Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 11.07.2019, Tallinn 3-19-1046
Haldusasi
Sihtasutuse PJV Hooldusravi kaebus Eesti Haigekassa 03.05.2019 otsuse osaliseks tühistamiseks ja Eesti Haigekassa kohustamiseks Riigihangete uuesti hinnata pakkumusi, vaidlustuskomisjoni 24.05.2019 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: Sihtasutus PJV Hooldusravi, esindajad vandeadvokaat Kärt Saar, advokaat Rauno Kinkar Vastustaja: Eesti Haigekassa, esindaja Urve Jelle Kolmas isik: Sihtasutus Hiiu Ravikeskus, esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson, vandeadvokaadi abi Andrei Svištš
Asja läbivaatamise viis
20.06.2019 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlus jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
4.Välja mõista Sihtasutuselt PJV Hooldusravi (registrikood 90007365) menetluskulud 660 eurot Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864) kasuks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
1.Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) tegi 01.11.2018 otsuse nr 542 „Riigihankes „Õendusabi teenused“ (viitenumber 197419) pakkujate kvalifitseerimine, pakkujate kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ (edaspidi otsus 542), millega kvalifitseeris Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus (edaspidi kolmas isik), Sihtasutuse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla, AS Kallavere Haigla, Sihtasutuse PJV Hooldusravi (edaspidi kaebaja) ja Benita Kodu AS, tunnistas nende pakkumused vastavaks ja jagas ravijuhud pakkumiste hindamise tulemusel järgmiselt: kolmas isik 1400, Sihtasutuse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla 540, AS Kallavere Haigla 780, kaebaja 718 ja Benita Kodu AS 608.
2.Kaebaja esitas 12.11.2018 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles otsuse 542 kehtetuks tunnistamist (sh 4042 ravijuhu jagamine edukaks tunnistatud pakkujate vahel), mis rahuldati VAKO 06.12.2018 otsusega nr 233-18/197419. VAKO otsus jäi vaatamata vaidlustamisele kohtuasjas nr 3-18-2238 muutmata.
3.EHK tegi 03.05.2019 otsuse nr 239 „Juhatuse 01.11.2018 otsuse nr 542 „Riigihankes „Õendusabi teenused“ (viitenumber 197419) pakkujate kvalifitseerimine, pakkujate kvalifitseerimata jätmine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine“ muutmine“ (edaspidi otsus 239), mille sisu on kaebaja ja kolmanda isiku osas kokkuvõtvalt järgnev: kolmanda isiku ravijuhtude arv on endiselt 1400, kaebaja sai ravijuhte juurde ning tema ravijuhtude arv on 1254.
4.Kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse EHK 03.05.2019 otsusele. VAKO jättis oma 24.05.2019 otsusega kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata.
5.Kaebaja esitas 03.06.2019 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse VAKO 24.05.2019 otsuse peale vaidlustusasjas nr 67-19/197419 ja EHK 03.05.2019 otsuse osaliseks tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja vaatas selle läbi 20.06.2019 istungil. Istungil kohus võttis menetlusse kaebaja kohustamisnõude.
KAEBAJA NÕUDED JA SEISUKOHT
6.Kaebaja tühistamisnõude sisuks on EHK 03.05.2019 otsuse osaline tühistamine kolmanda isiku kvalifitseerimise osas, tema pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ning ravijuhtude
jagamise osas ning VAKO otsuse tühistamine. Kohustamisnõude sisuks on EHK kohustamine uuesti hinnata pakkumusi.
7.Kaebaja põhjendab kaebeõigust sellega, et temal kui riigihankes osalenud pakkujal on EHK 03.05.2019 otsuse vaidlustamise õigus. Kuna kolmas isik on ebaõigesti hankes kvalifitseeritud, on EHK määranud suure osa ravijuhtudest kolmandale isikule, mis oleks EHK õiguspärase otsuse korral tulnud määrata kaebajale. Seega on kaebajal õiguspärane huvi EHK otsuse kehtetuks tunnistamise suhtes selles osas, mis puudutab kolmandat isikut.
