Korrakaitse › Vanglad

kandmise korda. Kaebaja selgitas, et kaebuse eesmärgiks on sarnaste rikkumiste kordumise ärahoidmine ning tulevikus kahjunõude esitamine. Veel palus kaebaja anda talle riigi õigusabi korras kaitsja.

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimise korral. Eeltoodust tulenevalt tõlgendas halduskohus kaebaja tuvastamistaotlust üksnes väitena vaide tagastamise õigusvastasuse kohta, mitte eraldiseisva kaebuse nõudena. Kaebaja palus ka, et kohus tuvastaks, et vangla jättis õigusvastaselt kaebaja 26.10.2017. a taotluse nr 6-19/36237-1 täitmata. Sisuliselt soovis kaebaja vangla 27.11.2017. a otsuse nr 6-19/36237-2 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on aga juba esitanud vangla 27.11.2017. a otsuse nr 6-19/36237-2 tühistamise nõude ja vangla kohustamisnõude. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamise vajadust põhjendas kaebaja preventiivse huviga ja kavatsusega esitada tulevikus kahjunõue. HKMS § 45 lg 2 teine lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja arvates on see säte vastuolus põhiseadusega ja EIK praktikaga. Halduskohus märkis, et selline põhjendus on arusaamatu, sest ka siis, kui HKMS võimaldas esitada eraldiseisva tuvastamisnõude hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks, tuli kahjunõue esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kahjunõude esitamise tähtaja kulgema hakkamine ei olnud seotud kohtu poolt haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega. Seega on hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg jäänud samaks ning kaebajat ei ole seadusemuudatuse tagajärjel halvemasse olukorda asetatud. Kaebaja viidatud EIK-i 21.07.2015. a otsusest asjas nr 46815/09 ei tulene, et HKMS § 45 lg 2 teises lauses sätestatud piirang oleks lubamatu. Viidatud otsuses rõhutas EIK seda, et igaühele peab olema tagatud õigus esitada kohtule oma õiguste ja kohustustega seotud nõudeid. Samas toonitati, et kohtusse pöördumise õigus ei ole absoluutne, vaid seda võib piirata legitiimsel eesmärgil ja nii, et õiguse põhiolemust ei kahjustata. Kahju hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebuste eraldi esitamine keelati, sest nende menetlemine põhjustas kohtutele palju lisatööd (vt halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 11). Seega oli muudatusel legitiimne eesmärk - vältida kohtusüsteemi ülekoormamist ja tagada isikutele tõhus õiguskaitse mõistliku aja jooksul. Isikutelt ei ole võetud võimalust pöörduda neile tekitatud kahjuga seoses kohtusse. Seadusemuudatusega suunati isikuid esitama kohtule kohe hüvitamiskaebust, kui tõhusamat õiguskaitsevahendit. HKMS § 45 lg 2 teine lause on seetõttu ka igati põhiseaduspärane. Kaebaja väidetud preventiivset eesmärki teenivad ka vangla 27.11.2017. a otsuse nr 6-19/36237-2 tühistamise nõue ja vangla kohustamisnõue, sest nende nõuete lahendamise raames annab kohus hinnangu ka kõnealuse otsuse õiguspärasusele. Seetõttu luges halduskohus viidatud vangla otsuse tuvastamisnõude hõlmatuks esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudega. 2.2 Seoses kaebaja väitega, et vangla ei lubanud tal saada pakiga kahte komplekti sooja pesu ja talvesaapaid selgitas halduskohus (määruse põhjendava osa p-d 8-13), et kaebaja esitas 01.12.2017 Viru Vanglale taotluse nr 6-10/41221-1, milles palus luba saada pakiga kaks komplekti sooja pesu ja talvesaapad. Vangla jättis 18.01.2018. a otsusega nr 6-10/41221-2 taotluse rahuldamata, osutades sellele, et VangS ei anna kinnipeetavale õigust saada pakke. Kaebaja esitas selle otsuse peale vaide nr 6-12/148-1, milles palus rahuldada tema taotlus ja kohustada vangla direktorit sätestama kodukorras pakkide saamise kord. Vangla jättis 04.04.2018. a vaideotsusega nr 6-12/148-3 vaide rahuldamata. Kaebaja soovis, et kohus kohustaks vanglat täitma 01.03.2018. a vaides nr 6-12/148-1 esitatud taotlusi. Kaebaja taotles nimetatud vaides oma 01.12.2017. a taotluse nr 6-10/41221-1 rahuldamist, s. o seda, et kohus kohustaks vanglat rahuldama kaebaja 01.12.2017. a taotlust nr 6-10/41221-1. Kaebaja eesmärgiks on seega saavutada õigus saada pakiga kaks komplekti sooja pesu ja talvesaapad. