Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 2. juuli 2019, Tartu 3-19-1069 OÜ Texor esialgse õiguskaitse taotlus Maksu- ja Tolliameti
30.aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/043763-39 täitmise peatamiseks Tartu Halduskohtu 11. juuni 2019. a määrus OÜ Texor määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Texor Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. juuni 2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 30. aprilli 2019. a maksuotsusega nr 12.2-3/043763-39 OÜ-d Texor tasuma maksusumma 135 050,65 eurot.
2.OÜ Texor esitas MTA-le vaide ning 5. juunil 2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada MTA 30. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/043763-39 täitmine maksuotsuse üle vaidlemise ajaks, keelata maksuotsuse sundtäitmine ning kohustada MTA-d tagastama taotlejale võimaliku sundtäitmise raames arestitud ja äravõetud rahalised vahendid.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 11. juuni 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 2 OÜ Texor esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas esialgse õiguskaitse korras MTA 30. aprilli 2019. a maksuotsuse nr 12.2-3/043763-39 täitmise maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingute osas kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus jättis MTA-le õiguse teha maksuotsuse täitmise tagamiseks MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud täitetoiminguid.
3.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamine on lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-dest 1 ja 3 põhjendatud, kui kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
3.2.Kaebaja registervara koosneb sõiduautost Opel Combo (1998, reg nr 174 AUL), paakveoautost Volvo FH12 (2004, reg nr 468 AYV), ekskavaatorist JCB 3CX (1994, reg nr 2799EK), kallurist Mercedes-Benz (1992, reg nr 933 BBK). Kõikide nimetatud sõidukite osas on Tartu Halduskohus andnud 11. juuli 2018. a määrusega haldusasjas nr 3-18-1366 MTA-le loa taotleda Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärke seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). 6. juuni 2019. a seisuga on vaidlustatud maksuotsuse saldo 87 513,33 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 27 069,79 eurot. Taotlejal on kütusekäitleja tagatis summas 24 244 eurot. Väärtpabereid ja kinnistuid taotleja ei oma.
3.3.Halduskohus leidis, et maksusumma sundtäitmine võib OÜ Texor jaoks kaasa tuua tagajärgi, mida hilisem tagasitäitmine ei hüvitaks. On usutav, et maksusumma sissenõudmine võib raskendada isikul majandustegevusega jätkamist. Tegemist on saneeritava osaühinguga, kes soovib jätkuvalt täita saneerimiskava ning tegutseda edasi kütusemüüjana. Samas on isikul võimalik taotleda ka maksusumma ajatamist MKS § 111 alusel.
3.4.Kuigi maksude laekumine on avalikes huvides, ei kaalu avalik huvi praegusel juhul üles kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega, mida piiraks eelkõige pangakontode arestimine. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud selliselt, et MTA-le jääb õigus teha MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid, kuid puudub õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele ehk sooritada MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingut.
3.5.OÜ Texor on taotlenud, et MTA tagastaks võimaliku sundtäitmise raames arestitud ja äravõetud rahalised vahendid, et taotleja saaks jätkata oma igapäevast majandustegevust. Halduskohus leidis, et HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel ei saa nõuda MTA-lt juba arestitud rahaliste vahendite tagastamist, sest esialgne õiguskaitse saab olla suunatud üksnes tulevikus tekkida võivate tagajärgede ärahoidmisele. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole likvideerida väidetavalt juba tekkinud õigusvastaseid tagajärgi. Sellekohased nõuded tuleb esitada põhivaidluses. Halduskohus jättis kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata, kuna taotletud abinõu ei ole HKMS § 251 lg 1 kohaselt lubatav.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Texor esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 11. juuni 2019. a määrus tühistada osas, milles ei rahuldatud OÜ Texor taotlust, et maksuhaldur tagastaks võimaliku sundtäitmise raames arestitud ja äravõetud rahalised vahendid. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Enne halduskohtu määruse tegemist oli maksuhaldur arestinud OÜ Texor pangakontolt sundtäimise korras 130 606,22 eurot. Suur osa maksuvõlast võeti pangakontodelt ära pärast seda, kui kohus oli küsinud maksuhaldurilt seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele. OÜ Texor poolt kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei jõudnud esimestel katsetel kohale.