8.Ebaõiget kvalifitseerimist põhjendab kaebaja sellega, et kolmanda isiku tegevusluba ei olnud pakkumuse esitamise ajahetkel kehtiv. Selle väite aluseks on järgmised asjaolud.
8.1.Kolmandal isikul puudub õiguslik alus tervishoiuteenuseks vajalike ruumide kasutamiseks aadressil Laste tn 1, Tallinn, mis on tema tegevuskohaks tegevusloa kohaselt.
8.2.Õiguslik alus puudub seetõttu, et üürileping, mille alusel ruume kasutatakse, on kinnisasja hoonestusõiguse omaniku OÜ Sillen Konsultatsioonid sõnul kehtetu (tühine ja tagasivõidetav leping) ning selles osas on Harju Maakohtule esitatud hagi (tsiviilasi nr 2-18-8314). OÜ Sillen Konsultatsioonid seaduslik esindaja (pankrotihaldur) saatis 24.05.2019 kaebajale kirjaliku kinnituse selle kohta, et üürileping on tühine, kolmandal isikul puudub õiguslik alus ruumide valdamiseks ning et kohtusse on esitatud hagi mh ruumide valduse väljaandmiseks.
9.Kaebaja leiab, et Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 104 lg 7 kohaselt oli EHK-l kohustus kontrollida kolmanda isiku kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel. Olukorras, kus kolmandal isikul ei ole võimalik kogu teenuse osutamise perioodi jooksul selleks vajalikke ruume kasutada, ei ole ta võimeline hankelepingut nõuetekohaselt täitma.
10.Üürilepingu puudumisest teavitas kaebaja 10.05.2019 Terviseametit, kes otsustab peagi ka formaalselt tegevusloa lõpetamise. Kaebaja teavitas EHK-d ülaltoodud asjaoludest 10.05.2019 kirjaga ja palus õigusvastased otsused kehtetuks tunnistada, kuid EHK ei ole seda teinud.
11.Kolmandale isikule oli teada juba pakkumuse esitamise ajal, et Laste 1, Tallinn hoonestusõiguse omanik on temaga sõlmitud üürilepingu üles öelnud ja pooleli on tsiviilasi nr 218-8314 ruumide valduse vabastamise osas. Kolmas isik nendest asjaoludest EHK-d ei teavitanud, mistõttu ta esitas valeandmeid. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid §-s 95 sätestatud või RHS §-des 98-101 alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.
12.Kolmanda isiku kvalifitseerimine ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsused on objektiivselt RHS-ga vastuolus, mistõttu ei oleks EHK tohtinud tulenevalt RHS § 104 lg-st 7, § 96 lg-st 5, § 98 lg-st 5 ja § 114 lg-st 1 asuda kolmanda isiku pakkumust hindama. Otsus sõlmida hankeleping SA-ga Hiiu Ravikeskus on seega tulenevalt otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada.
13.VAKO 24.05.2019 otsus, millega ta jättis vaidlustuse läbi vaatamata, ei ole õige. Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et EHK tegi otsused pakkujate kvalifitseerimise kohta juba
01.11.2018 ning et 03.05.2019 ei teinud EHK pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavuse suhtes uusi otsuseid, mistõttu on vaidlustuse esitamise tähtaeg möödunud.
13.1.Esiteks, seda, et EHK otsustas 03.05.2019 pakkujate kvalifitseerumise uuesti, näitab asjaolu, et enne seda küsis EHK kaebaja kohta täiendavaid dokumente, et kontrollida, kas ta vastab kvalifikatsioonitingimustele. Hankija põhjendas, et kuna pakkujate kvalifitseerimisest on möödunud peaaegu pool aastat, on asjakohane pakkujate kvalifitseerumist uuesti kontrollida.