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane taotleda vangla 18.01.2018. a otsuse nr 6-10/41221-2 tühistamist ja vangla kohustamist lubada saada neid

esemeid pakiga. Kohus tõlgendas seetõttu kaebaja taotlust tema tegelikust tahtest lähtuvalt tühistamis- ja kohustamisnõudena. Kaebaja taotles 01.03.2018. a vaides ka seda, et Viru Vangla direktor sätestaks vangla kodukorras kinnipeetavale pakkide saamise korra. Samasisulise kohustamisnõude esitas kaebaja halduskohtule. VangS kinnipeetavatele e. kohtus juba süüdi mõistetud isikutele pakkide saamise õigust ette ei näe. Vangla direktoril pole õigust kehtestada oma haldusaktiga pakkide saamise korda, kui seadusandja pole kinnipeetavatele sellist õigust andnud. Õiguste riive ja sellest tulenevalt kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 (kaebeõiguse puudumine) alusel esitatud kaebuse nõude osas kohustada Viru Vangla direktorit sätestama kodukorras pakkide saamise kord kinnipeetavatele. Kaebaja palus ka, et kui kohus leiab, et seadus siiski keelab kinnipeetaval pakke saada ja saata, siis tunnistaks kohus selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ning tuvastaks, et vangla jättis õigusvastaselt tegemata talle erandi üldisest pakkide saamise korrast. Halduskohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja ja vangla vahel olnud vaidlust kaebaja poolt pakkide saatmise õiguse üle. Seetõttu käsitles kohus kaebaja taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ainult pakkide saamise õiguse kontekstis ja selgitas, et põhiseaduspärasuse kontrollimise taotlus on menetluslik taotlus, mitte eraldiseisev kaebuse nõue. Halduskohus leidis veel, et ei ole põhjendatud vaidlustada eraldiseisva tuvastamisnõudega seda, et Viru Vangla jättis kaebajale tegemata erandi üldisest pakkide saamise korrast. Kohus analüüsib vangla keeldumist pakkide saamise lubamisest, sh erandi tegemata jätmist, vangla 18.01.2018. a otsuse nr 6-10/41221-2 tühistamisnõude ja vangla kohustamisnõude lahendamise raames. Seetõttu käsitles halduskohus kaebaja taotlust tuvastada, et vangla jättis õigusvastaselt tegemata talle erandi üldisest pakkide saamise korrast, väitena vangla tegevuse õigusvastasuse kohta, mitte eraldi kaebuse nõudena. Veel palus kaebaja kohtul tuvastada, et ükski seadus ei keela kinnipeetaval pakke saada ja saata. HKMS § 5 lg 1 p 6 kohaselt on kohtul õigus tuvastamiskaebuse raames kindlaks teha haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Sellest sättest nähtuvalt ei ole halduskohtul õigust tuvastada, kas ja mida õigusaktid keelavad või ei keela. Kaebajal ei ole sellise tuvastamisnõude esitamiseks õigust. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastas halduskohus kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja soovis ka, et kohus tuvastaks, et vangla jättis õigusvastaselt kaebaja 01.12.2017. a taotluse nr 6-10/41221-1 ja 01.03.2018. a vaide nr 6-12/148-1 täitmata. Sisuliselt soovis kaebaja selle nõudega vangla 18.01.2018. a otsuse nr 6-10/41221-2 ja 04.04.2018. a vaideotsuse nr 6-12/148-3 õigusvastasuse tuvastamist. Kuna kaebaja juba esitas vangla 18.01.2018. a otsuse nr 6-10/41221-2 tühistamise nõude ja vangla kohustamisnõude, luges halduskohus tuvastamisnõude hõlmatuks esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudega. 