Kaebaja – Aiapidajate Klubi, seaduslik esindaja Lev Pylkin Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindaja Hele Hannah Noormaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Klubi kaebus ettekirjutuse nr
RESOLUTSIOON
Jätta mittetulundusühingu Aiapidajate Klubi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Põllumajandusamet (PA) kontrollis 20.02.2019 mittetulundusühingu Aiapidajate Klubi (Aiapidajate Klubi) tegevuskohta aadressil Tuha 3, Tallinn. Kontrollkäigu kohta vormistati taimekaitsevahendite turustamise protokoll nr KP_1902844 (allkirjastatud 25.02.2019, tl 30-31, 46-48). Protokolli kohaselt tuvastas PA, et Aiapidajate Klubi turustuskoht aadressil Tuha 3, Tallinn ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse ja turustuskohas on müügil taimekaitsevahendid (protokollis loetletud 29 taimekaitsevahendit), mis ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse ega oma Eestis turustamise luba.
2.Aiapidajate Klubi esitas omapoolse arvamuse ja vastuväited PA 20.02.2019 protokollile 04.03.2019 (tl 32).
3.PA tegi Aiapidajate Klubile 25.02.2019 ettekirjutuse nr EK_1900105 (allkirjastatud 05.03.2019, tl 6-7, 43-45), millega kohustas Aiapidajate Klubi koheselt peatama registreerimata taimekaitsevahendite turustamise ning andma need hiljemalt 11.03.2019 üle ohtlike jäätmete kogumiskohta ning esitama ettekirjutuse andjale sellekohase dokumendi. Ettekirjutuse õiguslikud alused: taimekaitseseaduse (TaimKS) § 77 lg 3, § 76 lg 3, § 62 lg 1, § 74 lg 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (määrus 1107/2009) art 28 lg 1, komisjoni 08.06.2011 määruse (EL) nr 547/2011, millega rakendatakse määrust 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega (määrus 547/2011) lisa 1, taimekaitsevahendite registri pidamise põhimäärus § 7 lg 2 p-d 1 ja 13 ning korrakaitseseaduse § 28 lg 1. 1) Aiapidajate Klubi turustuskohas olid müügil 29 Venemaal toodetud taimekaitsevahendit (tl 6 ja selle pöördel), millele ei ole turustamiseks luba antud ning mis ei ole kantud Eesti taimekaitsevahendite registrisse. Seega on Aiapidajate Klubi rikkunud määruse 1107/2009 art 28 lg-t 1, mille kohaselt taimekaitsevahendit ei lasta turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole selleks kooskõlas sama määrusega luba andnud. 2) Turustuskohas müügil olevate taimekaitsevahendite Топаз, Актара, Скор, Хорус märgistusel esitatud nimetuste kirjapilt on näiliselt sarnane Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite nimetustega Topas 100 EC, Actara 25 WG, Score 250 EC, Chorus 50 WG, kuid ei vasta nende turule lubamise loas määratud tingimustele. Samuti oli turustuskohas müügil oleva toote Топаз pakendi suurus 2 ml, samas kui Eestis registreeritud taimekaitsevahendi Topas 100 EC lubatud väikseim pakendi suurus on 2,5 ml. Eestis registreeritud taimekaitsevahendi Chorus 50 WG lubatud väikseim pakendi suurus on 200 g, müügil olnud toote Хорус pakendi suurus oli 1 g. Sellega on rikutud määruse 547/2011 lisa 1, mille alusel peab taimekaitsevahendi märgistusel olema selgelt ja kustumatult taimekaitsevahendi kaubanduslik nimetus ning taimekaitsevahendi kogus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Aiapidajate Klubi esitas 12.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 26.03.2019) PA 25.02.2019 ettekirjutuse nr EK_1900105 tühistamiseks. 1) Maaeluministeerium ei ole reguleerinud ega teinud takistusi oma tarbeks kasvatavate aiakultuuride kasvatamisel ning sel eesmärgil taimekaitsevahendite kasutamine oma aias pole keelatud. Ka vastustaja on oma 20.02.2019 protokollis märkinud, et tegemist pole professionaalsetele kasutajatele mõeldud taimekaitsevahenditega.