13.2.Teiseks, isegi, kui EHK ei teinud 03.05.2019 uuesti otsuseid pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuste vastavuse kohta ja 01.11.2018 otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud, siis vaidlustuse kogu ulatuses läbi vaatamata jätmine ei ole seadusega kooskõlas. Pakkumuste edukaks tunnistamise ja ravijuhtude arvu määramise otsuse peale esitatud vaidlustus on igal juhul tähtaegne, sest selle otsuse tegi hankija 03.05.2019. Kaebaja vaidlustas kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimise otsuse 14.05.2019, so tähtaegselt.
14.Kaebaja jäi istungil kaebuses esitatud seisukohtade juurde.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.EHK taotleb jätta kaebus läbi vaatamata lähtudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 2. EHK leiab, et kaebus on perspektiivitu.
16.EHK selgitab, et ta ei ole uut kvalifitseerimise otsust teinud ei kirjalikult ega suuliselt. Vastustajale ei ole teada ka uusi asjaolusid, mis oleksid tinginud kvalifitseerimise otsuse muutmise, vastustaja ei saa pidada uueks asjaoluks viiteid käimasolevale tsiviilasjale 2-18-8314 ja sellega seotud kaebaja oletusi.
17.Terviseamet on väljastanud kolmandale isikule tegevusloa nr L03787, mis on kehtiv. Erimenetluse korra punkti 5.1.1. kohaselt on kvalifitseerimise tingimuseks kehtiv tegevusluba.
18.Loogiline on menetlusega jätkata sealt, kust see vaidluse tõttu pooleli jäi, mitte alustada menetlusega otsast peale. EHK asus täitma haldusasjas 3-18-2338 jõustunud kohtuotsust, mis jättis jõusse VAKO 06.12.2018 otsuse vaidlustusasjas 233-18/197419, mis tühistas otsuse 542 punkti 4 (pakkumuste hindamise tulemused) ja punkti 5 (pakkumuste edukaks tunnistamine). Vastustajal tuli teha uued otsustused pakkumuste hindamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise kohta, mida vastustaja tegi otsusega 239.
19.Otsuste loogilise järgnevuse põhimõtet rõhutades on kaebaja jätnud tähelepanuta sellised loogilised järgnevused, mille kohaselt: 1) enne tsiviilasjas 2-18-8314 tehtud otsust ei ole Terviseametil alust kolmandale isikule antud tegevusluba kehtetuks tunnistada; 2) enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist ei saa vastustajalt nõuda otsuseid, mis oleksid tehtud lähtudes tegevusloa kehtetusest; 3) vastustaja otsused peavad põhinema faktilistel asjaoludel, mitte vaieldavatel oletustel.
20.EHK jäi istungil oma seisukohtade juurde.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
21.Kolmas isik taotleb HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 või § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata Kaebajal puudub kaebeõigus ning vaidlustatavate küsimuste vaidlustamiseks ei ole kaebaja järginud kohustuslikku kohtuvälise menetluse korda.
22.EHK 03.05.2019 otsusest nähtub, et sellega muudetakse 01.11.2018 otsust nr 542. 01.11.2018 otsuse muutmise tingis kaebaja 12.11.2018 esitatud vaidlustus, milles kaeba vaidlustas pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse, sh 4042 ravijuhu jagamise edukaks tunnistatud pakkujate vahel. VAKO 06.12.2018 otsusega rahuldati vaidlustus ning tunnistati kehtetuks otsuse nr 542 punktid 4 ja 5 pakkumuste edukaks tunnistamise kohta, sh ravijuhtude jagamise kohta. Seega selleks, et hinnata, mida on hankija 03.05.2019 otsuse tegemisel sisuliselt uuesti otsustanud, tuleb võrrelda otsuseid nr 542 ja nr 239.
22.1.Võrdlus näitab, et 03.05.2019 ei teinud EHK kvalifitseerimise ega pakkumuse vastavaks tunnistamise osas kolmanda isiku osas ühtegi uut otsust ning et EHK ei muutnud edukaks tunnistamise tabelit kolmanda isiku osas. Nagu 01.11.2018 otsuses, oli ka 03.05.2019 otsuse kohaselt kolmandale isikule määratud ravijuhtude arv 1400.
22.2.Seega on ühemõtteliselt selge, et kõik kolmandat isikut puudutavad kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused tehti 01.11.2018 otsusega nr 542, mille vaidlustamise tähtaeg möödus 12.11.2018.
22.3.Kui kaebaja vaidlustas EHK 01.11.2018 otsust, siis ei esitanud ta ühtegi etteheidet puudutavalt kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele mittevastavust, pakkumuse vastavaks või edukaks tunnistamise osas. Sellest tulenevalt on õige VAKO järeldus, et kaebaja vaidlustus ei olnud esitatud tähtaegselt, mistõttu tuli vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Ühtlasi on õige VAKO järeldus selle kohta, et kuna 03.05.2019 otsusega ei lahendatud ühtegi kaebaja poolt vaidlustatud otsustust, tuli vaidlustus jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu.
23.Alternatiivselt taotleb kolmas isik jätta kaebus rahuldamata. 03.05.2019 seisuga ei olnud EHK-le teada üürilepingut puudutavaid asjaolusid, mistõttu EHK 03.05.2019 otsus on õiguspärane. EHK-l ei oleks olnud võimalik kontrollida kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavust muul moel kui Terviseameti kodulehel olevate andmetele rajanedes. Nende andmete kohaselt vastas kolmas isik kvalifitseerimistingimustele. Tsiviilvaidluse olemasolu ei oma tegevusloa kehtivuse seisukohalt tähendust. Kolmas isik ei ole pakkumuse esitamisel esitanud tegevuskohaks Laste tn 1, vaid Harju Maakond, mistõttu on kõik kaebaja vastavad väited kaebuse lahendamise seisukohalt ainetud.
24.Kolmas isik jäi istungil oma seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT
25.Esmalt lahendab kohus vastustaja ja kolmanda isiku taotlused jätta kaebus läbi vaatamata (I), seejärel võtab seisukoha kaebaja nõuete osas (II) ning viimasena otsustab menetluskulude jaotuse
(III).
I
26.Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, põhjendades seda järgmiselt.
26.1.Vastustaja taotleb jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel (kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki). Istungil selgitas vastustaja kohtule, et taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna sisuliselt vaidlustab kaebaja tegevusloa, mille annab välja Terviseamet, kehtivust. Kohus selgitab, et HKMS seletuskirja järgi on eesmärk piirata see kaebuse tagastamise alus (HKMS § 121 lg 2 p 2) selgelt juhtumiga, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest. Seletuskirja järgi on sel alusel võimalik tagastada näiteks tuvastamiskaebus, mis ehk tuleks isegi rahuldada, ent mille rahuldamine ei annaks kaebajale tegelikult soovitud tulemust, kuivõrd kaebaja peaks oma õiguste kaitseks esitama tühistamiskaebuse, millest ta aga keeldub1. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud sobivad nõuded, mistõttu ei esine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Seega tuleb vastustaja taotlus jätta rahuldamata.
26.2.Kolmas isik taotles jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 (kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast) või HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebajal puudub asjas ilmselt kaebeõigus). HKMS § 121 lg 1 p 4 tuleb tõlgendada koosmõjus HKMS § 268 lg 1, mis näeb ette, et kaebaja peab olema läbinud VAKO menetluse. Kohus nõustub HKMS kommenteeritud väljaandes (2013, lk 748-749) esitatud põhimõttega, et kuna HKMS § 268 lg 1 piirab kohtusse pöördumise õigust, tuleb sätet tõlgendada selliselt, mis võimalikult suurel määral tagab hankevaidlusega kohtusse pöördumise. Kuna kaebaja pöördus VAKO-sse vaidlustusega, mis jäeti läbi vaatamata, ning seejärel esitas sama sisuga kaebuse kohtusse, siis pidas ta kinni kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seetõttu ei esine HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. HKMS § 121 lõige 2 p 1 on Riigikohtu järjepideva praktika järgi diskretsiooniline alus kaebuse tagastamiseks, mida tuleb kohaldada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma
kahtlusteta. Kui olukord pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsust tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud HKMS-s ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8). Kohtu hinnangul on kaebajal kui riigihanke osalisel kaebeõigus põhjusel, et EHK 03.05.2019 otsusega jagati ravijuhud. Ravijuhtude arv mõjutab kaebaja kui sihtasutuse tegevust, st ettevõtlust. Seega mõjutab ravijuhtude jagamine kolmanda isiku ja kaebaja vahel kaebaja õigusi. Seetõttu ei esine HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kolmanda isiku taotlus jätta rahuldamata. II
27.Kohus jääb nende seisukohtade juurde, mida kohus juba väljendas 07.06.2019 määruses, kuid täpsustab oma mõtteid.