2.3 Seoses kaebaja väitega, et vangla keeldus talle laost erinevaid esemeid kambrisse väljastamast, selgitas halduskohus järgmist (määruse põhjendava osa p-d 14-18): kaebaja esitas 01.11.2017 Viru Vanglale taotluse nr 6-24/3783-1, et talle väljastataks isiklike asjade laost sooja pesu pluus, müts, sall ja töökindad. Kaebaja esitas 30.11.2017 vanglale taotluse nr 6-24/3783-2, et talle väljastataks isiklike asjade laost joonlaud, kaks märkmepaberit, kaks kustutuskummi, pliiatsiteritaja, kaks harilikku pliiatsit, pael prillide kandmiseks ja raseerija. Vangla rahuldas 14.12.2017. a otsusega nr 6-24/3783-3 kaebaja taotluse pliiatsiteritaja osas ning jättis ülejäänud esemete osas taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 15.01.2018 vaide nr 6-12/36-1, milles palus tühistada vangla otsuse ja vangla kodukorra punktid 7.1.18, 1.12.17,

7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49, 8.3.1.5 ning kohustada vanglat tooma taotluses nimetatud esemed kaebaja kambrisse. Vangla jättis 13.02.2018. a vaideotsusega nr 6-12/36-2 vaide vangla 14.12.2017. a otsuse nr 6-24/3783-3 kehtetuks tunnistamiseks ja esemete väljastamiseks kohustamiseks rahuldamata ning tagastas vaide kodukorra punktide kehtetuks tunnistamise nõude osas. Kaebaja soovis, et kohus kohustaks vanglat tooma 01.11.2017. a taotluses nr 6-24/3783-1 ja 30.11.2017. a taotluses nr 6-24/3783-2 nimetatud esemed talle kambrisse (v. a sooja pesu pluus, mille annab kaebajale vangla). Halduskohus eeldas, et kaebaja ei soovi enam ka pliiatsiteritaja väljastamist, sest vastavas osas tema taotlus rahuldati. Kaebaja palus ka, et kohus tühistaks vaides nimetatud kodukorra p-d 7.1.18, 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49 ja 8.3.1.5. Vangla tagastas 13.02.2018. a vaideotsusega nr 6-12/36-2 nende kodukorra punktide peale esitatud vaide, leides, et vaie on esitatud tähtaja rikkumisega. Lisaks viitas vangla sellele, et kaebaja on juba 2013. a vaidlustanud kodukorra p-e 7.1.18 ja 7.1.49. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta vaidlustas Viru Vangla kodukorra p 7.1.18 juba haldusasjas nr 3-13-1215. Haldusasja nr 3-13-1215 materjalide hulgas on kaebaja 26.02.2013. a vaie nr 6-12/69, milles kaebaja vaidlustas kodukorra p 7.1.18. Selle kodukorra punkti kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a vangla vahendusel soetatud plastkirjaklambrid, kooli väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes kaasas olnud töötav sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud või karistust kandma saabudes kaasas olnud värvipliiatsid (kuni 12 tk), v. a vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja. Kaebaja on seda kodukorra punkti 2013. a vaidlustanud muu hulgas seoses hariliku pliiatsi ja kustutuskummiga. Justiitsministeerium vaatas kaebaja vaide läbi ja jättis selle 21.05.2013. a vaideotsusega nr 11-7/13-236-55 rahuldamata. Halduskohus leidis seetõttu, et käesolevas asjas kõne all olev kaebaja 15.01.2018. a vaie nr 6-12/36-1 Viru Vangla kodukorra p 7.1.18 peale on korduv hariliku pliiatsi ja kustutuskummi osas. Vangla on õigesti märkinud, et selles osas ei ole kaebaja menetluse uuendamist õigustavaid asjaolusid esile toonud. Seega oli kodukorra p 7.1.18 peale esitatud 15.01.2018. a vaide tagastamine hariliku pliiatsi ja kustutuskummi osas õiguspärane. Kaebajale ei ole vaja anda ka võimalust taotleda kaebetähtaja ennistamist Justiitsministeeriumi 21.05.2013. a vaideotsuse nr 11-7/13-236-55 vaidlustamiseks, sest