2(6)
3-19-463 2) PA takistab kaebaja liikmetel oma õiguste ja vabaduste kasutamist ning rikub sellega Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 19, samuti nõuab Aiapidajate Klubi liikmetelt põllumajandusliku tootmise jaoks mõeldud aktide täitmist.
Põllumajandusamet palub 26.04.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Eesti Vabariigi territooriumil on alates 14.06.2011 lubatud turustada ja kasutada määruse 1107/2009 kohaselt Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid, mis on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitsevahendi turule lubamiseks peab taotleja esitama PA-le üksikasjaliku teabe selle koostise (teave on konfidentsiaalne) ja omaduste kohta. PA lubab turule üksnes kindla koostisega taimekaitsevahendi, mille puhul on katsetega tõendatud ja kindlaks tehtud, et see on ohutu inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale ning efektiivne kahjustajate tõrjumiseks. 2) Taimekaitsevahendi koostise detailsetele andmetele on ligipääs lisaks PA-le üksnes turule lubamise loa taotlejal ehk loa valdajal. See tähendab, et kui tegu on näiteks Syngenta tootega Topas 100 EC, siis saab vaid Syngenta tagada, et toode vastab taimekaitsevahendi registreerimistingimustele ja koostisele ning omab deklareeritud mõju selle kasutamisel. Seega juhul kui turustatakse sama või sarnase kaubandusliku nimega toodet, kuid selle turule lubamise loa valdaja ei ole Syngenta, siis ei ole tegu Eestis registreeritud taimekaitsevahendiga, sest selle koostisele omased bioloogilised, keemilised ja füüsikalised omadused ei ole garanteeritud. Küll viitab taimekaitsevahendite nimetuste näiline sarnasus võimalusele, et tegemist võib olla ka võltsitud- või piraat-taimekaitsevahendite turustamise sooviga, kus analoogselt patenteeritud kaubamärkidega muudetakse vähesel määral toote nimetust, eeldades, et ostja ei pruugi kõiki asjaolusid teada, samal ajal taimekaitsevahendi ohutust ja oodatud toimet tagamata. 3) Taimekaitsevahendite turustajana peab kaebaja täitma TaimKS ja määruse 1107/2009 nõudeid taimekaitsevahendite turustamisele. Kuna kontrollitud turustuskohas olevad tooted ei olnud Eestis registreeritud, on nende Eesti territooriumil taimekaitsevahendina turustamine ja igasugune, sh oma tarbeks, kasutamine keelatud. Kaebaja väitega, et ta kasutab taimekaitsevahendeid vaid oma tarbeks, on vastuolus nende müümise tuvastamine. Samas tunnistab ta sellega selgelt, et rikub lisaks taimekaitsevahendite turustamise nõuetele ka nende kasutamise nõudeid. Sealjuures kaebaja esindaja allkirjastas kontrollprotokolli ega esitanud kontrolli käigus tuvastatu osas mingeid vastuväiteid. 4) TaimKS § 1 lg 1 kohaselt sätestab TaimKS taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. Kaebaja turustuskohas müüdavad taimekaitsevahendid ei vastanud õigusaktide nõuetele, kuna need ei ole nõuetekohaselt turule lubatud. Kui taimekaitsevahendi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust ei ole EL-s kehtestatud turule lubamise rangete eeskirjade kohaselt hinnatud, võib see kahjustada nii kasvatatavaid kultuure kui selle kasutajat. Seega ei ole taoliste taimekaitsevahendite puhul inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase tagatud ning nende kasutamine ei ole ohutu. 5) Vaidlustatud ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused on proportsionaalsed ja vastavuses kontrolli käigus tuvastatud korrarikkumise iseloomuga ning on oma olemuselt optimaalsed ja kohased meetmed tagamaks korrarikkumise lõpetamine kaebaja poolt. 6) Lisaks eelnevale tegi PA 19.03.2019 (järel)kontrolli, milles tuvastas, et kaebaja on 20.02.2019 protokollis kirjeldatud taimekaitsevahendid turustamiselt kõrvaldanud. Kaebaja väitis, et enne ettekirjutuse saamist tagastas ta kõnesolevad taimekaitsevahendid Venemaale ning võib esitada selle kohta tõendava dokumendi. Sellist dokumenti ei ole kaebaja aga PA-le esitanud. 3(6)
3-19-463
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et Aiapidajate Klubi kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane. Kohus nõustub vaidlustatud ettekirjutuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid täismahus üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebusele vastuseks märgib kohus järgmist.
