lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1292/7

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 24.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1292/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon

3-19-1292 24.07.2019 Reelika Kitsing Andrey Koltsovi kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi ja Viru Vangla tegevusele koos esialgse õiguskaitse taotlusega Kaebaja – Andrey Koltsov

1.Tagastada Andrey Koltsovi kaebus.
2.Jätta Andrey Koltsovi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Andrey Koltsovi menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7). Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetada kätte kaebajale. Määrus toimetada kätte Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja saabus 08.07.2019 Andrey Koltsovi kaebus, milles ta teeb etteheiteid Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi ning Viru Vangla administratsiooni tegevusele tema vastu suunatud ja kohtutäituri menetluses olevate nõuete täitmisel. Kaebuse kohaselt menetleb kohtutäitur kahte kaebaja vastu esitatud nõuet erinevates menetlustes, kuigi kaebaja hinnangul võiks neid kohtutäituri kulude vähendamiseks sisse nõuda ühes täitemenetluses. Kaebaja sissetulekutest rahaliste nõuete täitmiseks mahaarvamiste tegemisel ei arvestata sellega, et lisaks vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 sätestatud mahaarvamistele tuleks maha arvata ka Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p-s 51 märgitud 5% töötasu alammäärast hügieenitarvete ja muude erakorraliste kulutuste tegemiseks, ega sellega, et kaebaja soovib vabatahtlikult täita oma alaealise poja ülalpidamiskohustust ja kanda 50% tema isikuarvele laekuvatest summadest pojale. Kaebaja on palunud kohtul hinnata järgmiste tegevuste õiguspärasust: 1) kohtutäituri keeldumine liita tema vastu esitatud nõuded kulude kokkuhoidmise eesmärgil ühte menetlusse; 2) keeldumine arvestada tema isikuarvele laekuvatest vahenditest mahaarvamiste tegemisel ka Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 p-s 51 märgitud 5%-ga Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 kehtestatud töötasu alammäärast; 3) kohtutäituri ja vangla keeldumine arvestada tema isikuarvele laekuvatest vahendist 50% tema alaealise poja vabatahtlikult ülalpidamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kaebaja on palunud kohaldada enne kohtuotsuse tegemist esialgset õiguskaitset seoses rahaliste nõuete täitmiseks tema isikuarvele laekuvatest vahenditest 50% mahaarvamisega ning alaealise lapse ülalpidamiseks, sest juba tehtud mahaarvamisi on tulevikus võimatu tagasi pöörata ning tehtud maharvamistega ei kohelda teda inimväärikalt ega arvestata lapse ülalpidamise vajadusega. Kaebuses on esitatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2.Kaebusele on lisatud kohtutäituri R. Pärsi 11.06.2019 vastus kaebajale (tl 5), milles kohtutäitur on selgitanud, et kaebaja suhtes kohtutäituri menetluses olevad kaks täiteasja on algatatud kahe erineva kohtulahendi alusel (Riigikohtu 12.12.2018 määrus nr 1-16-685 ja Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2018 määrus nr 1-16-685) ning seetõttu on algatatud kaks erinevat menetlust. Samuti on kohtutäitur vastuses viidanud VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipeetava isikuarvele laekuvatest sissetulekutest kinnipidamiste tegemise korrale ning täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane (seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda). Samuti on kaebusele lisatud Viru Vangla 12.06.2019 vastus nr 6-14/22595-2 (tl 18) kaebaja 05.06.2019 märgukirjale, milles kaebaja on palunud vanglal juhinduda tema rahaliste nõuete kinnipidamisel Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusest nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“.
3.Viru Vangla edastas 23.07.2019 kohtule vastuseks kohtunõudele kaebaja 05.06.2019, 13.06.2019 ja 09.07.2019 taotlused ning juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaebaja 09.07.2019 taotlusele on tehtud märge selle kohta, et tema arvelt kanti tema poja arvele üle 50% tema juunikuistest laekumistest. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud vaiet, mis käsitleks tema arvelt rahade kinnipidamist või ülekandmist. Vangla järgib VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipeetava arvele laekunud summadega talitamise korda. Vaide puudumise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Arvestades, et kaebajal on vabakasutuskontol raha, puuduks tal esialgse õiguskaitse vajadus ka siis, kui vaie oleks esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada osas, milles kaebaja vaidlustab kohtutäituri tegevust, sest sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi täitemenetluses ning täitedokumendi täitmise menetlust reguleerib TMS. TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule. Seega ei kuulu kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning selliste vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.
6.Ülejäänud osas kaebusest on kaebaja vaidlustanud tema isikuarvele laekuvatest vahenditest mahaarvamiste tegemist VangS § 44 lg 2 alusel. VangS § 44 lg 1 järgi teeb kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel arvestusi vanglateenistus ning Viru Vangla finants- ja majandusosakonna põhimääruse § 5 lg 8 järgi korraldab kinnipeetavate rahade arvestust finants- ja majandusosakond. Ka olukordades, kus kinnipeetava suhtes on algatatud täitemenetlus, korraldab kinnipeetava isikuarvel arvelduste tegemist vanglateenistus, arvestades TMS-st tulenevaid erisusi. Rahalise nõude täitmist vanglas reguleerib TMS § 31, mille lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise

nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt VangS §-le 44 (vt ka Riigikohtu 08.01.2009 otsus nr 3-3-1-86-08, p 16). Seega on VangS §-s 44 sätestatud toimingute tegemine vangistust täideviiva asutuse ehk vangla pädevuses.

7.Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja on palunud kohtul hinnata vangla järgmise tegevuse õiguspärasust: 1) vangla keeldumine jätta tema isikuarvele igakuiselt vähemalt 5% töötasu alammäärast (vangla 12.06.2019 vastus kaebaja 05.06.2019 pöördumisele); 2) vastamata jätmine kaebaja taotlusele kanda 50% isikuarvele kantud summadest tema pojale. Kohus leiab, et neid taotlusi tuleb tõlgendada tuvastamisnõuetena (HKMS § 37 lg 2 p 6). HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on tuvastamisnõude näol tegemist kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi. Praegusel juhul ei ole tuvastamisnõuete esitamist õigustav põhjendatud huvi kohtule äratuntav ning kaebaja saab vajadusel kaitsta enda õigusi tõhusamate vahenditega. Seetõttu esineb kaebuse nende nõuete osas tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus, s.o kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumine.
8.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Viru Vanglas on 14.06.2019 registreeritud kaebaja taotlus kanda 50% temale vanglasse saadetud rahast tema alaealisele pojale (tl 30). Kaebaja kinnitusel ei ole ta sellele taotlusele vastust saanud ning seda vastust ei ole edastanud kohtule ka vangla. Küll aga on kaebaja esitanud vanglale 09.07.2019 uue samasisulise taotluse (tl 31), milles on kaebaja viidanud ka enda varasemale (12.06.2019) taotlusele ning palunud keeldumise korral kirjalikku vastust. Kaebaja 09.07.2019 taotlusele on finants- ja majandusosakonna spetsialist teinud 11.07.2019 märked „sisestatud m/k 50 eurot“ ja „(juuni 2019)“. Kaebaja isikuarve väljavõttest nähtuvalt on 11.07.2019 50 euro suurune ülekanne kaebaja 09.07.2019 taotluses märgitud arvelduskontole ka tehtud (tl 32 pöördel) ning tegemist on olnud 50%-ga kaebaja isikuarvele juunikuus laekunud summadest, s.o 100 eurost. Seega on kaebaja taotlus tema sissetulekutest 50% kandmiseks tema pojale rahuldatud. Kohtul puudub käesoleva määruse koostamise ajal alus arvata, et vangla jätaks tulevikus kaebaja võimalikud sarnased taotlused rahuldamata. Kui kaebaja peaks leidma, et tema 14.06.2019 registreeritud taotlusele vastamata jätmine või selle alusel toimingu tegemata jätmine rikub tema õigusi, on tal õigus esitada vanglale vaie. Vaide tagastamisel või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse (VangS § 11 lg 5).
9.Kaebajal puudub kaebeõigus ka Viru Vangla 12.06.2019 vastuse nr 6-14/22595-2 (tl 18) õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, sest ka selles osas on kaebajal enda õiguse kaitseks tõhusamaid vahendeid. Kui kaebaja ei nõustu vangla 12.06.2019 vastusega või mõne teise kaebaja samasisulisele taotlusele antava vangla vastusega, on tal õigus esitada esmalt vaie vanglale ja pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohustamiskaebus halduskohtule. Kuna vangla kinnitusel ei ole kaebaja eeltoodud asjaoludel vanglale vaideid esitanud, ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat praeguses menetluses tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele.
10.Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.
11.HKMS § 249 lg-test 1, 2 ja 5 tulenevalt saab isik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist vaide- või kohtumenetluse ajal. Kuna kohus tagastab kaebuse ning kohtule teadaolevalt ei ole taotlusega seotud asjaoludel käimas vaidemenetlust, puudub kaebajal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse ning jätab läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium