõuete mittetäitmisel kui ka võimaluse keelduda samal põhjusel kasutuslubade andmisest.
26.Terviserajale on ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. DP seletuskirja p-s 3.6, lk 23 on selgitatud, et juurdepääs planeeringualale on Tammekivi tee L1-lt ning planeeritavate elamukruntide juurdepääsuks on planeeritud rajada uus tee (positsioonid 10, 15 ja 17). Asjaolu, et teid tänasel päeval ei ole rajatud, ei tähenda, et DP-ga ei oleks nende rajamist ette nähtud.
27.Mõju rohevõrgustikule on DP käigus hinnatud ja selle pindala ei ole võrreldes ÜP-ga vähendatud. TP2 lk-l 56 on ala nr 34 juures selgitatud, et tegemist on ranna-äärse metsaalaga ning on märgitud, et alale on lubatud paigaldada haljastu inventari ning rajada sinna jalakäijate- ja kergliiklusteid. Rohekoridori esmaseks funktsiooniks on pakkuda elanikele rekreatiivseid teenuseid. Roheala liigutamine mere äärde ja sealse kinnistu sihtotstarbe muutmine annab võimaluse kasutada seda TP2s märgitud eesmärgil ja rajada sinna terviserada koos vajaliku inventariga selleks, et elanikud saaksid seda otstarbekalt kasutada.
28.Rohevõrgustiku toimimist on DP koostaja poolt menetluse käigus analüüsitud. 21.06.2016 otsusega nr 75 algatati DP menetlus ning selles leiti, et keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus esineb ja koostati ka keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. DP koostaja koostas kaks analüüsi/hinnangut, kus analüüsiti, kuhu oleks otstarbekas paigutada DP alal elamukrundid, kas kinnistu keskosasse või mere äärde. Kokkuvõttes leiti, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ei kaasne, mistõttu tehakse ettepanek KSH menetluse lõpetamiseks. KSH-st loobumisega oli nõus ka Keskkonnaamet.
29.Eeltoodu ei tähenda, et rohevõrgustiku toimimist ei oleks DP käigus hinnatud. DP-ga ei tekitanud vastustaja uut, varem rakendamata rohevõrgustiku versiooni, kuna haljastu ja rohekoridori kihid kattusid ka varasema teemaplaneeringu kohaselt ning alade nihutamisega muutusid need hoopis suuremaks kui algselt planeeritud. DP on kooskõlastatud ja järelevalveorgan on andnud DP-le oma heakskiidu. Rohekoridori ega haljasala nihutamisel nende suurus tegelikult ei vähenenud, vaid hoopis suurenes.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
30.Tammlaane Kodu OÜ ja W palusid jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajad ei ole õiguslikult ära kvalifitseerinud, milliseid avalikke huve on riivatud.
31.Kinnistu maakatastri kohane sihtotstarve oli 100% maatulundusmaa. Kinnistul, millel asub mets ja mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, on omanikul tekkinud õigustatud ja põhjendatud ootus, et ta saab tegeleda kinnistul metsa majandamisega, sh müüa raieõigust ja langetada kinnistul puid. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul metsa majandamisega tegelemise keelamine oleks välistanud võimaluse omandit sihipäraselt kasutada ning intensiivselt riivanud kinnistu omaniku omandiõigust. Seega oli vastuolu kinnistu omaniku õiguste ning Viimsi valla avalike huvide vahel. ÜP-d muutev DP algatati selleks, et ennetada kinnistu omaniku ja Viimsi valla huvide kollideerumist ning sellest tulenevaid võimalikke vaidlusi ehk avalike huvide realiseerumise viibimist. Tegemist on PlanS (§ 1 lg 1) mõttega kooskõlas oleva erinevaid huve tasakaalustava otsustusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-37-04, p 10).
32.DP tagab Viimsi valla huvid, kuna see välistab Tammelaane kinnistu kasutamise maatulundusmaana ning näeb kinnistule ette terviseraja ning puhkeotstarbeliste objektide rajamise. DP tulemusena on paremini tagatud metsa säilimine ning Viimsi valla elanikud saavad võimaluse ala kasutamiseks. DP tasakaalustab kinnistu omaniku omandipõhiõiguse riivet seeläbi, et jätab kinnistu omanikule võimaluse teenida tulu selliselt, et rajada kinnistule elamurajoon.