7.Kaebusest võib aru saada, et kaebaja kasutab 20.02.2019 taimekaitsevahendite turustamise kontrolli protokollis nr KP_1902844 ja vaidlusaluses ettekirjutuses nimetatud taimekaitsevahendeid oma tarbeks (oma aias) ning tema hinnangul ei ole selline tegevus keelatud. Samas on vastustaja seisukohal, et kaebaja pakkus kõnesolevaid taimekaitsevahendeid müügiks, s.t tegeles taimekaitsevahendite turustamisega ning ka vaidlusaluse ettekirjutusega on kaebajat kohustatud peatama kõnesolevate taimekaitsevahendite turustamine. Eelnevast tulenevalt seisneb vaidlus poolte vahel selles, kas kaebaja turustas 20.02.2019 protokollis ja vaidlusaluses ettekirjutuses nimetatud taimekaitsevahendeid (s.t kas kaebajat saab pidada taimekaitsevahendite turustajaks) ning kas sellest tulenevalt nõudis PA õigustatult oma 25.02.2019 ettekirjutusega kaebajalt tema tegevukohas müügil olnud taimekaitsevahendite turustamise peatamist ning ettekirjutuses välja toodud taimekaitsevahendite üleandmist ohtlike jäätmete kogumiskohta ja sellekohase dokumendi esitamist PA-le.
8.Taimekaitsevahendite turulelaskmist, turustamist ja kasutamist reguleerib TaimKS ning Euroopa Liidu (EL) otsekohalduvad õigusaktid: määrus 1107/2009 ning määrus 547/2011.
9.Taimekaitsevahendi turustaja mõiste on sätestatud TaimKS § 76 lg-s 3. Nimetatud sätte kohaselt on taimekaitsevahendi turustaja TaimKS tähenduses füüsiline või juriidiline isik, sh hulgimüüja, jaemüüja, edasimüüja ja tarnija, kes laseb taimekaitsevahendi turule. Seega on nimetatud mõistega hõlmatud kõik isikud, kes lasevad turule taimekaitsevahendi. Määruse 1107/2009 art 3 p 9 sätestab, et taimekaitsevahendi turulelaskmine tähendab taimekaitsevahendi valdamist ühenduse territooriumil müümise eesmärgil, kaasa arvatud müügiks või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmiseks pakkumine, samuti selle müüki, levitamist või muul viisil üleandmist, aga mitte tagastamist eelmisele müüjale. Vabasse ringlusse laskmine ühenduse territooriumil on samaväärne turulelaskmisega sama määruse tähenduses. Seega tähendab taimekaitsevahendi turulelaskmine sisuliselt taimekaitsevahendite mistahes viisil vabasse ringlusse laskmist, sh taimekaitsevahendite levitamist / üleandmist / müüki.