tal ei saa ilmselgelt olla mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kaebaja pöördus viidatud vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse haldusasjas nr 3-13-1215. Kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu, tagastas kohus asjas nr 3-13-1215 tema kaebuse. Kaebaja on 2013. a läbinud küll kohustusliku kohtueelse menetluse kodukorra p 7.1.18 tühistamise nõudes seoses hariliku pliiatsi ja kustutuskummiga, kuid on selle nõude osas ületanud kohtusse tühistamiskaebusega pöördumise tähtaega. Kaebetähtaja rikkumise ja selle ennistamata jätmise tõttu tuleb kõnealuse nõude osas menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kuna hariliku pliiatsi ja kustutuskummi osas jääb kodukorra p 7.1.18 kehtima, ei ole halduskohtul võimalik ka rahuldada kaebaja kohustamisnõuet talle kahe kustutuskummi ja kahe hariliku pliiatsi väljastamiseks. Kaebaja kohustamisnõue on kustutuskummide ja harilike pliiatsite osas seega ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb kaebuse kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja soovis veel, et kohus tuvastaks, et Viru Vangla jättis kaebaja 15.01.2018. a vaide nr 6-12/36-1 õigusvastaselt Justiitsministeeriumile edastamata. Sellise eraldiseisva nõude esitamine ei ole põhjendatud. Kohus selgitas juba eespool, et vaide tagastamise õiguspärasuse küsimus on oluline ainult kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimise korral.

Eeltoodust tulenevalt tõlgendas halduskohus kaebaja taotlust väitena vaide tagastamise õigusvastasuse kohta, mitte eraldi kaebuse nõudena. Kaebaja palus ka, et kohus tunnistaks VangS § 15 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Tegu on menetlusliku taotlusega, mitte kaebuse nõudega, leidis halduskohus. 2.4 Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks, et Viru Vangla ületab menetlustoiminguteks seadusega sätestatud tähtaegu. Kaebaja viitas sellele, et vangla ületas tema 27.12.2017. a vaidele nr 6-12/697-1 ja vaides sisaldunud teabenõudele vastates ettenähtud tähtaega, ületas 01.12.2017. a taotlusele nr 6-10/41221-1 vastates ettenähtud tähtaega ja tagastas tema 15.01.2018. a vaide nr 6-12/36-1 ettenähtud tähtajast hiljem. Kaebuse täienduses palus kaebaja, et kohus tuvastaks, et vangla ületas tema 01.03.2018. a vaidele nr 6-12/148-1 ja vaides sisaldunud teabenõudele vastates ettenähtud tähtaega. Seega soovis kaebaja, et kohus tuvastaks eelmainitud tähtaegade ületamise õigusvastasuse. Kaebaja esitas tuvastamisnõude preventiivsel eesmärgil. Halduskohus leidis (määruse põhjendava osa p 19), et käesoleval juhul tuleb kaebaja preventiivset huvi tuvastamisnõude esitamiseks piisavaks pidada. 2.5 Kaebaja soovis, et kohus kohustaks justiitsministrit täitma talle seadusega pandud kohustust kehtestada määrusega kinnipeetavale antavate riiete kirjeldus ja nende kandmise kord. Halduskohus leidis, et HKMS § 5 lg 1 p 2 kohaselt saab kohus kohustada haldusorganit haldusakti andma või toimingut tegema. Halduskohtul ei ole õigust kohustada ministeeriumi andma määrust, kui õigustloovat akti andma. Kaebajal ei ole õigust sellise nõude esitamiseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastas halduskohus kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja palus ka, et kohus tuvastaks, et Justiitsministeerium on õigustloova akti andmata jätmisega alandanud tema inimväärikust ja põhjustanud põhjendamatut rahalist kulu; Justiitsministeeriumi tegemata töö tõttu õigusloomes on vanglad kolme aasta vältel asetanud kaebaja korduvalt inimväärikust alandavasse olukorda ja põhjustanud kaebajale põhjendamatuid rahalisi väljaminekuid. Halduskohus osundas HKMS § 5 lg 1 p-le 6, mille kohaselt on kohtul õigus tuvastamiskaebuse raames kindlaks teha haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Halduskohtul ei ole õigust abstraktselt tuvastada, milliseid tagajärgi on kaebajale mõne õigustloova akti andmata jätmine põhjustanud. Kaebajal ei ole selliste tuvastamisnõuete esitamiseks seadusest tulenevat õigust. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastas halduskohus kaebuse nende nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (määruse põhjendava osa p-d 20-21). 2.6 Kaebaja soovis samuti saada riigi kulul advokaati tema esindamiseks käesoleva kohtuasja menetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema üksnes esindaja kaudu. HKMS § 38 lg 1 p 7 järgi tuleb kaebuses märkida kaebuse faktiline põhjendus, seega ei ole sätestatud nõuet märkida õiguslik põhjendus. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja iseseisvalt suutnud selgitada, millise probleemiga seoses ta on kohtusse pöördunud ja mida ta soovib kohtus saavutada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab halduskohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud, õigusnormid ning kohtupraktika. Halduskohtus valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna halduskohus oli veendunud, et kaebaja suudab kohtus oma õigusi ise kaitsta, jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata (määruse põhjendava osa p-d 24-25).

MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

§-d 17 ja 18). Seda tehtud ei ole ja kaebaja on kandnud selle tõttu kahju. Selleks, et ministeeriumi vanglate osakonda distsiplineerida ja ära hoida sarnaste rikkumiste kordumist, on kaebajal õigus esitada tuvastamiskaebus preventiivsel eesmärgil. 3.5 Halduskohtu viide HKMS § 45 lg-le 2 ja selgitus, et kuna nüüd tuleb esitada kohe hüvitamiskaebus ja seetõttu pole vaja esitada enne tuvastamiskaebust, ei ole asjassepuutuv. Kui soovitakse esitada kahjunõue erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel, tuleb need rikkumised enne tuvastada (vt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-14-10).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kehtestamise kohustust ega anna selleks õigust, vaid annavad vangla direktorile volitusnormi vangla kodukorra kehtestamiseks ja määratlevad täpsemalt volituse sisu ja piirid, sätestades vangla kodukorraga reguleeritavad küsimused. Kuna VangS § 98 kinnipeetavatele e. kohtus juba süüdi mõistetud isikutele pakkide saamise (saatmise) õigust ette ei näe, siis puudub õiguslik alus sellise sisuga korda vangla kodukorras ette näha. 5.3 Samuti tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti nõuete osas kohustada justiitsministrit täitma talle seadusega pandud kohustust kehtestada määrusega kinnipeetavale antavate riiete kirjeldus ja nende kandmise kord; tuvastada, et Justiitsministeerium on õigustloova akti andmata jätmisega alandanud M. Mallene inimväärikust ja põhjustanud talle rahalist kulu; tuvastada, et Justiitsministeeriumi tegemata töö tõttu õigusloomes on vanglad kolme aasta vältel asetanud kaebaja korduvalt inimväärikust alandavasse olukorda ja põhjustanud talle rahalisi väljaminekuid (halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendava osa p-d 20 ja 21 ning resolutsiooni p-d 3.4-3.6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendusega ja ei korda neid. M. Mallene poolt määruskaebuses tehtud viide vanglate osakonna põhimääruse § 2 lg 2 p-dele 3 ja 4 ning §-dele 17 ja 18, mis sätestavad vanglate osakonna ülesanded, ei kohusta justiitsministrit ning ei pane ka ministeeriumile kohustust tingimata kehtestada kinnipeetavale antavate riiete