33.Planeeringulahenduse väheoluline muutumine menetluse algatamise ja planeeringu kehtestamise jooksul on sageli vajalik ning igati tavapärane. DP algatamise otsuse kohaselt oli DP laiem eesmärk võimaldada Viimsi valla elanikel kasutada Tammelaane kinnistut puhkeotstarbeliselt. Kehtestatud DP-ga on see eesmärk saavutatud. DP-ga on muudetud varasemalt 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu suures osas üldmaa sihtotstarbega kinnistuks ning sellele on ettenähtud terviseraja ehitamine, mida on võimalik kasutada nii kinnistu piires jalutamiseks kui ka teistele kinnistutele liikumiseks.
34.DP-ga on lahendatud Tammneeme ja Randvere külade ühendustee planeeringuala piires. Detailplaneeringuga on lahendatud Tammneeme ja Randvere külade ühendamine planeeringuala piires. Tammelaane kinnistu on Randvere küla viimane kinnistu ja selle läänepiir on Tammeneeme ja Randvere külade vaheliseks piiriks. Seega ühendab kallasrada kaks küla. Enne vaidlusaluse planeeringu kehtestamist ei olnud võimalik jalutada ühest külast teise mööda avalikku teed.
35.DP ala hõlmab kahte kinnistut. Õigustamatu on kaebajate soov, et DP menetluses oleks pidanud lahendama ära kogu Tammneeme küla ja Randvere küla ühendamise küsimuse. Planeeringualasse oleks tulnud hõlmata palju rohkem kinnistuid ning suurem isikute ring, kelle õiguste üle planeerimismenetluses otsustataks oleks läinud väga suureks. Sedavõrd suurt ala ja isikute ringi puudutavad planeerimisotsuseid ei oleks otstarbekas teha detailplaneeringu, vaid üldplaneeringu menetluses.
36.Viimsi vald on teostanud oma planeerimisdiskretsiooni sihipäraselt ja mõistlikult. Vald on kehtestanud lahenduse, mis ühendab kaks küla terviserajaga. Tammelaane kinnistul asuvat terviserada on võimalik kasutada puhkeotstarbeliselt jalutamiseks ja ajaveetmiseks ka Tammelaane kinnistu piires. Perspektiivne terviserada on planeeritud selliselt, et see moodustab Tammelaane kinnistul ringi ning sinna pääseb ka Tammekivi teelt.
37.DP vastab oma lähte-eesmärgile. DP-ga on välistatud kinnistu kasutamine vastavalt maatulundusmaa sihtotstarbele. Sellega luuakse eeldused Tammelaane kinnistu piires puhkeaja veetmiseks ning kaks küla on ühendatud.
38.DP-ga kavandatav tegevus ei ohusta rohevõrgustiku toimimist. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju analüüsis DP koostaja. Analüüsides on käsitletud DP-ga kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule ning on olnud aluseks DP koostamisel. Samuti on Keskkonnaamet hinnanud DP-ga kaasnevat mõju keskkonnale ning leidnud, et eeldatavalt ei kaasne olulist keskkonnamõju ning sellise lahenduse korral ei oleks KSH menetluse läbiviimine nõutav ning andis DP-le oma kooskõlastuse. Järelikult on DP menetluses mõju rohevõrgustikule välja selgitatud.
39.DP alal paikneval rohekoridoril ja haljastul on pigem rekreatiivne väärtus. DP ala läbiv rohekoridor paikneb põhiliselt haljastutel nr 33, 34, 35, kuhu TP 2 on lubatud paigaldada haljastu inventari ning rajada jalakäijate- ja kergliiklusteid.
40.Viimsi on oma planeerimisdiskretsiooni õigesti kasutanud ja on tegutsenud õiguspäraselt. Ebaõige on kaebajate väide, et rohevõrgustiku suuruse hulka tuleb arvestada ehituskeeluvööndisse jäävat ala, mida ei ole teemaplaneeringus rohevõrgustikku hõlmatud. Maa-ala ei saa olla varjatult rohevõrgustiku osa ilma, et see nähtuks teemaplaneeringust.
