1.Jätta M. M esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist M. M esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot R. M (M) arvelduskontole.
3.Asendada määruse avaldamisel M. M ja R. M nimed initsiaalidega.
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
Tartu Halduskohtule saabus 17.07.2019 M. M 14.07.2019 esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohtul: - keelata Viru Vanglal täita vanglaametniku Kevin Kröönströmi korraldust, mille kohaselt ei anna taotlejale meditsiiniosakonnas viibimise ajal süüa meditsiiniosakonna valvurid, vaid II üksuse valvurid tund aega hiljem; - kohustada vanglat lõpetama taotlejale külma ja tõenäoliselt mürgitatud toidu väljastamine ning serveerima talle toitu samal ajal, kui seda serveeritakse teistele meditsiiniosakonnas viibivatele kinnipeetavatele, ja meditsiiniosakonna valvurite poolt. Taotluse kohaselt viibib taotleja alates 12.07.2019 Viru Vangla meditsiiniosakonnas ravil ning alates sellest ajast on ta söömata, sest talle ei serveeri toitu meditsiiniosakonna valvurid ning ta on keeldunud II üksuse valvurite poolt talle hiljem pakutud toidust kartuses, et see on mürgitatud. Sellest tulenevalt on tal tekkinud üldine nõrkus ja väga tugev hirmutunne.
2.Kohus palus 17.07.2019 kohtunõudes vanglal kohut teavitada, kas taotleja on esitanud Viru Vanglale pöördumisi vangla keelamiseks täita K. Kröönströmi eespool nimetatud korraldust või vangla kohustamiseks väljastama talle toitu samal ajal teiste meditsiiniosakonnas viibivate kinnipeetavatega ja meditsiiniosakonna valvurite poolt; ning esitada kohtule oma seisukoht
esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
3.Viru Vangla selgitas 19.07.2019 vastuses kohtunõudele, et taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludes vaide ning kuriteoteate prokuratuurile K. Kröönströmi tegevuse peale. Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest taotlejal puudub ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Vanglal ei ole võimalik kommenteerida taotleja väiteid tema mürgitamisest ning eeldada võib, et ta keeldub toidust subkultuurilistel põhjustel. Arvestades kinnipeetavatele toidu jagamiseks kasutatavaid vahendeid ning jagamisele kuluvat aega, ei saa vastata tõele taotleja väide, et talle pakutud toit oleks läinud külmaks. Lisaks ei saa see väide põhineda tema isiklikul kogemusel, sest vangla andmete kohaselt keeldub ta enda toidunõude toidujagajale andmisest. Viru Vangla kodukorra p 9.10 järgi peab kinnipeetav toidu vastuvõtmiseks panema ise toidunõud kambri ukseluugile, samuti peab ta talle ettenähtud toidu ise vastu võtma. Turvasalvestistelt nähtuvalt pakuti taotlejale 18.07.2019 hommikusööki kell 6.56, lõunasööki kell 12.33 ning õhtusööki kell
17.28.Arvestades, et toidu jagamise ajad meditsiiniosakonnas on kell 07.00–08.00 (hommikusöök), kell 12.00–13.00 (lõuna) ning kell 17.00 – 18.00 (õhtusöök), võimaldas vangla taotlejale toitu saada kas vahetult enne või toitlustamise aja kestel. Õige ei ole taotleja väide, et teistele meditsiiniosakonnas viibivatele kinnipeetavatele pakutakse toitu tund aega enne teda. Samuti ei ole see võimalik. See, kes konkreetselt kinnipeetavatele toitu jagab, on vangla otsustada, kui täidetud on õigusaktides kehtestatud reeglid. Kuna taotleja on II üksuse kinnipeetav, korraldab tema toitlustamise II üksus.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine samas vaidluses tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust, sh esialgse õiguskaitse vajadust põhistada. HKMS § 63 järgi on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka pärast haldusorganile vaide esitamist vaidemenetluse ajal. Viru Vangla on edastanud kohtule taotleja 15.07.2019 vaide, milles taotleja soovib, et talle hakkaksid toitu jagama meditsiiniosakonna valvurid samal ajal kui teistele meditsiiniosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Seega saab pidada vaidemenetluse esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel alustatuks.
5.Taotleja palub esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat lõpetama talle külma ja tõenäoliselt mürgitatud toidu väljastamine ning serveerima talle toitu samal ajal, kui seda serveeritakse teistele meditsiiniosakonnas viibivatele kinnipeetavatele, ja meditsiiniosakonna valvurite poolt. Taotlusest saab järeldada, et taotleja peab talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvateks kahjulikeks tagajärgedeks kahju tema tervisele, mis on tingitud toidu mitte saamisest, ning hirmutunnet tema võimaliku mürgitamise ees. Kohus ei leia, et need tagajärjed oleksid vahetult tingitud taotleja 15.07.2019 vaidega vaidlustatud ja esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud vangla tegevusest. Kohtule esitatud väidete ja asjaolude pinnalt on kohtule usutav, et vangla ei ole taotlejale toitumisel takistusi teinud ning taotleja keeldub toidu vastuvõtmisest enda algatusel vangla tegevusest sõltumatult. Taotleja ei ole oma kahtlusi talle mürgitatud toidu pakkumise kavatsusest ka millegagi sisustanud ning kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mis taolisi kahtlusi toetaks. Seega on need väited ilmselgelt põhjendamatud. Ka taotleja väiteid talle jahtunud toidu pakkumisest saab vangla selgitustest tulenevalt pidada alusetuks. Taotlejale ei saa tekkida ühtegi pöördumatut tagajärge sellega, kui ta saab toidu kätte pisut
erineval ajal, võrreldes teiste meditsiiniosakonnas viibivate kinnipeetavatega, kuid siiski osakonnas ette nähtud toidu jagamise aegadel. Vangla on selgitanud, et taotleja toitlustamist korraldab vangla II üksus, sest taotleja on II üksuse kinnipeetav.
6.Eeltoodust tulenevalt jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest kohtule ei nähtu taotlusest piisavat põhistust esialgse õiguskaitse vajaduse kohta, mis oleks tingitud vangla vaidlustatud tegevusest.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral kuulub taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 3). Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. Taotleja on palunud riigilõivu Viru Vanglalt väljamõistmise korral tagastada see isikule, kes tema eest riigilõivu tasus. Kohus tõlgendab seda avaldust nii, et taotleja soovib ka tema taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu tagastamist sama isiku arvelduskontole. HKMS § 104 lg 8 kohaselt võib kohus tagastada riigilõivu ka omal algatusel.
8.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja ja riigilõivu tasunud isiku nimed initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.