kirjeldus ja nende kandmise kord. Kinnipeetava riietust reguleerib VangS § 46 ja osaliselt ka vanglate kodukorrad. Seda, et kinnipeetaval ei ole HKMS-st tulenevalt selliste kohustamis- ja tuvastamisnõuete esitamiseks õigust, selgitas halduskohus samuti oma määruses igati põhjendatult. Sisuliselt sedasama, sealhulgas samasisulise nõude kohta (kohustada Justiitsministeeriumit kehtestama kinnipeetavale antavate riiete kirjeldus ja kandmise kord) selgitasid M. Mallene`le halduskohus ja ringkonnakohus juba haldusasjas nr 3-17-495 tehtud määrustes. Enne käesoleva asja halduskohtusse jõudmist (märts 2018) on haldusasjades, kus M. Mallene oli samuti kaebuse esitaja, Justiitsministeeriumi, selle vanglate osakonna ja vangla vastu seoses väidetava õigusaktide andmise ja ettevalmistamise kohustuse rikkumisega ning järelevalvekohustuse väidetava mittetäitmisega tehtud mitmeid määrusi nii halduskohtu- kui ka ringkonnakohtu poolt, milles kaebajale selgitati, et selliste nõuetega kaebuste esitamiseks puudub tal kaebeõigus ning kaebused tagastatakse (vt haldusasjad nr 3-17-1469 ja 3-17-1313). Sellest hoolimata jätkab M. Mallene samasisuliste nõuetega kaebuste esitamist. 5.4 Halduskohus käsitles HKMS § 45 lg-t 2 ja sellest tulenevat tuvastamiskaebuse esitamise piirangut vaidlustatud määruse põhjendava osa p-s 7 ning selgitas, et kaebaja soovis ka vangla 27.11.2017. a otsuse nr 6-19/36237-2 õigusvastasuse tuvastamist, kuigi ta on juba esitanud sama otsuse tühistamise nõude ja sellega seonduvalt vangla kohustamise nõude. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamise vajadust põhjendas kaebaja preventiivse huviga ja kavatsusega esitada tulevikus kahjunõue. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja väidetud preventiivset eesmärki teenivad juba vangla 27.11.2017. a otsuse tühistamise ja vangla kohustamise nõue, millega on hõlmatud ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue ning HKMS § 45 lg 2 teine lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohus põhjendas samas vaidlusaluse määruse p-s samuti seda, miks on HKMS § 45 lg 2 ka sellisena igati põhiseaduspärane ja kooskõlas EIK-i praktikaga ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Määruskaebuses esitatud väide, et kui kaebaja soovib esitada kahjunõude erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel, siis tuleb need rikkumised enne tuvastada ja seega ei saa HKMS § 45 lg-t 2 tuvastamiskaebuse esitamise välistamiseks kasutada, ei ole põhjendatud. Õigust esitada tuvastamiskaebus kavatsusega esitada tulevikus kahjunõue

vaatamata HKMS §-s 45 lg 2 sätestatud piirangule ei tulene ka määruskaebuses viidatud ja Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-3-1-14-10 21.04.2010 tehtud otsuse põhjendustest. HKMS § 45 lg 2 lause kaks muudatus, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks jõustus 01.01.2018. Juba sel põhjusel ei saa haldusasjas nr 3-3-1-14-10 2010. a tehtud lahend, milles vaieldi 2006. a arestimajas valitsenud tingimuste õiguspärasuse üle ja hinnati alama astme kohtute poolt 2009. a tehtud otsuseid anda selgitusi selle kohta, kuidas toimida 2018. a esitatud tuvastamiskaebusega ja kuidas rakendada 2018. a kehtivat HKMS § 45 lg 2. Viidatud riigikohtu otsus ei räägi üldse sellest, et kui kaebaja soovib esitada kahjunõude erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel, siis tuleb need rikkumised enne eraldi tuvastada ja HKMS § 45 lg-t 2 ei saa seetõttu selliste tuvastamiskaebuste esitamise välistamiseks kasutada. Kumulatiivsusest räägitakse nimetatud otsuses ainult selles kontekstis, et isiku kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti.