41.Abivallavanema poolt öeldu või ka muu kaebajate poolt välja toodu ei oma PlanS § 130 lg 2 p 2 nõuete mõttes tähendust. Kohtupraktikas on erinevaid planeeringu koostamise üleandmise lahendusi
aktsepteeritud. Kohtupraktikas ei ole sõnastatud rangeid nõudmisi või asjaolusid, mille esinemine tähendaks automaatselt õigusvastast olukorda.
42.Kolmas isik Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ toetab vastustaja, Tammlaane Kodu OÜ ja Wi esitatud seisukohtasid ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
43.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
44.Riigikohus on leidnud, et haldusakti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik olukord, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata peab populaarkaebuse esitaja kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Kohtumenetluse käigus ei saa kohus pädevuse piiridest väljumata omal algatusel asuda kujundama ja seejärel hindama akti andmise võimalikke kaalutlusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2009 kohtuotsus asjas 3-3-1-84-08, p 15).
45.DP-ga hõlmatud maa-ala asub Randvere küla põhjaosas Tammneeme küla piiril, kahe tiheasustusala vahelisel metsa-alal hajaasustuses. Planeeringualale ulatuvad ranna piiranguvöönd 200 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 1), ehituskeeluvöönd 200 meetrit (LKS 38 lg 2) ja veekaitsevöönd 20 meetrit (veeseaduse § 118 lg 2 p 1). DP alale kohaldub ÜP, TP 1 ja TP 2. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist oli Tammelaane kinnistu maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et vaadeldav kinnistu asub rohevõrgustiku alal. Kaebajad heidavad ette, et kehtestatud DP ei täida DP algatamise otsuses välja toodud peamist eesmärki Randvere ja Tammneeme külasid ühendava avaliku tee osas ning lahendamata on jäetud detailplaneeringu alale planeeritavatele avaliku kasutusega teedele avaliku juurdepääsu küsimused. Kallasrajale on planeeringuga näidatud avalikult kasutatav jalgtee, mis katkeb külade piiril ja millele puudub avalik juurdepääs Tammneeme külas asuvalt Mereääre teelt. Hindamata on keskkonnamõju.
46.Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 9 kohaselt on maatulundusmaa põllu-majandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. ÜP kohaselt asub vaadeldav maatükk üldkasutataval maal. MaaKatS § 181 lg 12 p 2 järgi on üldkasutatav maa avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa. Seega ei võimaldanud ÜP kolmandal isikul oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada. Samuti puudus vastustajal võimalus ilma Tammlaane Kodu OÜ nõusolekuta maatulundusmaa sihtotstarvet muuta.
47.PlanS § 4 lg 1 ning § 124 lg 10 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine, sh detailplaneeringute koostamine valla haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja põhjendatuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
48.PlanS § 142 lg-s 1 on sätestatud alused, millal on tegemist kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmisega. Kohtupraktika kohaselt on detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine erandlik võimalus, mis peab tagama paindlikuma võimaluse, et reageerida muutunud oludele ja vajadustele. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks üldjuhul põhinema pärast üldplaneeringu kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel (Riigikohtu
halduskolleegiumi 03.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p-d 20 ja 21 ning seal viidatud kohtupraktika).
49.TP 1 seletuskirja p-s 4.1 on välja toodud, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Otstarbekas ei ole ÜP-d ega TP 1 muutvate detailplaneeringute koostamine enne, kui on tagatud detailplaneeringutega määratud kruntide elanikele vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Menetluses olevate üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul lepitakse kulude katmise põhimõtted kokku enne planeeringu kehtestamist.
50.Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016 otsuse nr 75 kohaselt seisnes DP koostamise avalik huvi Tammneeme küla ja Randvere küla ühendamises rannaäärse jalakäijate tee ja/või jalgrattateega, lisaks planeeritakse maa-alale avalikult kasutatav tervisespordi väljak, rannakindlustus ja lahendatakse piirkonna sadevee ärajuhtimissüsteem. Kaebajad heidavad ette, et DP sellist teed ette ei näe. Vaidlustatud otsuses on välja toodud, et kehtestatava DP-ga kavandatud perspektiivse tee Mereääre teega ühendamise tehniline lahendus sõltub edasisest koostööst planeeringualaga piirneva kinnistu Mereääre tee 62 omanikuga ja toimub eraldi projekti raames. Eelnevat kinnitas vastustaja ka kohtule. DP seletuskiri täpsustab, et küladevaheline ühendustee Tammneeme küla poolt jätkub perspektiivis Tammemetsa kinnistul ja Mereääre tee 62 kinnistul kulgeval kallasrajal või sellega piirneval merealal.