10.Vastustaja tegi 20.02.2019 kontrollkäigu kaebaja aadressile Tuha 3, Tallinn, mille käigus tuvastas, et kaebaja müüb taimekaitsevahendite registrisse kandmata taimekaitsevahendeid. Nimetatud asjaolu on vastustaja fikseerinud taimekaitsevahendite turustamise kontrolli protokollis nr KP_1902844. Kohus andis kaebajale 14.03.2019 ja 12.06.2019 määrustega võimaluse kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, sh vaielda vastu PA seisukohale, mille kohaselt kaebaja müüs 20.02.2019 enda tegevuskohas taimekaitsevahendite registrisse kandmata taimekaitsevahendeid. Kaebaja jättis sellekohase (täiendava) selgituse esitamata. Lisaks on vastustaja 26.04.2019 kohtule esitanud vastustaja ametniku poolt 20.02.2019 tehtud fotod (tl 35-36) kaebaja aadressil müügil olnud taimekaitsevahenditest, millistelt nähtuvad venekeelsete märgistustega taimekaitsevahendid koos hinnasiltidega. Nimetatud fotodelt väljaloetavate taimekaitsevahendite nimetused ühtivad nii protokollis nr KP_1902844 kui ka vaidlusaluses ettekirjutuses välja toodud taimekaitsevahendite nimetustega.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et kaebaja müüs (turustas) enda aadressil Tuha 3, Tallinn protokollis nr KP_1902844 ja vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud taimekaitsevahendeid ega kasutanud neid üksnes oma tarbeks. Üksnes kaebuses 4(6)
3-19-463 esitatud paljasõnaline väide taimekaitsevahendite oma tarbeks kasutamise kohta ei sea kohtu hinnangul kahtluse alla vastustaja protokollis nr KP_1902844 ja vaidlustatud ettekirjutuses tuvastatud / fikseeritud asjaolu taimekaitsevahendite müümise (turustamise) kohta. Seega saab kaebajat TaimKS § 76 lg 3 alusel pidada taimekaitsevahendite turustajaks.
12.TaimKS § 62 lg 1 sätestab, et taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba määruse 1107/2009 kohaselt. Määruse 1107/2009 art 3 p 10 sätestab, et taimekaitsevahendi luba on haldusakt, millega liikmesriigi pädev asutus lubab taimekaitsevahendi asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasta. Määruse 1107/2009 art 28 lg 1 kohaselt ei lasta taimekaitsevahendit turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole selleks kooskõlas sama määrusega luba andnud. TaimKS § 62 lg 2 kohaselt ei pea taimekaitsevahendi luba olema määruse 1107/2009 art 28 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Määruse 1107/2009 art 28 lg 2 kohaselt on nimetatud juhtudeks: a) ainult ühte või mitut põhiainet sisaldavate vahendite kasutamine; b) taimekaitsevahendite turulelaskmine ja kasutamine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil vastavalt art-le 54; c) teises liikmesriigis kasutamiseks ette nähtud taimekaitsevahendi tootmine, ladustamine või transportimine, tingimusel et vahendile on selles liikmesriigis luba antud ning liikmesriik, kus seda toodetakse, ladustatakse või transporditakse, on kehtestanud kontrollinõuded tagamaks, et seda taimekaitsevahendit tema territooriumil ei kasutata; d) kolmandas riigis kasutamiseks ette nähtud taimekaitsevahendi tootmine, ladustamine või transportimine, tingimusel et liikmesriik, kus seda toodetakse, ladustatakse või transporditakse, on kehtestanud kontrollinõuded tagamaks, et see taimekaitsevahend viiakse tema territooriumilt välja; e) sellise taimekaitsevahendi turulelaskmine ja kasutamine, millele on välja antud paralleelse kaubanduse luba vastavalt art-le 52. Taimekaitsevahendite märgistamise kohta sätestab TaimKS § 74 lg 2, et see peab vastama määruses 547/2011 ning teistes asjakohastes EL õigusaktides sätestatud nõuetele. Määruse 547/2011 art 1 kohaselt peab taimekaitsevahendite märgistus olema kooskõlas selle I lisas sätestatud nõuetega. Lisa I sätestab mh, et taimekaitsevahendite pakenditel peab olema selgelt ja kustutamatult teave taimekaitsevahendi kaubandusliku nimetuse või tootenimetuse kohta (a), loa omaniku nimi ja aadress, taimekaitsevahendi loa number (b), iga toimeaine kontsentratsioon (d), samuti taimekaitsevahendi netokogus (e). TaimKS § 77 lg 3 kohaselt esitab taimekaitsevahendi turustaja enne turustamise alustamist PA-le taotluse hoiu- ja turustuskoha kandmiseks taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitsevahendite registri põhimääruse § 7 lg 2 p-d 1, 4 ja 13 sätestavad, et taimekaitsevahendi kohta kantakse registrisse nimetus, turule lubamise otsuse number, turule lubamise kuupäev ja turule lubamise tähtaeg ning andmed pakendi tüübi ja suuruse kohta. Eelviidatud sätted näevad kohtu hinnangul selgelt ette, et üldjuhul võib taimekaitsevahendi turule lasta üksnes juhul, kui selleks on pädev asutus andnud taimekaitsevahendi loa. Samuti peavad andmed nii taimekaitsevahendite (sh andmed taimekaitsevahendite pakendite tüübi ja suuruse kohta) kui ka taimekaitsevahendite turustaja hoiu- ja turustuskoha kohta olema kantud taimekaitsevahendite registrisse.