28.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus tuvastas tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete alusel, et Terviseamet väljastas 31.03.2014 kolmandale isikule tähtajatu tegevusloa nr L03787 osutamaks iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust asukohas Laste tn 1, Tallinn. Kohus küsis istungil kaebajalt järgmist: kas esineb õiguslik alus, miks tegevusluba nr L03787 ei ole kehtiv? Kaebaja ei osanud välja tuua sellist õiguslikku alust (HMS § 61 lg 2). HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab kaebaja tõendama oma väiteid. Kaebaja ei ole tõendanud, et tegevusluba nr L03787 on kehtivuse kaotanud. Seega on 31.03.2014 väljastatud tegevusluba kehtinud kogu riigihankemenetluse jooksul. Vastustaja küsis istungil kaebajalt: kas Terviseamet on teatanud, et tegevusluba ei kehti? Kaebaja vastas: ei, on teatanud, et menetlevad. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendit, et ta on taotlenud Terviseametilt tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
29.Kohtu hinnangul ei ole riigihanke seisukohast määrav OÜ Sillen Konsultatsioonid ja kolmanda isiku 01.11.2012 üürilepingu tühisuse küsimus, mis on hetkel lahendamisel (tsiviilasi nr 2-18-8314). Üürilepingu tühisuse üle otsustab tsiviilkohus. Isegi kui tsiviilkohus leiab, et leping on tühine, eeldab tegevusloa kehtetuks tunnistamine Terviseameti poolt haldusakti andmist.
30.EHK-l oli õigus ja ühtlasi kohustus lähtudes HMS § 61 lg-st 2 tugineda kehtivale kolmanda isiku tegevusloale kehtivusele, mistõttu on 03.05.2019 otsus õiguspärane.
31.OÜ Sillen Konsultatsioonid pankrotihalduri seisukoht, et leping on tühine, on tema väide, millele kolmas isik vaidleb tsiviilasjas nr 2-18-8314 vastu ja millele annab hinnangu tsiviilkohus.
Seni kui õiguslik vaidlus on pooleli, puudub alus väita, et kolmas isik on esitanud valeandmeid oma tegevuskoha kohta. Kolmanda isiku tegevuskoht on märgitud tema tegevusloas.
32.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus EHK 03.05.2019 otsuse tühistamise nõudes ja kohustamisnõudes jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa VAKO otsus iseseisvalt kaebaja õigusi kahjustada, mistõttu puudub vajadus VAKO otsuse õiguspärasust hinnata. III
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja kantud menetluskulud (sh riigilõiv) jäävad tema enda kanda.
34.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist.
35.Kolmandat isikut esindas põhiliselt vandeadvokaadi abi ning istungil lisaks vandeadvokaat. Kokku on õigusabiteenuse maht 7 h 15 min, millest enamuse puhul on tunnihinnaks 110 eurot (sh käibemaks 20%). Kohus leiab, et tulenevalt kohtuasja mahukusest ja keerukusest on põhjendatud kolmanda isiku menetluskulude taotlus rahuldada osaliselt, st 6 h osas tunnihinnaga 110 eurot, kokku 660 eurot. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Sellest lähtuvalt tuleb kolmanda isiku menetluskulud välja mõista kaebajalt.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.