51.Kaebajate hinnangul puudus vajadus ÜP-d DP-ga muuta, kuivõrd KeÜS § 33 lg 3 ja § 38 lg 4 tagavad igaühe ligipääsu kallasrajale. KeÜS § 33 lg 3 sätestab, et omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (KeÜS § 38 lg 4). Riigikohus leidis 01.03.2017 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-16 (p 22), et igaühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele juurde pääseda. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine on kohaliku omavalitsusüksuse seadusjärgne kohustus (KeÜS § 38 lg 7). Samas sätestab KeÜS § 38 lg 71, et kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel. Seletuskiri täpsustab, et kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel. Kallasrajale juurdepääs peab olema tagatud vastavalt planeeringule. Isikul ei ole kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu, see on üksnes KOVil.
53.Kinnistusraamatu andmetel on Viimsi vald omandanud 07.09.2020 Tammelaane haljak 4 kinnistu (dtl 308). 04.09.2019 on Tammlaane kodu OÜ ja Viimsi vald sõlminud lepingu, millega Tammlaane kodu OÜ kohustus andma vallale tasuta üle DP-ga ette nähtud moodustatud lepingu esemele vastava maaüksuse ühe aasta jooksul alates DP kehtestamise jõustumisest (p 3.5.1). Lepingu p 3.4.2 järgi on arendaja kohustatud projekteerima ja rajama vastavalt DP-le terviseraja selliselt, et olemasolevad pinnasteed oleksid ühendatud ühtseks võrgustikuks ning tekiks Randvere ja Tammneeme külade ühendustee. Punkti 3.4.4 kohaselt on arendaja kohustatud tagama, et hoonetele ei esitata kasutusloa taotlust enne, kui on rajatud DP-le vastavad teed, tehnovõrgud ja rajatised. Kohustuse tagamiseks on vastustajal õigus ka punkti 3.8.1.1 kohaselt nõuda arendajalt leppetrahvi ja teatud eelduste täitmisel tunnistada DP kehtetuks, kui kohustusi ei täideta ja arendaja muutub nt maksejõuetuks (vt punkti 3.11.2). Samuti on notar kinnitanud, et omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud õigustatud isiku kasuks kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse päikesetõusust päikeseloojanguni liikumiseks jalgsi ja mittemotoriseeritud vahendiga. Ühtlasi on õigus kinnistul kasutusõiguse alal rajada, hooldada, ehitada, remontida terviseradasid, spordirajatisi ja nendega seotud taristut (p 9.1). Kinnistu igakordne omanik ei tee takistusi kasutusõiguse alale ehitatava terviseraja kasutamiseks päikesetõusust päikeseloojanguni avalikult kasutatava rajana (p 9.1.2). Vastustaja kinnitusel on lähiajal plaanis sõlmida ka asjaõiguslepingud viidatud isiklike kasutusõiguste seadmise osas positsioonile 12 vastustaja kasuks, et rajada sinna terviserada ja tagada
alale avalik ligipääs. Kohtul ei ole praeguse seisuga põhjust kahelda vastustaja sellistes väidetes. Kallasrajale juurdepääsutee on DP-ga ette nähtud ning vastustajal on kohustus tagada, et DP-s ettenähtu ka ellu viiakse. DP-ga on lahendatud küladevahelise ühendustee rajamine.