13.Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja aadressilt Tuha 3, Tallinn 20.02.2019 müügilt leitud 29 taimekaitsevahendit ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse, need ei oma Eestis turustamise luba ning nendest 4 taimekaitsevahendit, mis on küll näiliselt sarnased Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nimetustega (Topas 100 EC, Actara 25 WG, Score 250 EC, Chorus 50 WG) ei vasta nende turule lubamise loas määratud tingimustele. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebaja aadress Tuha 3, Tallinn ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse. Kohtule ei ole praegusel juhul ka äratuntav, et tegemist 5(6)
3-19-463 oleks TaimKS § 62 lg-s 2 ja määruse 1107/2009 art 28 lg-s 2 nimetatud juhuga, mil ei ole vaja taimekaitsevahendi luba. Ka poolte vahel ei ole selles küsimuses vaidlust tõusetunud. Seega saab järeldada, et kõnesolevate taimekaitsevahendite turustamine on keelatud ning vastustaja on vaidlusaluse ettekirjutusega õiguspäraselt nõudnud kõnesolevate taimekaitsevahendite turustamise lõpetamist ja nende üleandmist ohtlike jäätmete kogumiskohta (sh sellekohase dokumendi esitamist vastustajale).
14.Kaebaja hinnangul ei ole Eestis reguleeritud taimekaitsevahendite kasutamine, samuti ei ole registreerimata taimekaitsevahendite kasutamine oma tarbeks keelatud ning ka vastustaja 20.02.2019 protokollis on märgitud, et tegemist pole professionaalsetele kasutajatele mõeldud taimekaitsevahenditega. Selliselt rikub vastustaja kaebaja hinnangul PS §-i 19. Kohtu hinnangul ei mõjuta eelviidatud väited vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasust. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis puudutab vaidlusalune ettekirjutus kõnesolevate taimekaitsevahendite turustamist, mitte nende kasutamist, ning praegusel juhul on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud asjaolu, et kaebaja müüs (turustas) vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud taimekaitsevahendeid. Siinjuures ei oma tähtsust, kas kaebaja juures müügiks olnud taimekaitsevahendid olid mõeldud professionaalsetele või mitteprofessionaalsetele kasutajatele. Mõlemale kasutajarühmale mõeldud taimekaitsevahendite turustamise jaoks on üldjuhul vaja taimekaitsevahendi luba (vt ka määruse 1107/2009 art 31). TaimKS § 76 lg-d 1 ja 2 reguleerivad sealjuures täpsemalt, millist teavet tuleb turustajal erinevatele kasutajarühmadele edastada. Kuna kohtu hinnangul on vastustaja vaidlusaluse ettekirjutuse tegemisel lähtunud asjassepuutuvatest Eesti ja EL õigusaktidest, siis on ka kaebaja viide PS §-i 19 (õigus vabale eneseteostusele) rikkumisele põhjendamatu. Kohus lisab täiendavalt, et TaimKS §-s 78 on reguleeritud ka taimekaitsevahendite kasutamise nõuded, mille lg 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel, arvestades head taimekaitsetava. Seega on ka taimekaitsevahendite kasutamisele seatud piirangud.
15.Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt jätab kohus kaebaja kaebuse rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.