4.2.HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel oleks saanud kohus rahuldada OÜ Texor taotluse ja kohustada maksuhaldurit tagastama arestitavad varad. Sellist seisukohta toetab ka halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne.
4.3.Ajal, kui OÜ Texor esitas esialgse õiguskaitse taotluse, ei olnud maksuhaldur pangakontodelt veel raha arestinud. Esialgset õiguskaitset tuleks kohaldada esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkest, mitte kohtumääruse tegemise hetkest.
5.MTA vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata.
5.1.Väide, et esialgse õiguskaitse esitamine kohtule koheselt ei õnnestunud, ei ole asjakohane.
5.2.Kohus on õigesti tõlgendanud HKMS § 251 lg 1 p-i 3 ning leidnud, et selle sätte alusel ei saa nõuda maksuhaldurilt juba arestitud rahaliste vahendite tagastamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.OÜ Texor eesmärk on määruskaebusest nähtuvalt üksnes see, et maksuhaldurit kohustataks tagastama talle pangakontolt enne halduskohtu määruse tegemist arestitud raha. Määruskaebuses väidetakse, et 3. juunil 2019, st enne halduskohtu määruse tegemist, on OÜ Texor kontodelt juba sundtäitmise korras broneeritud enamik maksusummast, 130 606,22 eurot.
8.Halduskohus on leidnud, et sellist taotlust ei saa rahuldada, kuna esialgne õiguskaitse saab olla suunatud üksnes tulevikus tekkida võivate tagajärgede ärahoidmisele ja esialgse õiguskaitsega ei saa likvideerida väidetavalt juba tekkinud õigusvastaseid tagajärgi. Sellekohased nõuded tuleb esitada põhivaidluses. Ringkonnakohus sellisel kujul halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Esialgse õiguskaitse raames kohaldatavad abinõud on sätestatud HKMS § 251 lg-s 1. Esialgse õiguskaitsena saab kohus peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1), keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise (sama lõike p 2) või kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama (sama lõike p 3). Sellest regulatsioonist nähtub, et esialgse õiguskaitse abinõud langevad kokku halduskohtule esitatavate kaebuste liikidega. Haldusakti kehtivuse või täitmise peatamine on asjakohane esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiskaebuse korral (HKMS § 37 lg 2 p 1), haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamine on asjakohane keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitamisel ning HKMS § 251 lg 1 p-s 3 sätestatud abinõu, millele viitab kaebaja – haldusorgani kohustamine taotletava haldusakti andmiseks, toimingu tegemiseks või jätkuva toimingu lõpetamiseks – on asjakohane esialgse õiguskaitse abinõu siis, kui isik on esitanud kohustamiskaebuse või tagajärgede kõrvaldamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2 ja p 5). Olukord, kus sundtäitmise korras on maksuotsusega nõutav rahasumma isiku pangakontodelt juba arestitud, tähendab tegelikult seda, et haldusakt on juba täidetud. Üldjuhul piisab ka sellisel juhul isiku õiguste kaitseks üksnes maksuotsuse tühistamise nõude esitamisest kaebuses, kuid iseenesest on võimalik, et isik esitab lisaks tühistamisnõudele kaebuses ka tagajärgede kõrvaldamise nõude, milles nõuab maksuotsuse tagasitäitmist, st sundtäitmise korras broneeritud raha tagastamist isiku pangakontole. Seega peab olema võimalik ka sellise esialgse õiguskaitse abinõu kasutamine, mis aitaks tagada ka tagajärgede kõrvaldamise nõude eesmärgi saavutamist. Haldusakti tagajärgede kõrvaldamine haldusorgani poolt oleks üldjuhul käsitatav toimingu sooritamisena haldusorgani poolt. Järelikult oleks selliste nõuetega kaebuse esitamisel võimalik kohtul kaebuse eesmärgi tagamiseks kohustada haldusorganit juba täidetud haldusakti tagasi täitma. Aluse selleks annab HKMS § 251 lg 1 p 3, mis võimaldab kohtul kohustada muuhulgas ka haldusorganit toimingut sooritama. Seetõttu leiab ringkonnakohus erinevalt halduskohtust, et olukorras, kus isik vaidlustab juba täidetud maksuotsust, oleks esialgse õiguskaitse korras põhimõtteliselt võimalik siiski ka maksuhalduri kohustamine sundtäitmise korras juba saadud rahaliste vahendite tagastamiseks.