54.Kaebajad heidavad ette, et terviserajale puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. DP seletuskirja p-s 3.6 (lk 23) on selgitatud, et juurdepääs planeeringualale on Tammekivi tee L1-lt ning planeeritavate elamukruntide juurdepääsuks on planeeritud rajada uus tee (pos 10, 15 ja 17). Planeeringuala läbib Tiitsu tee 5 kinnistu juurdepääsutee, mis saab samuti alguse Tammekivi tee L1lt. Planeeringuga säilitatakse olemasolev juurdepääs. Seletuskirja p-s 3.7 on seoses terviserajaga selgitatud, et: „Perspektiivsed ühendusteed Tammemetsa kinnistul ja Mereääre tee 62 kinnistul kulgeval kallasrajal või sellega piirneval merealal asuvad väljaspool detailplaneeringuala ja kavandatakse käesolevast detailplaneeringust eraldiseisvalt. Lisaks on ette nähtud Tammneeme jalakäijate ühendustee Tiitsu teega. Ühendusteed peavad jääma pinnasteedeks ja olema rajatud selliselt, et seda oleks võimalik läbida jalgsi ja jalgrattaga. Tegemist on avalikult kasutatavate teedega, mis jäävad enamjaolt ehituskeeluvööndisse, kuid vastavalt LKS § 38 lg 5 p10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele.“ Seega on DPga ette nähtud ligipääs avalikult kasutatavale teele.
55.Ka Keskkonnaamet on 16.04.2019 kirjas nr 7-13/19/2949-3 (dtl 367) välja toonud, et DP-ga on lahendatud avalik juurdepääs rannale mööda mereäärseid metsaradu. Seega vaba liikumist rannal antud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse kohaselt ei piirata. Sellest tulenevalt on planeeringulahenduse elluviimisel positiivne mõju vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele.
56.Kuivõrd DP-ga sooviti muuta ÜP-ga määratud juhtotstarvet ning vähendada ehituskeeluvööndit, oli ÜP muutmine põhjendatud.
57.Kaebajate väitel on planeerimismenetluses rikutud PlanS § 4 lg 2 p 5 ja PlanS § 12 lg 2, kuna rohekoridori ja kogu rohevõrgustiku toimimist ei ole kehtestatud DP lahenduses sisuliselt hinnatud. TP2 lk-l 56 on ala nr 34 juures selgitatud, et ÜP-ga on ala reserveeritud puhkeotstarbeliseks maaks ja väikeses osas üldkasutatavate hoonete maaks. Ala omab tähtsust, kuna rannal on säilinud mets, mis täidab ühtlasi rohekoridori funktsiooni. Alale on keelatud ehitada hooneid. Alale on lubatud paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada sinna jalakäijate- ja kergliiklusteid. Kuivõrd TP2 nägi ette, et ala kasutatakse rekreatiivsete teenuste pakkumiseks, oli õigustatud vastustaja lähenemine lahendada olukord detailplaneeringuga.
58.Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016 otsuses nr 75, millega algatati DP menetlus, leiti, et algatada tuleb KSH. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju analüüsis DP koostaja Skepast & Puhkim OÜ kahel korral: 1) „Planeeringulahenduse alternatiivide võrdlus – mõju metsale, rohekoridorile ja haljastule“ ja 2) „Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse hinnang“ (3. isiku 05.03 kisad 9 ja 10). Mõlemas analüüsis on käsitletud DP-ga kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule. Esmalt nimetatud analüüsis leiti, et eelistatud on, et elamukrundid paiknevad kinnistu keskosas, kuna selle planeeringulahenduse korral kaob väiksem metsaala ning säilib kompaktne looduslik rannikulähedane metsaala. Kui elamukrundid rajatakse kinnistu keskosasse, siis jääb avalikkusele kasutada suurem osa vahetust mereäärsest ranna-alast, mis omab soodsat sotsiaalset mõju ja hoiab alal rohevõrgustiku rekreatiivseid teenuseid. Soovitatav on planeeringulahenduse väljatöötamisel teha koostööd keskkonnaeksperdiga.
59.KSH läbiviimise vajalikkuse hinnangus leiti kokkuvõttes, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga maa- ja veekasutust, ülenormatiivset välisõhu saastet, müra ja vibratsiooni. Samuti ei kaasne ebasoodsat keskkonnamõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele soovituste järgimisel, taimkattele, loomastikule, loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele, rohevõrgustikule, kliimale jne. Samas on välja toodud, et planeeringulahenduse
väljatöötamisse kaastakse KSH juhtekspert. Hinnangu andja leidis, et DP alal muudeti kavandatava tegevuse asukohta, mistõttu ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
60.Keskkonnaamet avaldas 06.04.2017 kirjaga nr 6-5/17/3581-2 (dtl 30) arvamust Tammelaane ja reformimata riigimaa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse vajalikkusest ning lähteseisukohtade osas ning leidis, et muudetud planeeringulahenduse tõttu ei saa eeldada olulise mõju avaldumist, mis nõuaks KSH menetluse läbiviimist antud DP menetlemise käigus. Seega nõustus Keskkonnaamet, et KSH läbiviimine ei ole vajalik.