kaebetähtaja rikkumise ja selle ennistamata jätmise tõttu tuleb kõnealuse nõude osas menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kuna hariliku pliiatsi ja kustutuskummi osas jääb kodukorra p 7.1.18 kehtima, on kohustamisnõue kustutuskummide ja harilike pliiatsite osas ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb kaebus ka kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (halduskohtu määruse resolutsiooni p 3.3). 6.3 Ringkonnakohus halduskohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesoleva haldusasja raames esitatud Viru Vangla kodukorra p 7.1.18 tühistamise nõudes seoses hariliku pliiatsi ja kustutuskummiga ei olnud alust menetlust lõpetada ning seetõttu polnud alust tagastada kaebust ka kohustamisnõudes, mis oli seotud kodukorra p-ga 7.1.18 ja vangla keeldumisega väljastada talle kambrisse kaks harilikku pliiatsit ja kaks kustutuskummi. Samas pidas halduskohus vaidlusaluses määruses põhjendatult ebaõigeks 13.02.2018. a vaideotsuses ülejäänud kodukorra p-de osas M. Mallene vaide tagastamist põhjusel, et ta tutvus vangla kodukorraga 20.02.2013 ja juba siis avaldasid vaidlustatud kodukorra p-d talle vahetut mõju ning see mõju esines uuesti ka alates 03.01.2017, kui M. Mallene Viru Vanglasse tagasi paigutati. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et muude kodukorra p-de osas ei ületanud M. Mallene 15.01.2018 vaiet esitades selle esitamise tähtaega, mistõttu tagastas vangla selles osas vaide alusetult ja seega on kaebajal selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning tühistamiskaebus kodukorra p-de 1.12.17, 7.1.29, 8.3.1.4, 7.1.49, 8.3.1.5 ja 7.1.18 (seoses joonlaua ja märkmepaberitega) osas tuleb menetlusse võtta (vaidlustatud määruse põhjendava osa p 22 ja p 16 viimane lõik). Seega lõpetas halduskohus kodukorra p 7.1.18 osas seoses harilike pliiatsite ja kustutuskummide väljastamisest keeldumisega esitatud tühistamiskaebuse üksnes põhjusel, et haldusasja nr 3-13-1215 materjalide hulgas on juba kaebaja 26.02.2013. a vaie, milles ta sama kodukorra p 7.1.18 seoses hariliku pliiatsi ja kustutuskummi mittesaamisega vaidlustas ning kuna Justiitsministeerium jättis selle vaide 21.05.2013. a vaideotsusega rahuldamata, on käesolevas asjas kõne all olev kaebaja 15.01.2018. a vaie nr 6-12/36-1 vangla kodukorra p 7.1.18 peale korduv hariliku pliiatsi ja kustutuskummi osas ja kuna selles osas ei esinenud menetluse uuendamist õigustavaid asjaolusid, tagastas vangla 15.01.2018. a vaide hariliku pliiatsi ja kustutuskummiga seonduvas kodukorra p 7.1.18 osas õiguspäraselt. Samuti leidis halduskohus, et eeltoodu tõttu on M. Mallene selle nõude osas ületanud kohtusse tühistamiskaebusega pöördumise tähtaega. Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu ja märgib esmalt, et seonduvalt vangla kodukorra p 7.1.18 vaidlustamisega ei ole käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-13-1215 ese samad. Käesolevas asjas esitas M. Mallene 30.11.2017 vanglale taotluse, et talle väljastataks isiklike asjade laost muuhulgas ka kaks kustutuskummi ja kaks harilikku pliiatsit. Vangla jättis 14.12.2017. a otsusega nr 6-24/3783-3 nimetatud esemete osas kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 15.01.2018 vaide nr 6-12/36-1, milles palus tühistada vangla 14.12.2017. a otsuse ja muuhulgas vangla kodukorra p 7.1.18 ning kohustada vanglat tooma taotluses nimetatud esemed kaebaja kambrisse. Vangla jättis 13.02.2018. a vaideotsusega vaide vangla 14.12.2017. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja esemete väljastamiseks kohustamiseks rahuldamata ning tagastas vaide kodukorra punktide kehtetuks tunnistamise nõudes. M. Mallene sai selle vaideotsuse kätte 14.02.2018 ja esitas halduskohtule kaebuse 05.03.2018, s. o tähtaegselt. Haldusasjas nr 3-13-1215 esitas M. Mallene kaebuse seoses sellega, et talle 05.03.2013 saabunud maksikirjast võeti ära joonlaud ja 20.03.2013. a läbiotsimisel võeti temalt ära üks harilik pliiats ning vangla viitas joonlaua ja pliiatsi tagastamata jätmise alusena kodukorra p-le

M. Mallene kõiki vaidlusaluseid kodukorra punkte sisuliselt abstraktselt, märkides seonduvalt p-ga 7.1.18 ainult seda, et nimetatud punktis pole keelatud ühtegi konkreetset eset. Haldusasja nr 3-13-1215 materjalidest ei nähtu seega, et juba seal oleks M. Mallene vaidlustanud vangla kodukorra p 7.1.18 seoses sellega, et nimetatud kodukorra punkti alusel keelduti talle kambrisse väljastamast kahte harilikku pliiatsit ja kahte kustutuskummi. Nagu eelpool märgitud, keeldus Viru Vangla sellest 14.12.2017. a otsusega nr 6-24/3783-3, mille peale kaebaja esitas 15.01.2018 vaide ja mille Viru Vangla lahendas 13.02.2018. a vaideotsusega, pärast mida pöördus kaebaja 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus kuidagi nõustuda vangla ja halduskohtu seisukohaga, et kuna M. Mallene vaidlustas sama kodukorra punkti juba 2013. a ja tookord tehti selle kohta ka 21.05.2013 vaideotsus, siis on M. Mallene 15.01.2018 vaie korduv vaie, mille esitamine ei ole lubatud ja mille kättesaamisest 30 päeva jooksul esitatud tühistamiskaebus ei ole seega tähtaegne, kuna tühistamiskaebuse esitamise tähtaega tulnuks ilmselt lugeda juba 21.05.2013. a vaideotsuse kättesaamisest. Riigikohtu halduskolleegium selgitas juba 13.02.2008. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-95-07, et Vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi seega ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt. Eeltoodud seisukohast ei tulene, et kinnipeetav saab vangla kodukorra kui üldkorralduse mõnda punkti vaidlustada vaide esitamisega või kohtus tühistamisnõudega vaid ühe korra. Nimetatud lahendis märgitakse, et kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast selle sätte mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleb isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt. Seda M. Mallene käesoleval juhul tegigi, vaidlustades halduskohtus nii Viru Vangla 14.12.2017. a keeldumise väljastada talle kambrisse kaks harilikku pliiatsit ja kaks kustutuskummi, kui ka selle keeldumise aluseks oleva vangla kodukorra p 7.1.18 eelnevalt nimetatud esemetega seonduvalt ja nõudes ka vangla kohustamist, et nimetatud esemed talle väljastataks. Kuna M. Mallene on seonduvalt vangla 14.12.2017. a keeldumisega ja sellega seotud vaidemenetlusega, mille käigus tema vaie ka seoses kodukorra p-ga 7.1.18 (kustutuskummide ja harilike pliiatsite andmisest keeldumise alusena) ebaõigesti tagastati, kaebusega halduskohtusse pöördumiseks vajaliku kohustusliku kohtueelse korra läbinud, siis puudus halduskohtul alus tühistamisnõude osas menetlust lõpetada ning kustutuskummide ja harilike pliiatsite andmisest keeldumise osas esitatud kohustamisnõuet tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.