9.Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud kohtule kaebust, vaid on esitanud vaide maksuhaldurile. Ülal väljatoodu tähendab, et isik peaks olema esitanud ka nõude juba arestitud raha tagastamiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selles küsimuses siiski täiendavate asjaolude väljaselgitamist ega kaebajale võimaluse andmist täiendavate taotluste esitamiseks. Seda põhjusel, et
ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.
10.Kaebaja on kahjuliku tagajärjena ära näidanud selle, et maksusumma tasumisel (st ka maksuotsuse sundtäitmisel) muutub tema majandustegevus võimatuks. Ringkonnakohus ei eita, et see on kaebaja jaoks kahjulik tagajärg. Teisalt tuleb HKMS § 249 lg 3 järgi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada ka avalikke huve ja kaebuse perspektiive. OÜ Texor on saneeritav ettevõte (tl 3), mis näitab, et äriühingul on olnud tõsiseid majanduslikke raskusi. Vähetõenäoliseks ei saa pidada võimalust, et vaidlustatud maksuotsusega lisandunud täiendav kohustus muudab OÜ Texor tegevuse jätkamise veelgi raskemaks ning juhul, kui maksuhaldur tagastaks talle maksusumma, mis on temalt hetkel sundtäitmise korras arestitud, siis viidaks see raha ettevõttest välja ning maksu sissenõudmine oleks pärast esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemist ning kaebuse rahuldamata jätmist võimatu. Sellisel juhul oleks avalik huvi maksude korrektse tasumise vastu oluliselt kahjustatud.
11.Kaebuse perspektiivikuse osas ei ole ringkonnakohtul olemasolevate materjalide nappuse ning piiratud aja tõttu võimalik tõsikindlat seisukohta võtta, ent siin saab muuhulgas arvesse võtta seda, et kaebajale on sarnastel asjaoludel tehtud maksuotsus ka varem, 2011. aastal, ning kaebus selle tühistamiseks jäeti kohtumenetluses rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-11-1791). Selle asjaolu on välja toonud ka maksuhaldur (tl 20-21p). See näitab, et kaebaja on maksuõigussuhetes õigusvastaselt käitunud ka varem, mis omakorda viitab sellele, et ka käesolevas asjas võib maksuotsus olla pigem põhjendatud.
12.Seonduvalt kaebaja väitega, et maksusummast ilmajäämine halvab tema igapäevase majandustegevuse, osutab ringkonnakohus sellele, et kaebajale oli teada ühelt poolt see, et vaidlustatud 30. aprilli 2019. a maksuotsuses nõutud maksusumma tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates, ning teiselt poolt see, et tal on võimalik taotleda maksusumma tasumise ajatamist (vt tl 4p), ent sellest hoolimata ei taotlenud kaebaja maksusumma tasumise ajatamist, vaid esitas üksnes vaide ning vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotluse kohtule. Nii vaide kui esialgse õiguskaitse taotluse esitas kaebaja viimasel päeval enne maksuotsuse sundtäidetavaks muutumist (30. mail 2019). Selline käitumine jätab mulje, et kaebajale ei ole oluline mitte niivõrd majandustegevusega jätkamine, kuivõrd just maksusumma tasumise vältimine, ning nüüd, olukorras, kus maksusumma on juba sundtäitmise korras arestitud, on kaebaja eesmärgiks selle tagasisaamine. Ka need asjaolud loovad ringkonnakohtu arvates kahtluse, et kui maksuhaldur loovutaks sissenõutud summa kaebajale tagasi, siis ei oleks pärast kohtumenetluse lõppu kaebajal enam vahendeid, millest maksusummat tasuda.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.