61.Keskkonnaamet on 16.04.2019 kirjaga nr 7-13/19/2949-3 andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks „Viimsi vald, Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu“ alusel, ulatuses mis on kantud DP joonisele nr 4 „Põhijoonis” (seisuga 05.11.2018). Keskkonnaamet asus seisukohale, et planeeringu ellurakendamisel ei kaasne ehituskeelu vähendamisega negatiivset mõju looduskoosluste säilimisele ja ranna eripära arvestava asustuse suunamisele. Samuti on tagatud planeeringu ellurakendamisel rannal vaba liikumine ja juurdepääs (dtl 367).
62.Seega on rohevõrgustiku toimimist DP käigus hinnatud. Ka vaidlustatud otsusest nähtub, et hinnatud on mõju rohevõrgustikule. DP seletuskirjas on täpsustatud, et kavandatava tegevuse elluviimisel planeeringualal loodusliku ala osakaal väheneb, kuid rohekoridori ja haljastu pindala ei vähene (lk 19).
63.Kaebajate hinnangul on vastustaja haljastuse ja rohevõrgustiku koridori erinevate elementide üksteise peal kombineerimise kaudu suurendanud kunstlikult rohevõrgustiku ala, seda samaaegselt vähendades. Otsuse nr 26 järgi (p 2) nihutati detailplaneeringuga rohevõrgustiku haljastu nr 34 oma seniselt asukohalt rannaäärsele alale, mis on DP põhjenduste kohaselt ka suurema rekreatiivse väärtusega, pidades silmas ala üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet puhkeotstarbelise maana. Ühtlasi suureneb selle muudatusega haljastu pindala seniselt 59 506 m2-lt 70 656 m2-le. Joonistelt nähtub, et algselt planeeritud rohevõrgustiku ala ja haljastusala kattusid juba TP 2-s (dtl 266).
64.DP on kooskõlastatud ja järelevalveorgan on andnud DP-le oma heakskiidu. Keskkonnaametile 20.12.2018 anti teistkordselt kooskõlastamiseks DP. Keskkonnaamet andis PlanS § 133 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 3 alusel 20.12.2018 kirjaga nr 6-2/18/9946-8 kooskõlastuse DP-le. Kooskõlastuses on Keskkonnaamet välja toonud, et elamumaaks kavandatav ala kattub rohevõrgustiku koridori alaga, DP-ga säilitatakse koridor, nihutades selle ranna ehituskeeluvööndi alale.
65.Rahandusministeerium on 19.12.2019 kirjaga nr 14-11/287-5 teinud ettepaneku Viimsi Vallavalitsusele rohevõrgustiku muudatuste võrdluse joonisel kajastatud pindalad üle kontrollida ning koostada vastav skeem digitaalselt, mis võimaldaks ka järelevalve teostajal ja arvamusi esitanud isikutel veenduda, et DP-ga ei vähendata rohekoridori ega haljastu nr 34 pindalasid (dtl 372). Rahandusministeerium andis 19.02.2020 kirjaga nr 14-11/287-8 heakskiidu Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringule. Järelevalve teostaja leidis, et rohevõrgustiku ümberpaigutamise vajadus on põhjendatud (dtl 373-379). Kooskõlastused DP-le on andnud mh ka Terviseamet, Maa-amet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet. Haldusasja materjalide pinnalt puudub kohtul põhjus kahelda Keskkonnaameti ning teiste DP-le kooskõlastuse andnud asutuse seisukohtade õigsuses.
66.Samuti nähtub jooniselt (dtl 266), kuidas vaadeldava ala piirid on muutunud. Kaebajate esitatud väiteid aluseks võttes ei ole võimalik asuda seisukohale, et DP ala nihutamine oli kunstlik.
67.Vaidlustatud Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 4 järgi vaideotsuse peale võib ilma
vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kuivõrd kaebajad ei ole välja toonud, kuidas vastustaja 12.06.2020 kiri nr 1-13/28-1 rikub eraldiseisvalt kaebajate õigusi, puudub alus selle tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks.
68.Kaebaja esitas 06.05.2021 taotluse kaaluda Viimsi valla ja kolmanda isiku Tammlaane kodu OÜ trahvimist järgmistel põhjustel. Kaebajad tõid 10.07.2020 kaebuses välja asjaolud, et DP lahendusega kahaneb rohekoridori laius DP ala kaguosas 44 meetrini. Vastustaja ja kolmandad isikud ei vaidlustanud eelnevat vastustes kaebusele ega seisukohtades esialgse õiguskaitse taotlusele. Samas väidab vastustaja 04.05.2021 esitatud seisukohtade p-s 8, et ebaõige ja eksitav on kaebajate väide, et ühes DP osas on roekoridori läbimõõt 44 m ning Tammlaane kodu OÜ väidab 03.05.2021 seisukohas, et rohekoridori laius ei ole 44 m vaid 50 m. Viimsi valla ja Tammlaane kodu OÜ avaldused ei ole tõesed. Vastustaja ning kolmandad isikud vaidlesid taotlusele vastu. HKMS § 50 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta. Kuivõrd kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ning kohus ei tuvastanud, et vastustaja ja kolmandad isikud oleksid esitanud valeväiteid, puudub alus ka trahvi kohaldamiseks.
69.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kolmandad isikud olid vastustaja poolel, mistõttu tuleb ka kolmandate isikute menetluskulud kaebajalt välja mõista.
70.Vastustaja palus välja mõista kaebajatelt menetluskulud 6599,60 eurot. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 01.04.2021 kohtuotsuse nr 3-18-1442, p -s 32, et haldusorganil ei ole küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid üldjuhul mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabi kulud välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Vaidlusalune küsimus on vahetult seotud vastustaja põhiülesannetega (vt PlanS § 124 lg 10), mistõttu ei ole õigustatud tema õigusabikulude kaebajate kanda jätmine. Vastustaja õigusabikulud jäävad tema enda kanda.
71.Tammlaane Kodu OÜ esitas 19.04.2021 taotluse kaebajatelt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1922,50 (käibemaksuta) eurot; 03.05.2021 esitas Tammlaane Kodu OÜ taotluse kaebajatelt 1927,50 euro (käibemaksuta) väljamõistmiseks. Seega kokku taotleb Tammlaane Kodu OÜ kaebajatelt 3850 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Samas palus Tammlaane Kodu OÜ kohustada kaebajaid tasuma Tammlaane Kodu OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tammlaane Kodu OÜ on esitanud 23.03.2021 arve nr 2103107 summas 2307 eurot (koos käibemaksuga) ning 03.05.2021 arve nr 2105003 summas 2313 eurot (koos käibemaksuga) ning spetsifikatsioonid.
72.HKMS § 108 lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et teatud ulatuses menetluskulu väljamõistmine Tammlaane Kodu OÜ-le on põhjendatud, kuid selle suurust tuleb HKMS § 108 lõikest 11 ning § 109 lõikest 6 lähtudes oluliselt vähendada. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-15, p 16). Kolmanda isiku menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine kaebajatelt oleks nende suhtes ebaõiglane, kuna tegemist on füüsiliste isikutega, kes
pöördusid kohtusse avalikes huvides. Samas on Tammlaane Kodu OÜ kinnisvaraarendaja, kes peab oma valdkonnas tegutsedes arvestama teatud riskide ja kuludega. Tammlaane Kodu OÜ menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine võib saada takistuseks avalikes huvides kaebuse esitamisel, kui isik peab kaaluma, kas loobuda avalikes huvides kaebuse esitamisest seonduvalt suurte menetluskulude võimaliku kandmisega või mitte (vt Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2020 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1062). Kohtu hinnangul on Tammlaane Kodu OÜ kulusid kandnud ning kulud on põhjendatud. Arvestades eelnevat peab kohus põhjendatuks kaebajatelt välja mõista kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 1925 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
74.Kohus jätab rahuldamata Tammlaane Kodu OÜ taotluse märkida, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 03.11.2016 kohtuotsuse nr 3-3-1-37-16 tehtud otsuse p-s 26 (täiendavalt 25.11.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-1930), et HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §-des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS § 177 halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT TÜHISTATUD RIIGIKOHTU 15.12.2022 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.